Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt.) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapia koolkonnad. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida, näiteks Gilles Deleuze`i ja Felix Guattari poolt arendatud skisoanalüüs püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente, Jacques Lacani psühhoanalüüs põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt päris-freudiaanliku psühhoanalüüsi. Kaitsemehhanismid: Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi: · Neurootilised kaitsed · Primitiivsed kaitsed · Küpsed kaitsed Küpsed kaitsed:
dokumente organisatsiooni vara kohta jne. Kohtuvaidlustes või probleemides teiste asutustega on alati võimalus täpselt kontrollida, mis lepinguid allkirjastati, mis olid tingimused, tooted ja teenused, mida vahendati ning millal ja kellele tuleb kahjud hüvitada. Kõik andmed, mis on korralikult dokumenteeritud, kaitsevad üldpildis organisatsiooni tegevust. Samuti annab dokumendihaldus võimaluse ettevõtte eesmärke ja saavutusi mõne aja tagant revideerida ning nende baasil püstitada uusi ning huvitavaid väljakutseid. Seega aitab andmete konstruktiivne korraldus kaasa asutuse stabiilsele säilimisele ja perspektiivikale arengule. Maksu- ja Tolliameti jaoks on veatu dokumendihaldus samuti tähtis. Maksuametil on õigus kontrollida viimase kolme aasta dokumente. Kui tekib kahtlus maksudest kõrvalehoidmisest, siis kuni kuue aasta dokumente. Seega tuleb säilitada arved, sise-eeskirjad,
-sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand, Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid.
teravnemist kehtiva korra lammutamist revolutsioonilisel teel Karl Marx 18181883 Manifest valmis 1847 Kommunistide Liidu II kongressi ülesandel Kommunistide Liidu programmina, mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida anarhistid kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgi saavutada atentaatidega
7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ _ B 1. Täida table rahvusvahelistest suhetest enne I maailmasõda Riikide Ühendus Ühenduse eesmärk nimed e nimi
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Palgatöölised olid saanud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist. Revonistis kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid
19. saj keskel keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 saj algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp
Jõetu Hiina keisririik oli 20. saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid tegid seda, mis tahtsid. See kutsus esile bokserite ülestõusu(1900), mis veriselt maha suruti. Sel ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestuis 1911 Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. 2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
lühema ajalooga ning esialgu ei rakendatud erasektoris. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning hinnangu andmine nende kvaliteedile lähtuvalt auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Tegevuse eesmärk – majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressurssi kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (5 a volitused). Ta tegutseb ministri õigustes.
reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes viis see sisepoliitilise kriisini 20.ndate algul. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine): 1919.a. Ungariga Trianoni leping. 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping. 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping. 1920.a. Türgiga Sevresi leping.
sajandi, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks, kuid muutus siis rahumeelseks ning selleks ajaks olid paljud palgatöölised muutunud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.saj olid revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutisooni teel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsdemok, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine, 3)tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsykuga, kes püüdis kahe eelnim
a. · USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja · RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine: · Lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Türgi)
Saksamaa, kes orienteerusid kõige uuematele leiutistele. Saksamaa ekspordi tõus andis tõuke laevastiku arengule. Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest
Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping). 1.3. Rahvasteliidu loomine:
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11
Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on nendeks töödeks välja õpetatud; eriväljaõpetel ole vaja mõnedel lihtsamatel töödel. Eriväljaõpe peab vastama pingealuse töö erinõuetele ja koosnema teoreetilisest osast ning praktilistest harjutustest. Pingealuse töö oskused tuleb säilitada nõutaval tasemel tegeliku töö ja/või kordusõppega. Hea üldreeglina tuleb pingealuse töö õigust revideerida igal aastal. Väljaõppe eduka läbimise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid. Pingelähedasi töötoiminguid võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealuse töö tsooni. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb
*Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad 19.saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud
Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne
revideerimatu. Meie uskumused moodustavad holistliku võrgustiku ning ükski nendest uskumustest pole põhimõtteliselt revideerimatu. Nt kui me teeme katseid, mis kinnitaksid teooriat, siis teooriale vastukäivate andmete korral võivad revideerimisele kuuluda nii teooria hüpoteesid, algtingimused, teooriast tulenevad vaadeldavad tagajärjed kui ka vaadeldavate tagajärgede tuletamise printsiibid. Kõike saab revideerida! Vaatleme näidet (A. Morton): Oletame, et ühes kogukonnas leidub ususekt, mis nõuab, et kõik selle liikmed abielluksid 16 aastaselt. See abielu erineb sellest, mida meie tavaliselt peame silmas abielu all - paar ei ela koos ning kui keegi abielu osapooltest soovib alustada kooselu kellegi teisega, siis see abielu lahutatakse ning ta abiellub uuesti. Oletame, et selles kogukonnas on grupp paarikümne-aastaseid mehi, kes otsivad endale kaaslast ning
Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud. Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938) otsuseid Tsehhoslovakkia suhtes; Austria liitmist Saksamaaga (1938) ja A.Hitleri nõudmisi revideerida piire ka teiste naaberriikidega. · Saksamaa lähenemine Itaaliale ja Jaapanile algas 1930-ndatel aastatel (I maailmasõjas olid nad olnud vaenlased). Lähenemisele aitas kaasa ideoloogiate sarnasus Saksamaa ja Itaalia puhul; Jaapani kartus sattuda rahvusvahelisel tasandil isolatsiooni ning kõigi kolme puhul soov ajada agressiivset välispoliitikat (selle teostamiseks vajati teistelt riikidelt tuge või mittevahelesegamist). 10. Itaalia agressioon Etioopia vastu 1935-1936:
Uus klass proletariaadid ehk palgatööliskond, mis hakkas energiliselt oma õigusi suurendama. 19. saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida(parandada) 2) Vene enamlased Vladimir Uljanovi(Lenini). Pooldasid vägivaldset revolutsiooni ja proleritaadi diktatuuri kehtestamist 3) Tsentristlik - juht Karl Kautsky, kes proovis kahe eelmainitud suuda vahel keskteed leida ja langesid sellega enamlaste rünnaku alla 4) Anarhistid Kodanlik kord tuli üldse kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Ei pooldand diktatuuri ja olid tihti vägivaldsed Neid liikumisi iseloomustas vankumatu usk progressi
•Sõnastatud väärtused ei tohi üksteisega vastuolus olla! •Väärtused pole asi iseenesest –kooskõla muude strateegilise juhtimise elementidega (missioon, visioon, eesmärgid)! •Väärtused võiks väljendada hoiakuid -kuidassaavutame eesmärgid? •Sõnasta väärtused selliselt, et need oleksid just Sinu organisatsiooni väärtused! (versus soovitavad väärtused; “igamehe” väärtused; juhuslikud väärtused) •Väärtusi võib ja tulebki aeg-ajalt revideerida Väärtuste kommunikatsioon •Inimesed tõlgendavad väärtuseid erinevalt -huvid erinevad-kogemused erinevad-väärtused erinevad •Oluline tagada ühesugune arusaam organisatsiooni väärtustest. •Diskussioon väärtuste teemal aitab vältida dogmade teket. Aga kuidas seda teha? Kommunikeerimisevõtteid •Dokument (manuaal, kodulehekülg vms). •Uuringud töötajate seas •Töötajate koolitamine (sh õppefilmid). •“Väärtuste politsei”. •Lugude jutustamine
end väikeste ja nõrkade Balti naabritega. Omavahel tülitsesid Poola ja Leedu. Balti liidu sõlmimist takkistas Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piirkondadel. Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920. aastail katsed sõlmida suurt Balti liitu ja Põhja blokki. RAHVASTELIIT Eesti välispoliitika oli kaitseloomuga ja tugines Versailles' süsteemile, mida tahtsid revideerida Baltimaade suured naabrid Saksmaa ja Venemaa. Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. aastal kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama.
viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul. o hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele. o vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid (Loe lk 89-92).
Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes viis see sisepoliitilise kriisini 20.ndate algul. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. 41* Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. 42* NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine): 24* 1919.a. Ungariga Trianoni leping. 25* 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping. 26* 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping. 27* 1920.a
kirjas, et kui nüüd selgub, et talud olid tõepoolest teinud rohkem koormisi mõisale kui enende maj. kandevõime lubas. Siis oleks pidanud mõisnik tagantjärele pidand selle talupoegadele korvama. Mõisnikele tähendas see seda, et talurahvas hakkas täiesti õigustatult nõudma neilt ületöötamise eest korvamist. 1807-1808 oli Eestimaa kubermangus suur näljahäda. Ka see ajendas Aleksander I välja andma ukaasi. Et 1804 aasta seaduseid tuleb revideerida, et kindlustada nii mõisnike kui ka talunike vastastikune heaolu. Sellele reageeris Eestimaa rüütelkond sellega, et kui maamõõtmine ja töökoormised peaks läbi viima. Peaks midagi reguleerima, siis see tooks kaasa vältimatu mõisnike laostumise. 1811 saatis Eestimaa rüütelkond keiser Aleksander I KUULUTADA TALUPOJAD VABAKS. Siis aga tulivahele 1812 aasta isamaasõda. Aleksander I on ajalukku läinud, et tema võimuperiood kuni 1812 oli liberaalne. (1812 tungis
kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul. o hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele. o vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg,
Paljud lapsed näevad uudisteprogrammides ja täiskasvanuile mõeldud saadetes asju, mida nad kindlasti poleks tohtinud näha. Ja ometigi panevad täiskasvanud vahel lastele pahaks, kui nood lastele mõeldud mängufilmi vaadates nutma puhkevad. Asi on ju selles, et sageli vallandab tugev elamus lapses midagi muud, mida ta on varem kusagil näinud või ise üle elanud. Iga indiviid, olgu ta siis suur või väike, kannab endas valulisi mälestusi ja kogemusi, mida meil tuleb revideerida ja siin saab kunst meid aidata. Tundeid peab kusagil kanaliseerima, muidu ähvardab meid oht zombideks muutuda. RAAMATUST SAAB FILM Lastefilm on üks kunstiharusid, milles Rootsi ja Põhjamaad on saavutanud juhtiva positsiooni. Suur osa kodumaisest toodangust saab võimalikuks tänu Rootsi Televisiooni ja erinevate filmistuudiote koostööle. Kuid hoolimata sellest, kuidas produktsioonitingimused detailselt paika pannakse, on Rootsi lastefilm juba kaua ja
näiteks usk ausussesse, töökusesse või vabadusse. Uskumused pole head ega halvad, kuid nad võivad kindlas kontekstis olla toetavad või piiravad, ehk anda meile jõudu või hoopis hoida meid tagasi. Mitmed uskumused on aja jooksul edasi kandunud läbi meie kultuurilise tausta ning talletatud vanasõnadesse ning loosungitesse. Mitte kõik meie uskumused ei toeta meid elus. Selleks, et saada suurepäraseks, saavutada häid tulemusi, tuleks meil oma uskumusi revideerida. Maha jätta need, mis meid enam ei toeta ja asemele leida neid, mis avaksid meie sisemisi ressursse. Suurepärasus algab hetkest, mil me mõistame, et uskumused on meie enda valik ja me saame tegelikult igapäevaselt elus just seda, millesse me usume. ( [PDF] Kuidas uskumused määravad meie kvaliteedi ) 17 ÕIGEUSK Ajaloost pole säilinud üksikasjalikke andmeid selle kohta, kuidas ja millal jõudis
