Lisa menüü Uus slaid Ctrl+M Tööriistaribalt Uus slaid Tausta valik Tööriistaribalt Kujundus Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks a2+b2=c2 (Vorming Font ülaindeks · Alaindeks H2O (Vorming Font Alaindeks ...jätk See tekst on värvimuutusega WordArt'ga tekst
rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale.
Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2] Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus
skulptuurikunstis, või siis stiliseeritud, kujutamine: kujutati ja hävitati ära niiet meie ei ole leidnud. Loomade Poosid loomulikud ja Sfinks. Loomad olid väljendusrikkad, tiivulised liikuvamad ja vabamad- kujutamine: lõvid, 5-jalgsed härjad mitte kanged inimpeaga Ruumikujutus: Ei olnud ruumilised vaid olid Reljeefis külgvaates, 2D. Leidub ka taolist kunsti skulptuuris otsevaates kus on loodud mulje avarast ruumist. Värvikasutus: Vabakujudel kasutati silma Reljeefid olid tihti eredalt süvendites värvilist materjali värvilised. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis
jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Nii nagu Kreekast, ei ole ka Roomast tahvelmaali säilinud. Antiik-Roomal ja Antiik-Kreekal on palju ühiseid ja erinevaid jooni, kuid Rooma oli siiski Kreekast üsna palju maha jäänud ning palju matkitigi hellenite pealt.
· Etruskide skulptuur: põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel ja suur osa oli templite kaunistamisel · Märkimisväärsed on etruski vaasid, ennekõike mustade reljeefidega kaunistatud bucchero vaasid ROOMA KUNST · Rooma kunst ei olnud rahvakunst, see oli aristokraatne ja ametlik kunst · Roomlaste saavutused on märkimisväärsed eelkõige ehituskunstis, portrees ja ajaloolises reljeefis · Rooma ehituskunst: olulisim iseärasus on võlviehitus silindervõlv, ristvõlv; kreeka sambaehituse rakendamine, kasutamine dekoratiivse elemendina; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus; püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust; foorum lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, tähtsad ehitised seal olid tempel ja basiilika(kohtu ja kaubamaja)
· Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel
Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st: Nagu juba öeldud, siis Etna asub
arengule riigis. See hõlbustab nafta ja teiste maavarade transporti ekspordi jaoks lõuna riikidesse. Riigi lõunaosas valitseb ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima, kuid riigi keskosas valitseb troopiline kliima, mis soodustab kahjurite ja nakkuste levikut riigis. Sealses piirkonnas on väga suureks probleemiks kliima muutumine, globaalne soojenemine, mis on tingitud nafta tööstuse poolt tekitatud õhusaastest. Nigeeria reljeefis vahelduvad lõunas ja põhjas asuvad madalikud, riigi keskosas paiknevate küngaste ja platoodega ning suuremad mäed jäävad Nigeeria kaguosasse. Nigeeria suhteliselt tasandikuline pinnamood on andnud suured eelised sealse majanduse arenguks. Nigeeria tähtsamate loodusvarade hulka kuuluvad nafta, maagaas, tina, rauamaak ja kivisüsi,aga ka põlluharimiseks sobilik maa. Peamised ekspordi artiklid on nafta tooded, kumm ja kakao. Nigeeria ühekülgne,
Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr), tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus
Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Egiptuse skulptuurid olid lihtsad, kuid ülevad, värvitud puust või lihvitud kivist. Vaaraosid kujutati kas istuvatena või siis seismas sirgelt, üks jalg veidi eespool. oluline oli egiptuses reljeefikunst- sellega kaunistati seinu, nad andsid edasi jutustust, nii reljeefis kui maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Tema ajastust on pärit kaunitar Nofretete büst, mis on mõjutanud iluideaale ka tänapäeval .
Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlva kaldenurk. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega ja märksa vähem voolavam. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka
kuna mitme kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline. Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr), tänapäeva Pakistani lähistelt. Teosed on tihti valmistatud kivist, kuid välistatud pole ka vase või pronksi kasutamine. Tähtis vorm India skulptuurides on reljeef. Sellises kujutavas vormis esineb tegelasrohkeid jutustusi, mida üldiselt on võimalik vaadelda ainult ühest küljest. Pühalikus jumalad on reljeefis tihti ümbritsetud elurõõmsatest ning veetlevatest naistest, kes omakorda esindavad alamaid jumalaid, deemoneid või haldjaid. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on Šiva, Višnu ning Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsateks pronkskujudeks on tantsiv Šiva, keda on tihti kujutatud rohkem kui kahe käega, mis sümboliseerib erinevate võimete tähistamist. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_art http://www
(4) Neugrundi madal koos seda ümbritseva merepõhja ringjate stuktuuridega kujutab endast varakambriumis (ca 540 Ma) tekkinud ja seejärel mattunud ning kvaternari eelse erosiooni käigus osaliselt uuesti avanenud imaktstruktuuri- meteoriidikraatrit. Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjalikuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan. Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende
üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Pinnamoe peamine vormimine vormimine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul u. 11 000-13 000 aastat tagasi. Lõplikult vabanes Eesti territoorium jääkattest u. 11 000 a. tagasi
1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef? - ainult esiküljelt vaadeldav(ligineb rohkem maalile kui skulptuurile) 17. Reljeef jaguneb (3)? 1). KÕRGRELJEEF figuurid on ümarplastiliselt välja töödeldud ja on tagapõhja 2). MADALRELJEEF plastiline kujutis tõuseb õige vähe tagapõhjast kõrgemale näit.Metallraha 3). SÜVENDRELJEEF figuurid asuvad süvendis ja kõige kõrgemad osad on ühel tasandil kogu pealispinnaga näit. Egiptuse reljeef. 18. Reljeefis eristatakse (2) ? 1) RANGET RELJEEFI, kus figuurid ei kata ega lõika üksteist, ei sula tagapõhjaga ühte, on isoleeritud, puudub perspektiiv.2) MAALILIST RELJEEFI, kus figuurid kasvavad tagapõhjast orgaaniliselt välja; tagapõhjal on kujutatud maastikku, arhitektuuri kõigi perspektiivireeglite järgi. 19. Mis on maalikunst ? Maalikunst on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist - kõrvuti skulptuuri ja graafikaga. Tähtsaim väljendusvahend on VÄRV. 20. Maalikunst jaguneb (3)
Koosneb järelikult rannast ja rannakust. Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille piires on jälgitavad vanad rannamoodustised Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud merelainetuse kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v.
10 Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks. Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted
sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte
Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel.
Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Portree- ja monumendikunstis aga lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgtasemelisi taieseid. Rooma skulptuuri huvitavamaid alaliike on võidusambad, mida püstitati suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks. Kivist sambasse raiuti spiraalidena üleskeerduv linditaoline reljeef, millel kujutati üksikasjalikult kõiki tähtsamaid sõja sündmusi. UUENDUSED
tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang, mille kulgu võib jälgida isegi kosmosefotodelt. Neugrundi kraater Neugrundi struktuur on Kärdla kraatrist tunduvalt vanem, umbes 535 miljoni aasta vanune. Struktuur on
mis lasuvad umbes Joonis 1.1 Vormsi ja tema ümbruse kaart 200-300 meetri sügavusel, seega nüüdisaegset maastikku see ei mõjusta. Pealiskorra moodustavad saarel ülemoroviitsiumi kolme lademe lubjakivid. Pealiskorra reljeef on saarel üldiselt tasane. Vormsi lääneossa jääb pealiskorra kõrgendik, mis on jälgitav ka nüüdisaja reljeefis. Kõrgendik ulatub keskmiselt 5 m ü. m., maksimaalne kõrgus on Hoitebergi juures 10m ü. m. . Saare omapäraseim pinnavorm on Huitberge, mille aluspõhja kõviku on voolinud mandrijää lood-kagusuunaliseks ovaalseks kõrgendikuks. Suurema osa saarel moodustavad meretasandikud. Ulatuslikum on idapoolne tasandik, mille 2 pinnakattes esineb vaid liiva. Pealiskorra kivimeid katavad enamasti jää ja pärastjääaegsed setted
renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Firenzes asuvas "Kentauride lahingu" reljeefis on tuntav vanarooma sarkofaagikunsti mõju. Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laemaalil ja ümarmaalil "Püha perekond", mis asub Firenzes, on Michelangelo paljudes variatsioonides kujutanud üht oma lemmikteemat: jõulist noorukit. Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi(6. aprill 1483 Urbino 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Saksa renessanssi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6
