Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu (0)

Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu, nendest arusaamine (hästi arusaadav või ei ole hästi arusaadav ja miks) ja tähtsus

• Avaliku teabe seadus
  

Koosneb 7 peatükist
Kõik seadused on ilusti üles ehitatud ja selgelt iga peatükk jaotatud omaette teemadesse. Tuleb ainult teada kaudselt , mis teemad mis peatüki alla käivad.
Eelnõu ülesehitus on optimaalne ja lähtub õigustloovate aktide väljatöötamisel rakendatavast põhimõttest üldiselt- üksikule.
Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.
Seadusel on järgmised positiivsed mõjud:

• Kasvab avalike ülesannete täitmise läbipaistvus
  
• Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikule teabele juurdepääs
  
• Eraeluliste isikuandmete parem kaitse
  
• Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele.
  

Seadus ei kehti järgmistel juhtudel:

• Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni
  
• Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud juurdepääsupiirangute kehtestamise osas
  
• Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist
  
• Teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti.
  

Seadus jõustus 2001. aastal.
Seaduse üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

• Isikuandmete kaitse seadus
  

Seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivajadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud. Seadus sisaldab igasuguseid õiguseid isikuandmete töötlemise, kasutamise, jagamise ja muuga .
Seaduses on 8 delikaatseid isikuandmeid, mida kaitstakse:

Poliitilised vaated, usulised ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavaid andmeid, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta

Etniline päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed

Andmed terviseseisundi või puude kohta

Andmed pärilikkuse informatsiooni kohta

Biomeetrilised andmed

Andmed seksuaalelu kohta

Andmed ametiühingu liikmelisuse kohta

Andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist
Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on delikaatsete isikuandmete registreering kehtiv 5 aastat. Andmete vastutavad töötlejad on kohustatud esitama uue registreerimistaotluse vähemalt 3 kuud enne registreeringu lõppemist.
Seadust kerge lugeda kuna kõik hästi kompaktne ja kiiresti ülesleitav.

• Digitaalallkirja seadus
  

Seadus sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra.
Koosneb 10 peatükist.
Jõustus 2000. aastal 15.detsembril.
Seaduse peatükid:

Peatükk

• Seaduse reguleerimisala
  
• Digitaalallkirja mõiste
  
• Digitaalse templi mõiste
  
• Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed
  
• Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine
  

Peatükk

• Sertifikaat
  
• Sertifikaadi omanik
  
• Isikliku ja avaliku võtme moodustamine
  
• Sertifikaadi taotlemine
  
• Sertifikaadi väljaandja
  
• Sertifikaadi kehtivusaeg
  
• Sertifikaadi kehtivuse peatamine
  
• Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine
  
• Tunnistamise menetlus
  

Peatükk

• Sertifitseerimisteenus
  
• Sertifitseerimisteenuse osutaja
  
• Sertifitseerimisteenuse osutajale esitatavad nõuded
  
• Sertifitseerimispõhimõtted
  
• Sertifitseerimisteenuse osutaja töötajale esitatav piirang
  
• Sertifitseerimisteenuse osutaja kohustused
  

Peatükk

• Ajatempli mõiste
  
• Ajatempliteenus
  
• Ajatempliteenuse osutaja
  
• Ajatempliteenuse osutajale esitatavad nõuded
  
• Ajatembelduspõhimõtted
  
• Ajatempliteenuse osutaja kohustused
  

Jne.
Iga peatükk on väga pikk ja põhjalik. Sisaldab palju informatsiooni ja kohati raske teada, mis peatüki alt, mida leiad kui pole kursis selle seadusega.
Praktikas selle seaduse mõte on vältida igasugune kriminaalne tegevus digiallkirjastamisega seoses.