Nende riikide vahel, kes ÜRO moodustavad, nende punti võetakse ka Hiina ( 20 aastat tagasi oleks see mõeldamatu). Ei ole enam Euroopa organisatsioon vaid maailma organisatsioon. Kui see ÜRO tekib, siis on selline tunne nagu oleks II MS võitjate riikide liiduga. ÜRO hartas on siiamaani vaenlasriikide klauslid. Mil määral ta peegeldab seda maailmakorda, mis oli 1945. Aastal ja mil määral tuleks seda täna revideerida. Esimene aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli a RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastav rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid. Julgeolekunõukogu peaks olema justkui vastutav
energiliemalt oma õigusi suurendama; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida 50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1. Revisionism revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt 4
6 audiitori termin enam tuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega, mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revisjon või revisjonikomisjon. Revisjoni peamine eesmärk on hinnangu andmine minevikus tehtud töödele. Revisjoni ja auditi peamine erinevus on selles, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib praktiliselt igaüks. Revisjon võib hõlmata kõike – juhtkonna tegevust, majandusnäitajaid, finantsaruandlust. Riigikontrolli rakendatakse avaliku sektori kontrollimisel. See on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli peamine eesmärk on anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Tegevust juhib riigikontrolör (praegu Mihkel Oviir), kelle määrab ametisse ja vabastab Riigikogu
Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor. Revideerida võib praktiliselt igaüks. Riigikontroll - rakendatakse avaliku sektori kontrollimisel. See on oma majandustegevuses tegevuses sõltumatu riigiorgan. Riigikontrolli peamine eesmärk on anda riigile ja avalikkiusele kindlustunne, et avaliku sektrori vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Tegevust juhib riigikontlorör, kelle määrab ametisse ja vabastab riigikogu. Ameti periood on viis aastat. See ametikoht võrdustatakse ministriga. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID
Otsuse tegemise raskuspunkt läks üle New Yorki, RL oli see Genfis. Nende riikide vahel, kes ÜRO moodustavad, nende punti võetakse ka Hiina (20 aastat tagasi oleks see mõeldamatu). Ei ole enam Euroopa organisatsioon vaid maailma organisatsioon. Kui see ÜRO tekib, siis on selline tunne nagu oleks II MS võitjate riikide liiduga. ÜRO hartas on siiamaani vaenlasriikide klauslid. Mil määral ta peegeldab seda maailmakorda, mis oli 1945. aastal ja mil määral tuleks seda täna revideerida. Esimene 2 aspekt, kus RL kogemusest õpiti oli universaalsuse aspekt. ÜRO oldi valmis nii tegema, et oldi valmis aktsepteerima erineva traditsiooni ja kultuuriga maid. Kuidas riigid saaksid reageerida, et mida on veel võimalik teha. Selline nõukogu oli ka RL-is, ÜRO-s otsustati seda pädevustega edasi rakendada. Julgeolekunõukogu kui tuvastab rahvusvahelisi rikkumisi, siis võib rakendada sõjalisi meetmeid.
kasutati sõjaväge sisepoliitikas. Sulla lõi Mithridatest, sõlmisid rahulepingu status quo ante bellum. Mariuslased kuulutasid Sulla taas tagandatuks, mis vallandas kodusõja. Sulla vallutas sõjaväega Rooma ning alustas kättemaksu: proskriptsioonid avalik nimekiri inimestest, keda võib tappa. 82. eKr Sulla lasi senatil end diktaatoriks nimetada, tugevdas senatit, suurendas selle liikmeskonda 300à 600, kindlad normid ja seadused sinna saamiseks, kaotas sensori õiguse revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1
