Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldata...
Pakendiseadus Nimi Kursus § 1. Seaduse reguleerimisala · Sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. · Sätestab pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed. · Sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala · Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. · Hõlmab kõiki EV turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid. § 2. Pakend · Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni
*kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm
isõhu kaitse dus Koostajad: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier Seaduse eesmärk ja reguleerimisala Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot
01.01.2008] 12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest; 13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise kontroll; 14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste ja toidu sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll. [RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006] VTA- veterinaar ja toiduamet. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.2) Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleeritakse lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadusega. (3) Loomade kaitset haiguste ja loomataudide eest reguleeritakse loomatauditõrje seadusega.(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele
Kool Eriala Nimi Kursus TARBIJA KAITSE JA SELLE KORRALDUS Referaat Juhendaja: Tema nimi ja perekonnanimi Linn, kus kohas elad 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................... .....................................3 1.Seaduse reguleerimisala ja tarbja õigused............................................................................4 2.Tarbja teavitamine ja kauba märgistamine üldnõuded..........................................................5 3.Kauba või teenuse pakkumine ja müümine tarbjale..............................................................6 4.Kaublemisvõtted............................................................................. ......................................7 5.Tarbekaitse õigused ja
Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrust kohaldatakse õli, rasva ja nende segu suhtes ning toidu suhtes, millele on lisatud õli, rasva või nende segu ja milles sisalduva rasva üldkogus on üle 5 protsendi. § 2. Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta Suurim lubatud eruukhappe sisaldus §-s 1 nimetatud toodetes on 5 protsenti rasvhapete üldkogusest. § 3. Analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale
¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ² 9 Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited PakS-est seletavate õigusnormide kohta: § 1 Seaduse reguleerimisala (4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Norm selgitab, millistest teistest seadustest tuleb veel selle seaduse kohaldamisel lähtuda. § 1 Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded,
Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala? Kaubandustegevuse seadus sätestab: kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Käesolevat seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008]
Mahepõllumajandus seadusest · Mahepõllumajandus on selline keskkonnasäästlik ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduse tootmine ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine, mis vastab käesoleva seaduse ja põllumajandussaaduse tootmist ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestab mahepõllumajandusele ehk ökoloogilisele põllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse tootmisele ning selliselt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemisele esitatavad nõuded, mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise järelevalve korra ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest. Ülesanne "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle
Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes §1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutus. (2) Seaduses tuuakse võlja põhimõtted, mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. Seadus näeb ette, kuidas peab toimuma järelvalve ohutuse tagamiseks. (3)/(4) Toote ja teenuste ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus, mis on väljaspool elektriohutusseadust.
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot
esitama uue registreerimistaotluse vähemalt 3 kuud enne registreeringu lõppemist. Seadust kerge lugeda kuna kõik hästi kompaktne ja kiiresti ülesleitav. Digitaalallkirja seadus Seadus sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Koosneb 10 peatükist. Jõustus 2000. aastal 15.detsembril. Seaduse peatükid: I. Peatükk Seaduse reguleerimisala Digitaalallkirja mõiste Digitaalse templi mõiste Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine II. Peatükk Sertifikaat Sertifikaadi omanik Isikliku ja avaliku võtme moodustamine Sertifikaadi taotlemine Sertifikaadi väljaandja Sertifikaadi kehtivusaeg Sertifikaadi kehtivuse peatamine
Seadused · Õigusnorme sisaldavad õigusakt, mille võtab vastu Riigikogu või rahvahääletusel. · Seadusandlik menetlus võib toimida kahel viisil. Seadlus · Seadlus on akt mille kaudu võib Vabariigi President anda õigusnorme. · Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega. · Lubatav üksus, kui Riigikogu ei saa kokku tull ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatu vajadus. · Seadluse reguleerimisala on piiramatu ei saa seadusi kehtestada. Määrus · Täitevvõimu poolt antud õigusloov akt. · Määrused on üldised regulatsioonid. · Määrusi eristatakse mahu alusel: Mis on kehtiva seaduse rakendamiseks Antud reguleerimata valdkonna reguleerimiseks Antud kehtivate seaduste muutmiseks. · Määrus eristab haldusakti haldusaktiga reguleeritakse üksikjuhte ning antakse parlamendi poolt. Õiguse valdkonnad
(http://www.just.ee/58837) 3. Suur õ, 2003 Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle Eesti vabariigis. Tartu (htp:portaal.ell.ee/orb.aw/class=file/action.../id.../Oerne_suur_ baktoo.doc) 25.03.2014 4. Tamm K, 2013 Mis on normitehnika? Riigikogu Kantselei ( RiTo 28, 2013) 5. 11 Lisad Lisa 1 § 8. Üldsätted (1) Seaduseelnõu üldsätetes esitatakse seaduse reguleerimisala, vajaduse korral kohaldamisala, teiste seaduste kohaldamise säte ja kavandatavate õigusinstituutide üldised sätted ning terminite määratlused §-s 18 nimetatud juhul. (2) Reguleerimisala säte sõnastatakse esimeses paragrahvis. Reguleerimisala sättes loetletakse seaduseelnõus käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätet ei ole vaja esitada, kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada.
Kiirgusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidlust...
mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Näited RS-ist seletavate õigusnormide kohta: § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 1. Seaduse reguleerimisala (3) Kui reklaam on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega
Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse
V: Sündmus kus riigikogu arutub küsimusi. 22) Millega tegeleb Riigikogu Kantselei? V: Riigikogu Kantselei peamiseks ülesandeks on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. 23) Kuidas valmib seadus? V: Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse üle otsustamisel konsulteeritakse vastavate asutustega (Artikkel 5[4]); • Kui nõutakse keskkonnamõju hindamist, koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne, milles piiritletakse, kirjeldatakse ja hinnatakse kava või programmi rakendamisega kaasnevat tõenäolist olulist keskkonnamõju ning esitatakse mõistlikud alternatiivid, mille puhul võetakse arvesse kava või programmi eesmärke ja geograafilist reguleerimisala (Artikkel 5[1]);. Keskkonnamõju hindamise aruanne • ....on keskkonna hindamise võtmeelement nõudena Direktiivis. • Kui on nõutud KSH, tuleb koostada Keskkonnamõju hindamise aruanne • kus on kirjeldatud kava või programmi rakendamise võimalikke keskkonnamõjusid, • ja mõistlikke alternatiive, mis võtavad arvesse kava ülesandeid ja geograafilist reguleerimisala, mis on piiritletud, kirjeldatud ja hinnatud. Keskkonnamõju hindamise
IT alane seadusandlus Referaat 2009 Sissejuhatus IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11;
Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Reguleerimisala Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi,
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate
Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. VII JAOTIS HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED Artikkel 51 Reguleerimisala 1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase päde vuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire. 2
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade." Brüssel I-bis määruse eesmärgiks on parandada ja soodustada kohtuotsuste ringlust ning edasi arendada juurdepääsu õigluse saavutamisele. Brüsseli I määrus, mis kohaldub kõikides tsiviil- ja kaubandus vaidlustes. Määrust ei kohaldata nendes tsiviil vaidlustes, mis on määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt määruse
8) sätestab nitraaditundliku ala tegevuskava koostamise ja korrigerimise korra (RT I 1994, 40, 655). Nitraaditundliku ala valitseja, valitsemine ja kitsenduste kehtivus on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 264 (RT I 1994, 40, 655). 3.2. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri on kehtestatud Veeseaduse paragrahv 263 lõike 2 alusel ning see määrab: 1) määruse reguleerimisala 2) Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala välispiiri hõlmates kas terviklikult või osaliselt 23 omavalitsust kolmest maakonnast (sealhulgas 21 omavalitust ja 2 linna) 3) kaitsmata põhjaveega alad 4) tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel 5) tegevuspiirangud allikate ja karstilehtrite ümbruses ning määruste jõustumise (RT I 2003, 10, 49). Kaitse-eeskirjas on veel eraldi välja toodud Pandivere piirkonnas asuvate allikate ja
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid
25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib? Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 11. Makseagentuuri otsus (2) Kui käesoleva seaduse alusel PRIA või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teise asutuse või isiku tehtud
omadest palju rangemad. Vanade normide järgi oleks tulnud keelata Eestis enamiku Lääne- Euroopa, Aasia ja USA päritolu autode, seal hulgas ka osalt loodussõbralike veoautode (väikese müra ja saastega nn roheliste autode) kasutamine. Tegelikult jäävad, nagu hästi teada, endises Nõukogude Liidus toodetud autod Lääneriikidest pärinevatele müra ja saaste osas alla. [4. www.keskkonnatehnika.ee] 3.1. Välisõhu kaitse seadus § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine.
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose laadimise ja kinnitamise nõuded. (2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1
Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile;
Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
minister"; seoses uuenenud ,,Muinsuskaitseseadusega" korrigeeriti viidatud paragrahve). Riigi Teataja elektrooniline versioon avaldab ka õigusakti seosed EL õigusaktidega 7, SHKS puhul neid tuvastatud ei ole. Nõue märkida õigustloova aktiga seotud EL õiguse allikaid on märgitud ka ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas" §-s 27. Kõike eelnevat arvesse võttes, jään seisukohale, et SHKS reguleerimisala ei ole EL õiguses käsitletud, puudub otsene seos nii esmase kui ja teisese õigusega. Saame väita, et antud õigustloov akt ei ole vastuolus EL õigusega, seega ta vastab EL õigusele. Kuigi SHKS ei ole otseselt EL õiguse poolt mõjutatud, lähtub õigustloov akt siiski rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse järgmist: ,,[---] võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste
Posti teel laekunud taotluste korral arvestatakse sihtkoha postiasutuse postitempli kuupäeva. Kõige ametlikum on hasartmängumaksu laekumisest tuleva rahaga seotu nende nõuded on kirja pandud juriidilises keeles ja Riigi Teatajas. Tavainimesele on see tekst kõige raskemini loetav ja mõistetav: Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud laekumistest teadus, haridus, laste ja noorteprojektidele, olümpiaettevalmistusprojektidele ja teistele spordiprojektidele, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektidele ja kultuuriprojektidele toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning saadud toetuse kasutamist ja tagasinõudmist. § 2
.......... 24 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................ 28 HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel.
pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust. 2.Seaduses tuuakse välja põhimõtted mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. 3.Seadus näeb ette kuidas peab toimuma järelevalve ohutuse tagamiseks. 4. Toote ja teenuse ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus mis on väljaspool seadme ohutuse seadust. Tootes mille suurus või kuju eksitab
siis 110 aastat, alates isiku sünnist. 15. Järelevalve seaduse täitmise üle Käesoleva seaduse täitmise üle teostavad oma pädevuse piires järelevalvet: 1) Andmekaitse Inspektsioon käesolevas seaduses sätestatud korras; 2) kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras; 3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevas seaduses sätestatud korras. 16. Isikuandmete kaitse seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja - vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. (2) Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. 17. Delikaatsed isikuandmed. (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed,
avamist majaelanike eeldatava vastuseisu tõttu mõeldavaks. Linnavalitsus soovitab OÜ-l Luxus kavandada taotluses märgitud kinnistule mõni naaberkinnistu elanikke vähemhäiriv tegevus ning esitada seejärel linnavalitsusele uus ehitusloa taotlus." Analüüsige, kas linnavalitsus järgis OÜ Luxus ehitusloa taotluse menetlemisel menetlusnõudeid ning kas linnavalitsuse korraldus on materiaalselt (sisuliselt) õiguspärane. Põhjendage oma seisukohti. Ehitusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 3. Ehitisele esitatavad nõuded (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) eritumine peab olema takistatud.
(4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu Arstiteaduskonnaga seotud paragrahve on mitu, samas ei ole ükskikasjalikult välja toodud ühtegi teise teaduskonnaga seotud elemente. § 7. Residentuur § 71. Arst-resident § 72. Riiklik residentuuritellimus § 73. Residentuuri finantseerimine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI SEADUS vastu võetud 04.06.2014 jõustub 01.09.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062014002 § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab Tallinna Tehnikaülikooli autonoomia ning tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. § 2. Tallinna Tehnikaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ülikool: 1) pakub teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel inseneri- ja
Agentuur tegutseb katalüsaatorina teabe väljatöötamisel, analüüsimisel ja levitamisel tööohutuse ja töötervishoiu alase olukorra parandamiseks Euroopas.Viib läbi kampaaniaid ja trükiseprgaramme. 3. TTO struktuur Eestis. Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seadus. Seaduses on ära töödud töötajate ja tööandajate kohustused ja õigused, olmetingimused, ohutegurid jne. § 1 Seaduse reguleerimisala: ·Töölepingu alusel töötavad isikud ·Avalikud teenistujad ·Kinnipeetava töö vanglas ·Õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal 8 ·Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani töö Töötervishoid ja tööohutus
regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO 2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida meil Eestis näiteks pole võimalik saavutada. 2013 aastast on kavas ka oluline muudatus senises kauplemissüsteemis, mille lõpptulemusena alates aastast 2020 peab kogu kasvuhoonegaaside kogus olema vabakaubeldav oksjoniturul. Lisaks karmistatakse nõudeid ettevõtetele ja suurendatakse kauplemissüsteemis osalevate ettevõtete arvu, sest reguleerimisala laieneb tootmisharudele, mis varem süsteemi ei kuulunud. Üleminekuperioodil 2013-2020 jaotatakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kaasatud tootmisharud kaheks s.o. tavatootmisharud ja süsinikdioksiidi lekkeohuga tootmisarud. Viimaste all mõistetakse EL-s tegutsevaid tootmisharusid, millele CO 2 kaubandus avaldab suurt mõju ning on oht, et nimetatud tootmine paikneb ümber kolmandatesse riikidesse. Tavatootmisharudele
tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus? Eesti pensionisüsteemi koosseis, kuidas moodustuvad pensionisambad ? KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1 (RT I 2004, 37, 252) § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu
1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesoleva korra tähenduses on divisjon, osakond, grupp, laev. 1.3 Reguleerimisala Käesolev kord käsitleb isikukaitsevahendite valimist, kasutamist ja registreerimist Seltsis. 2 Sisu 2.1 Üldist Kord on välja töötatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ ja Vabariigi Valitsuse määruste „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ ning „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ alusel. 1/18
annaabi.ee 
