Mesopotaamia kunst (2)

Mesopotaamia kunst

Lähis-Idas, praeguse Iraagi territooriumil kujunesid umbes 5000 aastat tagasi esimesed tsivilisatsioonid . Valitsejad ühendasid rahvast mitte ainult hirmuga, vaid ka usuga. Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud .
Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid , kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat , mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga. Kujutavas kunstis on säilinud palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat- kindlaks reegliks oli, et kuningat kui jumala asemikku maa peal kujutati teistest alati suuremana. Levinud motiiviks oli ka kuningas lõvijahil. Levinud olid nn. kuninga võidusteelid- kivid , millel oli raiutud kuningat ülistav teema, tuntuim on Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel. Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, milles oli mitu väravat- peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. (Ishtari värav) See värav on värvilistest glasuuritud tellistest, mille on kujutatud erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife.
Egiptuse kunst
Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus . Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus.
Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid. Tuntuimad neist asuvad Giza püramiidide väljal, kus on ka vaarao Cheopsile püstitatud 146m kõrgune Cheopsi püramiid. Kuna püramiidide ehitamine oli kulukas ja nendesse leidsid teed ka hauarüüstajad, siis hiljem neist loobuti ja ülikuid hakati matma hauakoobastesse. Tuntuim hauakoobas on vaarao Tutanchamoni hauakamber . Väärtuslikeim leid sealt on kullast surimask. Püramiididest ja ülikute haudehitistest moodustusid Niiluse äärde terved surnute linnad, mida valvasid hiiglaslikud Sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses olid ka templid usutalituste läbiviimiseks. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu- Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Egiptuse skulptuurid olid lihtsad, kuid ülevad, värvitud puust või lihvitud kivist. Vaaraosid kujutati kas istuvatena või siis seismas sirgelt, üks jalg veidi eespool . oluline oli egiptuses reljeefikunst- sellega kaunistati seinu, nad andsid edasi jutustust, nii reljeefis kui maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Tema ajastust on pärit kaunitar Nofretete büst, mis on mõjutanud iluideaale ka tänapäeval.
Egeuse ehk Kreeta -Mükeene kunst
5000 aastat tagasi tärkas egeuse mere saartel omapärane kultuur, mida tähtsamate keskuste järgi nimetatakse kreeta- mükeene kultuuriks . See kestis ligi 2000 aastat ja lõppes 12.saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid.
Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan on väga keeruline ja mitmekorruseline,sellest ilmselt tuleneski hiljem kreeka mütoloogiasse legend labürindist. Omapärased on selle kultuuri ehituskunstis ka sambad- need olid altpoolt peenemad kui ülalt, tavaliselt erksatesse toonidesse värvitud.
hoonete seinu kaunistasid maalingud , kus inimesi kujutati tihti egiptuse poosis . 15.saj e.m.a. läks võim egeuse merel ahhailaste kätte, kes ehitasid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns , mis asusid praeguse Kreeka aladel. Sissepääsu Mükeene kungisse linnusesse ehivad kaks reljeefset lõvi kunagise Lõvivärava kohal, see nn. Mükeene lõvivärav on tuntumaid ahhailaste kunstiteostest .