hindame, on ajas muutlikud ja seega ajalooliselt uuritavad. Tegemist on ühe kõige populaarsema suunaga tänapäeva kultuuriajaloos. Visuaalkultuuriajalugu Visuaalne ehk pildiline pööre 1990. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima pildilisest pöördest, visuaalsest pöördest või ikoonilisest pöördest. Lähtekoht: tänapäeva piltidest üleküllastunud ühiskonnas tuleb õppida pilte paremini,,lugema". Revideerida tuleb ka lääne kultuuriruumis domineerivat lihtsustatud arusaama pildist kui keelele analoogsest ja sellele ,,alluvast" väljendusvahendist keele ja pildi suhe vajab ümbermõtestamist. Piltide ümberhindamine: pildid ei ole passiivsed objektid, vaid aktiivsed, nt nad üksnes ei illustreeri sõna/teksti, vaid täiendavad seda, on sellega vastuolus või dialoogis. Pildid teatud mõttes tegutsevad ja avaldavad mõju Visuaalse ehk pildilise pöörde käigus kujunes välja uus heterogeenne
Klassi ja õpilaste arengutasemest ettekujutuse loomine: Et olla objektiivsem uute õpilaste või klassi kohta hinnangulise informatsiooni hankimisel, soovitab P. W. Airasian (1994, lk 30) enne koolitöö algust ja esimestel koolipäevadel 1) koguda mitmekülgset informatsiooni nii üksikõpilaste kui klassi kohta 2) otsustada, milline sellest informatsioonist on väärtuslik ja usaldusväärne 3)toetudes usaldusväärsele informatsioonile, revideerida ja täpsustada oma ootusi, veendumusi ja hoiakuid ning 3) alles siis teha järeldused konkreetseid õpilasi ja klassi iseloomustavatest joontest ning sobivast töökorraldusest ja õpetamisviisidest. Õpilaste kaasatöötamise hindamine õppetöö käigus: Et hinnata usaldusväärsemalt ja adekvaatsemalt klassis toimuvat, soovitab P. W. Airasian (1994) õpetajatel pöörata tähelepanu kolmele asjaolule. Veendumaks õpetamise adekvaatsuses, peaks
38 1919 September - von der Goltz taandati tema ametikohalt. Tema mahitusel astusid sakslased Vene Läänearmeesse. Selles segaarmees oli korraga 50'000 meest, seal hulgas Rauddiviis 18'000, Saksa Leegion 12'000. 08.10.1919 - Bermondt alustas pealetungi Riiale. 09.10.1919 - Kuntis Ulmanis saatis abipalve telegrammi Eesti valitsusele ja vägede ülemjuhatajale. Eesti- Läti suhted ei olnud kõige paremad, sest Läti tahtis revideerida kokkulepet Landeswehri sõja tulemuste kohta, kus tahtsid ka Läti Diviis kujutada Landeswehri võitjana. Paljud eesti ministrid soovitasid tänamatuid lätlasi mitte aidata. Siiski Laidoner otsustas Lätile abivägesid saata soomusrongide nr 1 ja 2 näol. Nende etteotsa määrati soomusrongide ülema abi, kapten A. Hinnomiga. 10.10.1919 - Läti ülemjuhataja andis käsu Daugava mahajätmiseks. Riias oli puhkenud paanika. Hommikul
Ei ole siiski miskit jäävat inimeste huvid olid siiski sedavõrd erinevad. 1880-ndate aastate alguses hakkab mitte ainult baltisaksa, vaid ka eesti seltskond aru saama, et maale on tulemas venestamine. Selleks esimeseks väljundiks, mida baltisaksa seltskond paremini tajus, oli see, et maale tuleb keisri poolt saadetud revident Nikolai Manassein. Tema on Aleksander III poolt saadetud. Aleksander III oli slavofiil oma arusaamadelt ja ideelelt. Manasseini ülesandeks oli peamiselt revideerida Liivi-ja Kuramaa olusid. Ta mitte ainult ei sõitnud ringi ja vestelnud inimestega, vaid talle oli võimalik ka palvekirju ja kaebusi esitada. Talupojad hakkasid seda ära kasutama. Palvekirjade võimalust kasutati ära, loodeti, et need leiavad keisrikojas läbiarutamist. Seetõttu hakati neid väga massiliselt kirjutama. Liivimaa Eestimaa poolelt on kirjutatud peaaegu 45 000 palve- ja kaebekirja. Samuti on Manasseinile palvekirju läkitanud mitmed organisatsioonid ja kollektiivid. Eesti
annaabi.ee 
