Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja (0)

Arutlev kirjand
Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja

Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja
Louis IX Püha (25. aprill 1214 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks.
Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche . 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus.
1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus : ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm . Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja ( 1248 –1254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus.
Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes , kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga ning järgnevalt suundus ta Palestiinasse, kus asusid Jeruusalemma kuningriigi jäänukid, kristlaste hertsogi- ja krahviriigid. Seal viibis Louis 4 aastat ( 1250 –1254), lüües tagasi moslemite rünnakud ning kindlustades linnu. Jeruusalemma vallutada tal siiski ei õnnestunud. 1254 otsustas ta Prantsusmaale naasta, kuna tema äraoleku ajal taas regendiks olnud Blanche oli surnud ja tema vennad kemplesid riigis võimu pärast.
Järgnevalt viis Louis läbi mitmeid riiki tsentraliseerivaid ning kohtureforme. 1270. aastal asus ta uuele ristiretkele. Kaheksas ristisõda leidis aset Tuneesias, kus ta aga samal aastal katku või düsenteeriasse suri.
Arvamus:
Tänu reformidele mida ta läbi viis muutus riik poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsemaks. Ta mõtles hästi palju teiste hea olu nimel. Ta oli Prantsuse kuningavõimu tugevdaja. Tema valitsemisajal ehitati gooti stiilis katedraalid Prantsusmaal ja ta korraldas ristisõdasid. Ta oli kõik sõja välja plaaninud, mehed otsinud, ta tegi suure töö ära ja kuulas kõiki inimesi. Kui Louis terveks sai otsustas ta tänutäheks jumalale minna ristisõtta ja vabastada Jeruusalemm. Kõikidele see meeldis, et ta sellise asja ette võttis. Temaga keegi ei norinud tüli, sest alati mida Louis ütles oli tõde ja ta selle ka ära tegi. Louisil hakkas sõda edukalt, aga ta ei teadnud milline lõpp võib tulla ta lootis, et see lõppeb võiduga sest terve rahvas usub temasse. Kõik inimesed olid väga kurvad kui nad enam ei kuulnud Louist midagi, sest inimestele meeldis ta väga. Louis oli pettund sest ta ei suutnud Jeruusalemma vallutada. Siis otsustas Prantsumaale naasta . Ta tahtis uuele retkele minna ja arvas , et võidab aga see lõppes hoopis surmaga.