o. ligikaudu samal kõrgusel kui kõrgustikuga läänes külgneval tasandikul. Kõrgustiku idaosas on aluspõhja pealispinna absoluutne kõrgus 90--115 m, seega 20--50 m võrra suurem kui kõrgustikust itta jääval tasandikul. Ühtlasi on selgunud, et aluspõhja pealispinna reljeef on nii nagu Eesti teistes osadeski palju liigestatum, kui seda varem arvati. Eriti mainimisväärsed ja meie ala geoloogilise arenguloo selgitamisel väga suure tähtsusega on aluspõhja reljeefis esinevad mattunud orud, millede põhi ulatub 40--60 m allapoole merepinda. Need on kohati päris hästi jälgitavad ka praegusaegses reljeefis. Otepää kõrgustiku piires on kõige silmapaistvam Otepää mattunud org, mis on jälgitav Pühajärve, Nõuni ja Pangodi järve nõo ja nendevaheliste nõgude rea näol. Kirdes on selle oru jätkuks Tatra ja Aardla ürgorg. Sellised sügavad orud tekkisid arvatavasti juba enne jääaega, kui Eesti territoorium oli merepinna suhtes kõrgem kui praegu
Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem, kui valitsejakujud väljendasid elu ja liikumist rohkem lihtinimeste teosed. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Et Egiptuse kunstnikud perspektiivi ja lühendusi ei tundnud, olid kujutusvõimalused maalis võrdlemisi piiratud; kitsad piirid tõmbas ka püüd olla igas üksikasjas võimalikult selge ja täpne. Niisama piiratud olid kunstnikud reljeefis. Sellele vaatamata võib konstateerida imetlusväärset tähelepanu- ja iseloomustamisvõimet, samuti suurt maitset, joonte peenust ja nüansirikkust. Väga hästi oskavad Vana riigi meistrid kujutada loomi ja selgelt esile tuua võõraste rahvaste rassilisi iseärasusi. Vana riigi paremad reljeefid ja maalid leiduvad Ptahhotepi ja Ti hauas, rejeefid ja maalid Sakkaras ning hauatemplis Abusiris. Lõputuis stseenides möödub siin meie silmade ees surnu elu. Esineb ka jumalate kujutisi
Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod.
Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on šlakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui šlakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid
Rõhutati kujutatava individuaalsust Ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Skulptuurid igas vanuses ja seisundis inimestest: purjus saatür, vana naine, poiss võtmas okast jalast välja (spinario), barbar, läbipekstud poksija, vana kalur. Reljeefis kalduvus esitada figuure ja sündmusi, maastiku ja arhitektooniliste tagaplaanidega. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Kuju oraator Demosthenesest (280 eKr) Polyeulctos. Melanhoolne sissepoole vaatav konstntreeritus. Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu nägu peeti vaimu peegliks
Eesti. Loodus. lk.61 Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:
· Kasutati pronksi ja marmorit. · Idamaise müstika mõju Hellenistlik skulptuur · Kujutusviis oli realistlik. (jumalate, kangelaste idealiseeritud kujude asemel) · Jumalaid kujutatakse maistena, inimlikkudena. · Ladus ja elav, reegleid eirav stiil. · Muutuvad liikumised ja emotsioonid, mida väljendati poosides,zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. · Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. · Reljeefis esitati figuure ja sündmusi, maastike. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. · Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Hellenistlik skulptuur Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Hellenistlik skulptuur Pergamoni koolkond
Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige
Suursaarel. Eesti alsupõhi - Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseid kivimeist 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) koosnev kiht, millel saub pinnakate. Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Eesti pinnakate - Pinnakate on pudedaist nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate kosoneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) suuremat osa Eesti pinnast. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne- Eestis enamasti 5- 10 m
KAANONID - kindlad reeglid, mida tuli jälgida vaaraode kujutamisel. Keha hoiak pidi olema jäik, käed sirgelt all, üks jalg teisest esspool, pilk suunatud kaugustesse. Vaaraosid kujutati suuremalt kui teisi. EGIPTUSE POOS kehaosi kujutatakse külg või otsevaates, olenevalt vaate arusaadavusest (keha otse, jalad kõrvalt) EHNATONI AEGNE KUNST Rajas uue pealinna, muutis päikesejumala kõige tähtsamaks, tema ajal muutusid kaanonid: hakati kujutma inimlikumalt, nt Nofretete büst; reljeefis hakati kujutama seda, kuidas vaarao veedab oma aega. DÜNASTIA - samast suguvõsast pärit valitsejad HIEROGLÜÜFID vanade egiptlaste pltkiri SARKOFAAG MUUMIA MADAL- JA SÜVENDRELJEEF - Madalreljeefi puhul eemaldati seejärel taustapind, nii et figuurid tõusid pinnast esile. Teisel juhul õõnestati figuurid. Süvendreljeefi kasutati eksterjööris, madalreljeefi interjööris. (Põhjus: ere päikesevalgus lamandab kõrgendatud reljeefi ja tõstab süvendatud reljeefi)
250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Selle käigus hävitati küll varem välja
Hawaii saare. 2.2 Kihtvulkaanid Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad
Foto 7, läbilõikepilt kilpvulkaani laavavooludest ja tuhakihtidest (https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan#/media/File:Stratovolcano.jpg) Kihtvulkaan Kihtvulkaan on üpriski suur ja pikaealine valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavadki inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis väga hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid.
soostumine aga ka väidetav Piirissaare pindala vähenemine. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited jmt) ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele)
.8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgustikku. Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes ehk reljeefis vahelduvad kõrgustikud, kõrgendikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks.
................................................................................................................15 1 1. Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Akadi-aegsest linnast Sippar, mis asus tänapäeva Iraagi piirkonnas. Töös on keskendutud peamiselt Sipparis asunud Shamashi templist leitud esemetele, et nende kaudu saaks selgemaks ka üldisemad jooned Sippari arhitektuuris, skulpuutis, reljeefis, pitsatites ning tarbekunstis. Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele internetiallikatele, kõige rikkalikumalt aga andis leitud esemete kohta huvitavat ja konkreetset infot Briti Muuseumi kodulehekülg (http://www.thebritishmuseum.ac.uk). Väga suur ja oluline osa leide, mis kajastavad elu iidses Sipparis, on tulnud välja Hormuzd Rassami kaevanduste käigus 1880. aastate algul. Referaat kirjeldab lühidalt üldisi teadmisi Sippari linnast ning seejärel keskendub
Tallinn 2002. Lk 91 meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14 5.2 Kaatri kuju Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3, 5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang.15 14Ibid. 12 15Ibid. 13 6. Räpna ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater
his hunting knife". The a miracle occured. From the bulls body sprang useful plants. ,,In vain did the Evil Spirit launch forth his unclean demons against the anguish-wrang animal, in order to poison it in very sources of life; the scorpion, the ant, the serpent, strove in vain to consume the genital parts and to drink the blood of the prolific quadruped; but they were powerless to impede the miracle that was enacting."") Cumont näeb Mithrase reljeefis zoroatristliku loomismüüdi kujutamist, milles jumal ja kuri vaim võitlevad maailma loomise hetkel. Loomine on kujutatud läbi mehe ja pulli arhetüübi, kelle kurjuse jõud tapavad, kuid nende surmast tõusevad inimkond, loomad ja taimed. Lisaks 1 {{3 Hinnells,John R. 1975/y/flk 290;}} 3 5.01.2014
Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid purskkaevudega ja seal olid ka muusikatoad ja raamatukogu. ROOMA KULTUUR Suurt mõju avaldas Kreeka kunst. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kujutama kreeka eeskuju järgi. Vallutatud Kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. Rooma ülikute hulgas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, lasti valmistada täpseid koopiaid. Kultuuriliselt vallutas Kreeka Rooma. Sõjaliselt vastupidi. Reljeefis matkiti otseselt kreeklasi. Portree kunstis saavutati suurem iseseisvus. Kreeka portree oli idealiseeritud. Rooma portree näitas inimest sellisena, nagu ta oli. See tulenes Roomlaste surnute kultusest. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud perekonnaliikmete portreelisi kujutisi. Erilise püüdlikusega jäädvustati väejuhtide ja riigimeeste mälestust. MAALIKUNST Seintele maaliti tugevate toonidega või imiteeriti marmorit. Iseloomulikud olid
*Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. *Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. *Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt.
Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) 5
20. augustil 1991 avati hiiu-rootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks väljarände 210. aastapäeva. 15-minutiline paus, et soovijad saaksid oma risti teha ja/või soetada Hiiumaa meeneid. Viimane külastus on Hiiumaa pealinnas Kärdlas. Umbes 450 mln aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis 4 kilomeetrinse läbimõõduga ja 400-500m sügavune meteoriidikraater. Kraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Kärdla asub Tareste lahe lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna lääneosas on arteesia allikad. Olemuselt on Kärdla parklinn on palju kõrghaljastust, hooned on väiksemat sorti ja on palju aedu. Kärdla kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel
Arold, 1987) 2.4 Devon Devoni nimetus pärineb Devonshire krahvkonna nimest, kus vastavat ladestut 1839.a. esmakordselt kirjeldati (I. Arold, 1987). Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Seda ajastut iseloomustab üks Maa ajaloo kõige suuremaid ookeanide regressioone. Maakoor oli suhteliselt rahutu. Suured kontrastid maismaa reljeefis ja ookeanipinna vähenemine põhjustasid purdsete kuhjumist. Eriti ulatuslikult levisid detailse tekkega punasevärvuselised liivakiivid, nn ,,Old Red". Meredes kuhjusid sageli lubimudad ja savid. Eestis oli siluri lõpust kuni keskdevoni alguseni maismaa. Keskdevonist peale oli maakoore liikumine siin väga vahelduv, mille tulemusena maismaatingimused vaheldusid merelistega. Siinsetel rannaaladel kuhjusid Skandinaaviast lähtunud hiidjõgede deltaaladele mitmesaja
kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja väljapursatud muust materjalist, mis on ladestunud kihtideks. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid
annaabi.ee 
