Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veekogude hooldus (0)

1 Hindamata
Punktid

Veekogude hooldus


Sügiseti tekib harilikult vajadus puhastada bassein lehtedest ja muust prahist, mis kogunes kunstliku vooderdusega basseini põhja:
  • Potid taimedega tõstetakse veekogust välja ning asetakse veevannidesse, et nad ära ei kuivaks
  • Kõik kalad püütakse kinni ja pannakse ajutiselt samuti veevannidesse
  • Bassein lastakse tühjaks
  • Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega
  • Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks
Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust.
Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb, tuleb toimida nagu kangasmaterjalist tiigi korral - vesi välja pumbata ja muda välja ammutada. Liiga puhtaks ei maksa põhja püüdagi teha. " Juuretis " taastab kiiremini vee puhtana hoidmiseks tegelikult vajamineva mudakihi. Tööd on tunduvalt lihtsam teha, kui kangaspõhjaga basseinis - ei ole tarvis karta põhjakatte läbitorkamist ja järelikult saab kasutada jõulisemaid (efektiivsemaid) võtteid.
  • Hoolitsege, et linnud saaksid ohutult tiiki jooma ja pesema tulla. Nad armastavad uskumatult sagedasti tiiki külastada. Järsuseinalisest aiatiigist uppunud linnukorjuste välja õngitsemine ei ole eriti meeliköitev tegevus. Näiteks kivide abil saab lindude tarvis luua madalaveelise tiigiosa, kus neil on mõnus ja ohutu lobistada.

  •  Igal juhul tuleb takistada orgaanilise reostuse (olmevete, kompostihunniku ümber kogunenud vete jne.) sattumist aiabasseini. Just toitaineterikkas vees pääsevad vohama mikroorganismid ja vetikad . Tiik hakkab kobrutama ja haisema . Enne sellise tiigi tühjaksammutamist ja puhastamist tuleb veenduda, et reoained taas kord tiiki ei pääseks.

Veekogude hooldus #1 Veekogude hooldus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jekimtseva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

joogivees, mis tingivad joogivee kvaliteedi languse. Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis.  Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv  Sama kehtib ka Tallinna tööstuspiirkondade kohta. Tervisemõju- rohkem haigestumisi. Pinnase, vee- ja õhu kvaliteet on samamoodi kahjustunud.  Kaasnevad suured jäätmekogused 9. Veekogude ja põhjavee kohatine halb seisund  Pinnasesse kanduvad jääkreostusained ja muudest reostusallikatest kanduvad ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse.  Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun