10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anete anette
Õppematerjali autor
faktide abil. Käitumine on sot. determineeritud ja peegeldab ühiskondliku survet ja suundumusi. Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale. Marx (1818-1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline
tegutsedes. Hawthorne uurimuse etapid: 1) Uurimused valgustuse mõjust produktiivsele. 2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja töötingimustega. 3) Töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil. 4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 2 Individuaalset käitumist töökorralduse seisukohalt mõjutavad: - grupiprotsessid - töötajate individuaalsed omadused - erinevad juhtimisstiilid - juhi suhtlemisvilumused ja -oskused - sotsiaalsed suhted Juhi ülesanded: - planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni.
Grupimõtlemine (I. Janis) – tõi välja selle, et pole grupimõtlemise pole hea, inimesed muganduvad. See on sotsiaalne logelemine st. et grupiliikmed ei panusta tööle. 70-80ndatel. Inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda. 6. Mis vahe on EQ ja IQ? Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki – intellektuaalne ja emotsionaalne – väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. 7. Millised on ärikeskkonna vaatlemise viisid? *Objektiivne fakt – selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus
Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed institutsioonid üksteist mõjutavad ning milline on nede omavaheline kokkupuude. Lisaks
inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelneva uuritavate tegurite valik; 3. küsitlused- näiteks praktilises töös on
järjekord loogilises järjestuses ning sammude põhjendustega/kirjeldustega. 1. Uurimisprobleemi püstitamine, teema määratlemine (Pea uurimistöö arengu kohta märkmikut) 2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud 3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi (vajaminev raha, ajakulu, tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud rahastajad) 4. Määratle täpsed uurimisküsimused (täpsusta hüpoteesi) mida sa uurid? 5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on 6. Uurimisstrateegia, -metodoloogia (+eetilised küsimused). (Kirjalik uurimisplaan, kus on kirjeldatud eelnevad punktid ja üldiselt see, mida tegema asud) 7. Andmete kogumine ja jäädvustamine 8. Järelduste tegemine 9. Tulemuste avaldamine 10. Andmete arhiveerimine 8. Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele?
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid