Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 9. klass (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kodanikud ja demokraatia

3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid ­ peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid ­ esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid ­ parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised ­ poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine ­ tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing ­ tööliste majanduslikke

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman ­ õiguskantsler. Apellatsioon ­ kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu ­ isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud ­ mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon ­ korrakohase õigusmõi

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Konspekst

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon ­ Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing ­ on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus ­ õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. ko

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kohus

1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad ­ abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad ­ Arvutikahjurlus või ­viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus)

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Parteide jaotus ja kodanikuõigused, kodakonsus

Mõisted: Naturalisatsioon ­ kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kodanikuõigused, kodanikukohustused ja e-riik

KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõ

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Erakond ja kohtu

3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kod

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)