Põhjasõda 1700-1721 (0)

Põhjasõda 1700-1721
17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa.
Venemaa:

• Tahtis saada väljapääsu Läänemerele
  
• Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad.
  

Rootsi:

• Tahtis kaitsta enda territooriumi.
  

Taani

• Tahtis haarata läänemerel ülevõimu.
  

Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas.
Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega - Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma .
Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Narvas olevatele vägedele.30.novembril 1700. aastal puhkes Narva all suur lahing. Vene vägi oli küll mitme kordselt ülekaalust ,kuid siiski õnnestus rootslastel nad alla suruda. Rootslased said kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl VII arvas , et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks nõrgenenud, kuid nii see ei olnud. 1701. aasta suvel jätkus sõda juba Poola valdustes kui Riia vabastati Saksi vägede piiramisrõngast. 1701. aastal tungisid venelased Liivimaale . Sinna jäetud Rootsi väed olid väiksearvulised ega suutnud erilist vastupanu osutada, sellepärast sai Rootslastele osaks hulk kaotusi. Vene vägede kätte langesid Tartu ja Narva.
Poolas võitlesid Rootslased edukamalt. August II asemel pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks oli siis Venemaa. Rootsi väed alustasid sõjaretke Moskvasse kavatsusega seal sundida venelasi Rootsile soodsat rahu sõlmima. Poolast taganevad väed ei osutanud alguses mitte mingit vastupanu.
Rootsi mõju jäi ka kavandatust aeglasemaks. Oma mõju oli ka erakordselt vihmastel ilmadel. Teed muutusid läbipääsmatuteks. Enne talve tulekut pöördusid Rootsi väed Moskva kaudu lõunasse ,et kevadel piirama hakata Poltaava kindlust. Suvel jõudsid ka sinna vene väed. 8.juulil 1709.aastal toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda.
Sõja Tulemuseks oli, et :

• 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
  
• Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit.
  
• Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja.
  
• Rahvaarv langes.
  
• Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest.
  

Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.