A.H.Tammsaare kirjand (0)

Anton Hansen Tammsaare elu
Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal.
Tammsaare sündis Hansenite perre naljanda lapsena. Peale Tammsaare sündis samasse perre veel 11 last, kellest üles kasvasid vaid 10.
A.H.Tammsaare õppis lugemise isesisvalt, pealt vaadates, kuidas ema vanemaid vendi õpetas. Seepärast viis 1886 aasta sügisel isa Antoni õppima lähimasse kooli- kodunt umbes 10 kilomeetri kaugusel asuvasse Sääsküla vallakooli, aastal 1888 viidi ta aga koos vanema venna Augustiga Prümli vallakooli.
Anton Hanseni korduvatele edasiõppimise palvetele tuli isa talle alles vastu 1892. aasta septembris. Nüüd võeti hobusega ette rohkem kui 40-kilomeetrine teekond , et viia 14-aastane õpihimuline nooruk Väike-Maarja kihelkonnakooli.
A.H.Tammsaare jätkas oma haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
1907. aastal asus Tammsaare õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus ta õppis 1911. aastani, kuid kahjuks oli ta sunnitud lõpueksamid pooleli jätma ning kolima ära oma kõige vanema venna Jüri juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist. Koitjärvelt reisis ta aga hoopis Kaukaasiasse. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele.
1. septembril 1919 asus Tammsaare elama Tallinnasse Õuna tänavale, kus elas tema naine Käthe- Amalie Veltmann, kellaga Tammsaare ametlikult abiellus alles pool aastat hiljem. Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik.
Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale. Pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus.
Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule.

Anton Hansen Tammsaare looming

1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes".
Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi " Juudit ", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi.
Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast " , näidend " Kuningal on külm" ja Koitjärvel kirjutatud "Kõrboja peremees ", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan ning mida peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks .
Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud veel "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus", "Mäetaguse vanad“ ning veel palju teisi teoseid.
Tammsaare kuulsaim romaan on "Tõde ja õigus“, mida teab pea iga eestlane.
Romaanis "Tõde ja õigus“ on maastik ja ümbrus tema kodukohast, samuti ka meeleolud kuid inimesi ta tegelikusest elust kopeerinud ei ole.
Tammsaare viimaseks romaaniks jäi "Põrgupõhja uus Vanapagan ", mis ilmus aasta enne tema surma.

Teel kirjanuku sünnikohta

Anton Hansen Tammsaare kodukoht on muutunud viimasel ajal kirjanushuviliste üheks armastarumaks külastuskohast. Varakevadest hilissügiseni käib seal tuhandeid külalisi.
Tammsaare-Põhja taluga on seotud kirjaniku esimesed kakskümmend aastat, hiljem on ta kodus käinud kas koolivheajal või lihtsalt külas.
Tammsaare sünnikoha külastamisel ärgem piirdugem auto või bussiaknast väljavaatamisega ning majamuuseumi põgusa silmitsemisega, teha tuleks paaritunnine jalgsimatk mööda Tammsaare väljamäge ja selle lähemat ümbrust, mis on muutunud peaaegu nagu vabaõhumuuseummiks.
Matks algaks Tammsaare kolhoosi keskusest või endise Kaarli talu asukoha juurest, Kaarli ja Tammsaare-Lõuna talude piiril heidaksime pilgu maantee vasakul serval asuvale ristiga piirikivile, tutvukisme seal oleva soosillaga, mis oli kunagi raskesti läbitav, kuid nüüdseks kruusatatud maantee.
Edasi jõuaksime vargamäele, kus hakkavad paistma Tammsaare-Põhja talu hooned.
Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal.
Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal ja kus avati A.H.Tammsaare Majamuuseum .
Tammsaare isa Peeter Hanseni ehitatud hoonetest on säilinut tänaseni ainult ait. Aida ja muuseumihoone vahel asub aga August hanseni ehitatud kelder .
Läände vaadates on näha saunakuid, mis jäävad naabrite Sikenbergide kui ka Hansenite maa piirile.
Vargamäe põhjapoolses tipus asub karjalaste mängukivi, mis on suur lame kivi, kus lapsed armastasid mängida. Vargamäl on ka üks kaunemaid puid- suur tamm, mis on umbes 150 aastane, väidetakse et Tammsaare nimi on tulnud väljamäel vanasti kasvanud tammedest.
Ekskursiooni lõpetame majamuuseumis. Astume sisse aita, kus on nähe mitmesuduseid Ann ja Peete Hansenile kuulnud esemeid.

Kasutatud kirjandus:

T. Teder „Tammsaare noorusmail“

Sisukord:

Anton Hansen Tammsaare elu
Tammsaare looming
Teel kirjanuku sünnikohta