Saudi Araabia arengutase (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus
1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005.
Regioon
IAI muutus
Kõrgelt arenenud riigid
Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893
Ladina-Ameerika ja Kariibia
0,703 - 0,818
Ida- Aasia
Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773
Araabiariigid
Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767
Lõuna-Aasia
0,433 - 0,616
Must-Aafrika
Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreledes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511
Tabel 1: Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005
Allikas: The 2008 Human Development Report.

Minu riik (Saudi-Araabia) kuulub Araabia regiooni.
Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon.
Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777)
Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem.
Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest.

2. Inimarenguindeksi osakomponendid
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus
SKT inimese kohta (GDP per capita ) ppp $
Norra
0,968
2
79,9
98,6%
$ 51 862
Eesti
0,871
42
71,3
99,8%
$ 19 155
Mosambiik
0,366
175
42,4
54,8%
$ 739
Brasiilia
0,807
70
72,0
89,6%
$ 8 949
Oma riik
0,835
55
72,4
84,3%
$ 22 053
Tabel 2: IAI (HDI) osakomponendid
Allikas. The 2008 Human Development Report.

Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses( nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. Kohal).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

starlight Õppematerjali autor

majandusgeograafia tunnis valmistatud töö Saudi Araabia arengutaseme kohta. Sisaldab võrdlusi, erinevaid tabeleid, analüüse.
Suurem osa IAI ja SKT põhjal peamiselt.

arengutase saudi araabia iai

Kasutatud allikad

https://hdr.undp.org/en/statistics/

Sarnased õppematerjalid

docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ...............................................................................

Geograafia

doc

Saudi-Araabia

Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub

Geograafia

odt

Saudi Araabia

Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest

Geograafia

doc

Suurbritannia arengutaseme iseloomustus

ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD 2010

Geograafia

doc

Saksamaa arengutaseme iseloomustus

5. Sõnasta järeldus riigi arengutaseme kohta teiste riikidega võrreldes. Põhjenda oma riigi arengutaset Saksamaa on kõrge arengutasemega riik, sest tal on madal elektrienergia tarbimus, madal imikusuremus ning kõrge interneti kasutajate hulk. Norraga võrreldes on Saksamaal veidi madalam arengutase ,sest Norras on interneti kasutajate hulk suurem, imikusuremus madalam , kuigi elektrienergia tarbimus on Norras suurem. Eestiga võrreldes on Saksamaal kõrgem arengutase, sest eestil on imikusuremus kõrgem, elektritarbimus on suhteliselt võrdne, aga Eestil on 2 korda rohkem internetikasutajaid. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa tunduvalt kõrgemal arengutasemel, sest Tansaanias on väga kõrge imikusuremus, mis tähendab, et arstiabi ei ole seal piisavalt heal tasemel, ka elektritarbimus on suur ning interneti kasutajate arv on seal peaaegu olematu, mis tõttu on Tansaania väga maha jäänud arengutasemega

Geograafia

docx

Venemaa riigitöö

Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...

Geograafia

doc

Uurimustöö-usa

Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus

Geograafia

doc

USA referaat

Ameerika Ühendriigid hakkavad tööstusriikidena oma mõju kaotama. Tootmise hulk on kahanev (tabel 4), peamised kaubanduspartnerid on naaberriigid ja peamised tööstusharud kahanevad pidevalt. Peamised Muutused vastava toote Peamised riigid, kust imporditakse importtooted impordis 2004-2008 %-des algaasta suhtes Mineraalsed kütused Kasvanud 9% Kanada 22%, Saudi Araabia 11% Masinad Langenud 2% Hiina 27%, Jaapan 11% Elektroonika Langenud 1% Hiina 31%, Mexico 21% Tabel 5: USA tähtsaimad importkaubad Import- ja eksporttooted on peamiselt samad, v.a mineraalsed kütused ehk nafta (tabel 5). USA impordinimistu on palju kirjum, viidates jällegi langevale tööstuslikule

Geograafia

Rohkem sarnaseid