Calerase vulkaan (0)

Galerase vulkaan
Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus.
Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 – 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit.
Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset . Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse , mis on veidi kaldeera seinast madalam.
Geograafilised koordinaadid:
1° 13′ N, 77° 22′ W
Vulkaanitüüp:
Tegutsev kihtvulkaan
Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kihtvulkaanid on laia levikuga , ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad šlakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlva kaldenurk . Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega ja märksa vähem voolavam. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks (mitme vulkaani liitumisel tekkinud keeruka ehitusega mägi).
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast ränirikkam. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga.
Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige:
1. Magmakamber 10. Kraatri põhi
2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus
3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool
4. Jalam 13. Kraater
5. Sill 14. Kraater
6. Daik 15. Vulkaanilise tuhapilv
7. Vulkaanilise tuha kihid
8. Nõlv
9. Laavakihid
Pursked:
Galerase esimene registreeritud purse toimus 7. detsembril 1580 . aatal. Pärast seda on teada veel mitukümmend purset.
14. jaanuaril 1993 hukkus vulkaani purske tagajärjel kuus vulkaani uurinud teadlast, kes võtsid vulkaani gaasiproove ja kolm turisti.
Viimased suuremad pursked olid 2008, 2006, 1993 ja 1989.
Aastal 2006 evakueeriti üle 8000 inimese.
Viimati purskas Galeras 3. jaanuaril 2010. aastal ja evakueeriti ka umbes 8000 kuni 8500 inimest.
Mõju inimestele:
2008-ndal aastat Galerase vulkaani kraatrist lendas välja tulikuumi kive ja tuhka ning mägi oli mattunud suitsu sisse. Õnneks kannatanuid ei olnud ja ka materiaalse kahju kohta teated puuduvad, ning ametnike sõnul linn ohus ei olnud.
Kui 2010-ndal aastal, Ladina-Ameerikas, Colombia edelaosas Pasto linna juures asuv riigi aktiivseim rahutu Galerase vulkaan taas unest ärkas, siis
kahe viimase ööpäeva jooksul purskas ta kaks korda suitsu ja tuhka välja.
Colombia võimud soovitasid vulkaani ümbruses elavatel elanikel viivitamatult oma kodud maha jätta ja evakueeruda ohtlikust tsoonist.
Sellest hoolimata enamik inimesi ignoreeris võimude hoiatusi ja jäi paigale. Elanikud rääkisid, et on Galerase aktiivsusega harjunud ja ta ei kujuta endast mingit ohtu. Sellest hoolimata võib võimalik vulkaanipurse kahjustada märkimisväärselt kohalikke kohviistandusi.
Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk , lõõmpilved, lahaarid, maalihked , vulkaaniline gaas , tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus , haiguste levik, uppumine, lämbumine jne.
Kasutatud kirjandus:
1. http://images.google.com/images?hl=en&q=Galerase+vulkaan&btnG=Search&biw=1362&bih=586
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Galerase_vulkaan
3. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/colombia-asjalikem-vulkaan-on-taas-virgunud.d?id=23830281
4. http://euro.postimees.ee/190108/esileht/valisuudised/306948.php
5. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kolumbia-vulkaanipurse-viis-suurevakuatsioonini.d?id=17970648
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaanid#Vaata_ka