Saksamaa arengutaseme iseloomustus (0)

Saksamaa arengutaseme iseloomustus
1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2011.
Saksamaa kuulub väga kõrge HDI rühma. Ta on 187 riigist 9.kohal, mis näitab riigis head elukvaliteeti. Saksamaa on tõusnud 1980-2011 aastaga 0.75-lt 0.905-le, mis on päris suur hüpe 31 aastaga. 20.saj lõpus oli Saksamaa veidi madalamal kui väga kõrge HDI piir. Selle põhjuseks võis olla see, et Saksamaa oli algul jaotatud kaheks osaks. Ida pool oli vaesem ning Saksamaa ühendamisel ei olnud elatustase terves riigis ühtlane, mis võis selle HDI madalamale viia. Praeguseks on Saksamaa tõusnud kõrgemale kui väga kõrge HDI alampiir . Kuid maailmaga võrreldes oli saksamaa inimarenguindeks 0.172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises . Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus , mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel.
Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid.
Allikas: The 2011 Human Development Report .
2. Inimarenguindeksi osakomponendid
Norraga võrreldes on Saksamaa inimarenguindeks madalam 0.038. Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad , 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703.
Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool . Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis.
Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on Saksamaaga võrreldes ligi kaks korda lühem. RKT elaniku kohta on Tansaanias 33.526 võrra väiksem kui Saksamaal.
Brasiiliaga võrreldes on Saksamaa 75 kohta eespool. Brasiilia asub kõrges regioonis. Oodatav eluiga on Brasiilias 6.9 aastat lühem. Õpinguaastad on Brasiilias lühemad, 0.265 võrra lühem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on Saksamaal 24.692 võrra suurem kui Brasiilias.
Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid
Riik
IAI indeksi koht
IAI väärtus
Oodatav eluiga 2010
Õpinguaastad
2010
RKT elaniku kohta (USD PPP 2011)
Norra
1
0.943
81.1
0.985
47.557
Eesti
34
0.835
74.8
0.916
16.799
Tansaania
152
0.466
58.2
0.454
1.328
Brasiilia
84
0.718
73.5
0.663
10.162
Saksamaa
9
0.905
80.4
0.928
34.854

Allikas: The 2011 Human Development Report.

3. Riigi hõive iseloomustus
Järgnev graafik illustreerib Saksamaa hõive jaotumist hankivas ,tööstuslikus ja teenindus sektoris. Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja.
Joonis 2: Saksamaa hõive
Allikas: The World Factbook
4. Arengutaseme näitjate võrdlus

• Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100)
  

Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0.6 kasutajat 1000 elaniku kohta.
Joonis 3: Interneti kasutajad 1000 inimese kohta
Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts

• Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 live births) 
  

Järgnevalt jooniselt on näha, et imikusuremus on kõige kõrgem Tansaanias, kus iga 1000 sünni puhul sureb 68 imikut. Ka Brasiilias on see päris kõrge, ligi 22 imikut iga tuhande kohta. Eestis sureb iga 1000 sünni puhul 7 imikut. Saksamaal ja Norras on suremus suhteliselt võrdne, ligi 4 imikut.
Joonis 4: Imikusuremus 1000 elussünni kohta
Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts

• Elektrienergia tarbimine inimese kohta Electricity consumption per capita kWh
  

Järgneval jooniselt on näha, et elektrienergia tarbimine on kõige kõrgem Tansaanias, kus tarbitakse aastas 81 Kwh. Ka Norras on tarbimine kõrge, kuna ta asub külmema kliimaga alal, on tal aastas elektrienergia tarbimine ligi 28 Kwh aastas. Eestis ja Saksamaal on elektrienergia tarbimine suhteliselt võrdne, ligi 6 Kwh aastas. Brasiilia asub ekvatoriaalses vöötmes on seal elektrienergia tarbimine päris väike, ligi 2 Kwh aastas.
Joonis 5: Elektrienergia tarbimine Kwh/ aastas
Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts
5. Sõnasta järeldus riigi arengutaseme kohta teiste riikidega võrreldes. Põhjenda oma riigi arengutaset
Saksamaa on kõrge arengutasemega riik, sest tal on madal elektrienergia tarbimus, madal imikusuremus ning kõrge interneti kasutajate hulk. Norraga võrreldes on Saksamaal veidi madalam arengutase ,sest Norras on interneti kasutajate hulk suurem, imikusuremus madalam , kuigi elektrienergia tarbimus on Norras suurem. Eestiga võrreldes on Saksamaal kõrgem arengutase, sest eestil on imikusuremus kõrgem, elektritarbimus on suhteliselt võrdne, aga Eestil on 2 korda rohkem internetikasutajaid. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa tunduvalt kõrgemal arengutasemel, sest Tansaanias on väga kõrge imikusuremus, mis tähendab, et arstiabi ei ole seal piisavalt heal tasemel, ka elektritarbimus on suur ning interneti kasutajate arv on seal peaaegu olematu, mis tõttu on Tansaania väga maha jäänud arengutasemega. Ka Brasiiliast on Saksamaal kõrgem arengutase ,sest imikusuremus on Saksamaaga võrreldes ligi 3 korda suurem. Interneti kasutajate arv on Saksamaaga võrreldes ka tunduvalt madalam. Järelikult on Saksamaa kõrgema arengutasemega riik kui Tansaania,Brasiilia ja Eesti, kuid madalam kui Norra.
6. Riigi globaliseerumine
Too igas valdkonnas näide oma riigi globaliseerumisest. Anna hinnang riigi globaliseerumisastme kohta.

• Majandusalane- Välisinvesteeringute maht 2010 aasta SKP-st oli 3.30 %. See on peaaegu sama ,mis oli aastal 2000. Kõige kõrgem on Saksamaal olnud 5.5 % 2007 aastal.
  

Joonis 6: Saksamaa välisinvesteeringute % SKP-st aastate jooksul
Allikas: Indexmundi

• Tehnoloogia -alane- Saksamaal on 61,973,000 interneti kasutajaid. See teeb 75.2% kogu saksamaa rahvastikust.( Allikas: World by Map)
  
• Individuaalne- Saksamaal on väliselanike 2.19 iga 1000 elaniku kohta ning ta asub maailmaga võrreldes 34.kohal .( Allikas: The World by Map)
  
• Poliitiline integratsioon- Saksamaa osaleb väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mõned näited on CERN,EU, NATO ,BIS ( Bank for internationa settlements) ,CBSS (Council of the Baltic Sea States ) ,CE(council of Europe ), UNESCO , ITU (International telecommunication union) ning veel palju muid organisatsioone. Kokku oli neid ligi 80. (Allikas: The World Factbook)
  

Saksamaa välisinvesteeringute maht on päris kõrge kogus skp-st. Järelikult on Saksamaa panus investeeringud välisriikidesse päris suur. Interneti kasutajate seas kuulus Saksamaa kõrgemate riikide hulka.Tema rahvastikust 75% on internetikasutajad, järelikult on Saksamaa väga globariseerunud. Väliselanike arv oli 1000 elaniku kohta 2.19, mis ei ole väga suur näitaja, kuid siiski on saksamaal väga palju erinevaid rahvuseid koos. Saksamaa on väga aktiivne erinevates rahvusvahelistes organisatisoonides. Ta võtab osa ligi 80 erinevas rahvusvahelises organisatsioonis. Sellest kõigest võib järeldada, et saksamaa on väga globariseerunud riik.
7. Kasutatud materjalid
Global envision Loetud: http://www.globalenvision.org/ 19.09.2012
Globalization101.org Loetud: http://www.globalization101.org/ 19.09.2012
Human Development Reports ( Joonis 1) Loetud: http://hdr.undp.org/ 19.09.2012
Indexmundi (Joonis 6) Loetud: http://www.indexmundi.com/facts/germany/foreign-direct-investment 19.09.2012
The World Factbook (Joonis 2) Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ 19.09.2012
World by Map: Statistics, Maps and Charts (Joonis 3,4,5) Loetud: http://world . bymap.org/index.html 19.09.2012