Anton Hansen Tammsaare ja Vargamäe muuseum (0)

Anton Hansen Tammsaare
Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare . Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas.
Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha .
Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886 . aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898 - 1902 . aastal H.Treffneri gümnaasiumis ja 1907-1911 Tartu Ülikoolis õigusteadust, kuid juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi.
Edasine elukäik 1903-1907. aastal oli ajakirjanik Tallinnas (“Sõnumed”, “ Teataja ”), 1912. aastal oli Kaukaasias tervist parandamas, 1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikus, 1914-1919 Koitjärve periood ja 1919 kolis Tallinnasse.
Tammsaare abiellus 13. märts 1920. aastal Käthe Veltmaniga ja 17. veebruar 1921. aastal sündis tütar Riita ning 17. november 1928. aastal poeg Eerik.
I loominguperiood (1900-1908): debüteeris 1900. a jutustusega “Kilgivere Kustas ”, 1900 jutustus “Ärakadunud poeg”, 1901 jutustus “Mäetaguse vanad”, 1902 jutustus “Kaks paari ja üksainus”, 1902 võttis kasutusele pseudonüümi Tammsaare ja 1903 jutustus “Noored ja vanad”.
II loominguperiood (1908-1920): 1909 “Noored hinged ”, 1908 “Pikad sammud”, 1910 “Üle piiri”, 1915 “Poiss ja liblik ”, 1917 “Varjundid” ja 1917 “Kärbes”.
III loominguperiood (1921-1940): 1921 näidend “Juudit”, 1922 “Kõrboja peremees ”, 1926-1933 “Tõde ja õigus”, 1934 “Elu ja armastus”, 1935 “Ma armastasin sakslast”, 1936 näidend “ Kuningal on külm” ja 1939 “Põrgupõhja uus Vanapagan ”.
Hansen sai Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (1938. aastal) ja tema kolm kõige tuntumat teost on: „Kõrboja peremees”, „Tõde ja õigus I-V” ja „Põrgupõhja uus Vanapagan”.
Tammsaare roll eesti kirjanduses oli küllaltki suur: Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid , tema looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega ja tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet .
Tammsaare monumente, parke, muuseume, tänavaid ja asutusi on mitmeid. Üks tuntumaid on Vargamäe muuseum. Anton Hansen Tammsaare (1878 – 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu , laut , saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. Aastal, mis viivad romaani „Tõde ja õigus” tegevuspaikadesse ja tutvustavad Lõuna-Kõrvemaa loodust. Muuseumi juhataja on Aune Suve.