Vulkaan Fuji (0)

Järvamaa KHK
Margus Indres
Vulkaani referaat
Fuji
Referaat

Juhendaja : Reet Meerits
Särevere 2012

Sisukord

Sissejuhatus...............................................................................................................................2

Fuji............................................................................................................................................3
Kihtvulkaan ...............................................................................................................................4
Kihtvulkaani ehitus..................................................................................................................5
Pildid Fujist...............................................................................................................................6
Kokkuvõte.................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8

Table of Contents
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Fuji 4
Kihtvulkaan 5
Pildid fujist 7
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Vulkaan  on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad   mullad . Vulkaanilisest kivimist obsidiaaniston valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsedmaagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks.

Fuji

Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast  Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte . Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tōkyō lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhjaSaitama prefektuuri.Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat  deemonid , vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco  Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud.72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena. Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on –38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti 2008. aasta juunis: +17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. 5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tokiost väljunud lennuk sattus Fujilt tõusvates õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk.

Kihtvulkaan

Kuna Fuji on kihtvulkaan siis räägin ka sellest mingil määral. Kihtvulkaan ehk  liitvulkaan  on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline  pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjalikuhjumisel maapinnal.
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan .
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on  kilpvulkaanid  ja kõige väiksemad šlakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt  basaldist , mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega  laava  ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Ingliskeelses kirjanduses on seetõttu hakatudstratovolcano asemel kasutama terminit   composite volcano (eesti keeles liitvulkaan), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele.
Kihtvulkaani ehitus
1. Magmakamber
2. Aluspõhi
3. Vulkaanilõõr
4. Jalam
5. Sill
6. Daik
7. Vulkaanilise tuha kihid
8. Nõlv 9. Laavakihid
10. Kraatri põhi
11. Parasiitkoonus
12. Laavavool
13. Kraater
14. Kraater
15. Vulkaanilise tuha pilv

Pildid fujist

Kokkuvõte
Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjalikuhjumisel maapinnal.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan
http://www.annaabi.com/Referaat-vulkaan-Fuji-m50898.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Fuj i