OÜ KESSUKASSU Kuressaare Postkontor Vallimaa 6 12492 Kuressaare 13.12.2013 nr 1-20/423 VOLIKIRI OÜ KESSUKASSU, asukohaga Pärna talu, Haeska küla, Pihtla vald, Saare maakond 12345, tegutsedes oma seadusliku esindaja- juhatuse esimehe Keidi Amberg isikus volitab, TIIU TULP (sünniaeg 18.06.1985) võtma vastu Kuressaare Postkontorist OÜ KESSUKASSU nimele tulnud tähtsaadetisi. Volikiri kehtib üks aasta. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected]
OÜ KESSUKASSU Hr Taavi Mänd Teie 12.12.2011 nr 23-1/42 AS Seeder Tamme 7-8 Meie 14.12.2011 nr 5-11/21 12345 Tallinn TÕEND OÜ KESSUKASSU tõendab, et TIIU TULP (sünniaeg 25.09.1985) töötab meie ettevõttes maalrina alates 1. märtsist 2011. Tõend kehtib 31. detsembrini 2016. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected] Pihtla vald www.kessukassu.ee 94142 Saaremaakond Registrikood 123456780
olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Märgatud 275 erinevat linnuliiki. 175-el liigil on pesapaigad ning 33 liiki on rändavad veelinnud. 49 kalaliiki. 47 erinevat imetajat. 722 erinevat kõrgtaime. Külastamine Rahvuspargiga tutvuma pääseb jalgsi, rattaga ja Matsalu lahele paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne. Populaarsemad neist on Haeska, Keemu ja Kloostri. RMK tegeleb Matsalu rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. Sõlmima on hakatud ka koostöölepinguid kohalike teenustepakkujatega. Nendeks on muuseumid, majutus, toitlustus, giidid, paadimehed, reisikorraldajad. Ideaalne paik matkamiseks. Kasutatud allikad http://rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/matsalu- rahvuspark http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/r ahvuspargid/matsalu http://www.matsalu.ee/ Tänan tähelepanu eest!
Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid
Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 772 erinevat kõrgtaime. Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi,jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi
· Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. · Penijõe matkarada · Suitsu matkarada · Salevere matkarada · Näärikivide õpperada · Kiideva Puise matkarada Rõngastuskeskus · Eesti linnurõngad kannavad signatuuri
Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates. On täheldatud kopra arvukuse kiiret tõusu. Jahiulukite seire toimub talvise jälgede loendamise teel. Seirega alustati 2003. aasta talvel ja seda koordineerib Läänemaa Keskkonnateenistus. LOODUS Matsalu erilisus Matsalu rahvuspargis on registreeritud kokku üle 270 linnuliiki. 1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistatud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid. Matsalu kultuurmaastike tekkelugu
infrastructure, communication and consumption habit, nature resources, Uses of land, environmental protection, industry, agriculture, forestry, transportation and many sub-and sub subjects. 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND 1.1. Funktsionaalne struktuur Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning
..6 Matsalu looduse uurimisloost 2 Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina
Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5
4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt
4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 (8,7%) 462 ha (1,7%) 1.5. SOOD. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel
4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised
Ajad möödunud ja kirikule hakatud torni peale ehitama. Torn saadud valmis, aga see ei ole Vanakurjale meeldinud, et kirikule torn peale ehitati ja seega kirik paistab kõigile kätte. Tahtnud Saaremaalt kiviga torni maha visata, aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi all raha auk. kui säält mööda minnes viskasid raudasja tulle, said raha. Ükskord tulnud Haeska teovaim Sinalepa mõisast kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud selle tulesse, teisel hommikul leidnud mees tuleasemelt 30 kopikat vaskraha. Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest
neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt
62 12.12 13 114 0 PTM Tallinn 45.72 43.89 555 904 0 OTB Tilgu 4.15 3.98 0.52 6 FPO Vergi 4.3 4.13 0.37 5.88 0 OFG Salmistu 4.1 3.94 1 3.6 0 FPO Lohusalu 4.47 4.29 0.4 4 FPO Lohusalu 4 3.84 0.37 6 GNS Tilgu 4.16 3.99 0.32 6 FPO Miiduranna 4.2 4.03 0.36 6 FPO Haeska 4.4 4.22 0.48 6 FPO Kakumäe 4.36 4.19 0.36 2 GNS Salinõmme 4.2 4.03 0.37 0 0 FPO Keila-Joa 3.67 3.52 0.37 6 FPO Käsmu 5 4.8 0.64 30 FPO Suurpea 4.47 4.29 0.58 0 FPO Treimani 4.26 4.09 0.38 4 FPO Sarve 4.3 4.13 0.36 4 FPO Kolkja 12 11.52 10 110 0 DRB Kolkja 12 11.52 7 54
31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3. Suitsu puhkekoht 34.4. Haeska vaatetorn 35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht 140 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2009. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ raames paigaldatud külastajate loendurid Eraldi dokument.
annaabi.ee 
