Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. ...
,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja ,
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6
Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas
Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice muusikapalade tsükli, tuginedes Hispaania meloodiale (Lepik, 2009. Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti kontserte
,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli
5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised, vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. 6.Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. nt kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse 7.Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikazanre. klaver-orkester-balllett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks. 8.Milles seisneb ,,Boolero" ainulaadsus?
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide
b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumine c) forsseeritud väljenduslaadiga 6. Debussy loomingust 3 fakti a) kaugete helistike ootamatu vastandamine b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste - Juhuslikkuse muusika 11
Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid neil pole seost kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. Sai inspiratsiooni ragtime stiilist näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul. 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. kiindumus hispaania kultuuri ja muusikasse. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 7
5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee . 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. nt kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse 7. Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre. klaver-orkester-balllett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks. 8. Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus?
Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll. Eriti meeldisid mulle selles palas orkestris
arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus,
Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja.
· Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: ballett ,,Romeo ja Julia", ,,Rüütlite tants", sümfooniline muinasjutt ,,Petja ja hunt".
Omased on ka süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkusele ja sillerdavale koloriidile. 14. C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades oma loomingus tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. 16. M. Raveli tuntumad teosed on sümfoonia ,,Hispaania rapsoodia", ballett ,,Daphnis ja Chloe", orkestripala ,,Boolero"
Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis
ooperis "Pelléas ja Melisande". Impressionism Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Nemad määrasidki enamuses tendentsid prantsuse muusika arengus. Nii arenes siis ka muusikamaailmas impressionism prantsuse rahvusliku kunsti traditsioonidel. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Kui poeesia mõju on tuntav Raveli ja Debussy varajases loomingus, siis maalikunsti mõjud on hoopis laiemalt tajutavad. Nagu öeldud, tõuseb impressionistlikus muusikas esikohale koloriit. Nad nägid maailma uut moodi ja kujutasid ka seda uudselt. Elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi loodusest. Seega on eriti poeetiliselt öeldud, et impressionistlik muusika on värske ja värviküllane, ning, et helilooja suisa maalib helidega. Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda.
helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai RimskiKorsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi".
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas, kelle muusikaline andekus avaldus juba varases nooruses: 14-aastaselt sai temast Pariisi konservatooriumi üliõpilane, kus ta õppis korraga nii klaveri kui ka kompositsiooni eriala. Rooma preemiast jäeti ta kolmel korral ilma, ning selle tulemuseks oli avalik skandaal. 1901. aastal kirjutatud klaveripala ,,Vetemängud" ennetas oma täiesti uudse harmoonia ja värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur. Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad klaveriteosed on süidid ,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard" ning ta on andnud ka 2 klaverikontserti
2 pidevalt korduv noot, mis kui saatuslik kirikukell lõpuks vaikusesse hääbub. „Võllas“ on tegelikult üks neid harvu kordi, kui Ravel pöördub ekspressionismlike väljendusvahendite poole. Viimase osa nimitegelane õel härjapõlvlane Scarbo käib kummitamas ning kohtumine temaga võib surmani ära hirmutada. See klaveriteos, mida Taal oma klaverikontserdil esitas, on Raveli üks kõige nõudlikumaid loominguid. Mulle jättis see teos Ralf Taale esitluses väga suure mulje, kuna seda peetakse tehniliselt üheks keerukamaks klaverimängu proovikiviks ning muusikul tuli selle ettemängimine suurepäraselt välja. Jäin kontserdiga väga rahule ja sain suure elamuse osaliseks. Ma ei pidanud mitte milleski pettuma – klaverimängija näputöö oli osav ja tema silmis oli näha entusiasmi. Samuti oli ka lugude valik muljetavaldav ja mitmekülgne
Impressionism- miste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstinitus, Monet, Deglas, Pissarro, olid omaaaegse kunsti mistega vastuollu linud. Monet maal "Impressioon. Tusev pike". Muusikas thelepanud instrumentidel ja orkestri klavrvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. S...
Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teoste pealkirjad. NT. klaveripalad „kuuvalgus“, „Aiad vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni tekitab võimsat energiat edasi liikuda. Järk-järgult kasvades jõuab ootamatult lõppevasse kulminatsiooni. 8. Nimeta 2 Arnold Schönbergi poolt kasutusele võetud uuendust muusikas. 1. Atonaalsus, vokaal-lavateosed ja kammermuusika 2. Kõnelaul 3. Lühiooperid 9
ning Reger (Saksamaal) on järgijatest kuulsaimad. Impressionism polnud aga eriti arenguvõimeline, olulisimad teosed pärinevad Debussylt endalt, paljud nõrgemad jäljendajad pole pääsenud vormituse ja sisutuse ohust. Maurice Ravel (1875 1937), prantsuse impressionistlik helilooja. Erinevalt teistest impressionistidest on ta vorm teravajoonelisem ja harmooniates ei kasuta ta kogu heliskaalat. Nagu teisigi mõjutas teda sümbolistlik luule. Hästi tuntud on Raveli "Boolero." Kõrvuti intstrumentaalmuusikaga kirjutas hulgaliselt klaveripalu ja kaks ooperit. Tema klaverimuusika on peenekoeline ja erakordselt värvikas. Manuel de Falla (1876 1946) oli hispaania helilooja, kelle loomingut iseloomustab värvikus ja karm kirglikkus. On kirjutanud oopereid ("Lühike elu"), muusikat ballettidele ("Kolmnurkne kübar") ja palu klaverile ning orkestrile ("Ööd Hispaania aedades") Kõigis ta teostes väljendub armastus kodumaise rahvusliku muusika vastu,
kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkuse ja sillerdava koloriidi. Kahtlemata kõige mõjukam impressionistlik helilooja oli Claude Debussy.Ta kujundas ka uue klaverimängu stiili.Tema suurim teos oli ooper ,,Pelleas ja Melisande". Teine suurkuju sajandi alguses oli Mauric Ravel kelle andekus avaldus juba 14 aastaselt, kui temast sai Pariisi konservatooriumi üliõpilane. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor
arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile. Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja sõnul peitub suur energeetiline väärtus, aga ka sümboolne tähendus ("midagi kauget, kuldset ja süütut"). Pisut idamaine atmosfäär, tunda on Raveli ja Takemitsu jooni, meenutab ka Kantseli ja Tertenjani muusikat. "Safra" (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile orientaalne värving "Tsirgutii" (2005) flöödile ja keelpilliorkestrile. Olemuselt ja kõlapildilt sarnaseid teoseid on heliloojal ka kammerkoosseisudele, eriti armastab ta saksofoni. Kammermuusikale on iseloomulik vaheldusrikas, kohati orienaalsete mõjudega helipalett.
muusikas välja mitmesuguste helilaadide eelistamine ning seoses sellega ka vabamate harmooniliste järgnevuste kasutamine. 14. Tal arenes välja isikupärane stiil. Tema ooper ’’Pelleas ja Melisande’’ tekitas omamaoodi teatriskandaali, kuna publik ja kriitikud leidsid, et selles oli liiga vähe tegevust ja ’’liiga palju muusikat’’. Debussy ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist ja Wagneri põhimõtetest. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte.
Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 20032013 oli ta Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2014. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti esisolist
klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12" Francis Poulenc (1899- 1963) Sündis jõukas ravimitöösturi perekonnas, sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. Ema pianist-> alustas klaveriõpinguid 5 aastaselt. 17. a muusikaõpingud Ricardo Vinesi juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel. Eelistas väikevorme ning võluvalt sarmikat ja meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad. Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid.
pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega vaid kontserdi teine, mitte ka esimene pool ning miks pandi Sibelius ja Roots ühele kontserdile. Rammsteini ja Stingi ka ühele lavale korraga ei topita. Või topitakse? Tegelikult pole vaja selle üle enam imestada, sest nädal hiljem esitati ühel kontserdil Raveli, Rahmaninovi ja Sumerat ning 9. aprillil on ühe ERSO kontserdi kavas Sibelius ja Tamberg. Ehk tuleb varsti ka kauaoodatud Sting + Rammstein?
· Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, kommunistlikule parteile...) · Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. · Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli looming oli keelu all. · Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) · Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. · Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. · Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. · Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega ,,Neli etüüdi"
muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953): Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi". Kirjutas 1., 2
kõikjal täissaalid. Kõige sagedamini anti kontserte Leningradis ja Moskvas, kuid esineti ka teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal hooajal oli keskmiselt plaanis 8-12 kontserti. Duo kõrgetasemeline mäng inspireeris mitmeid eesti heliloojaid ansamblile kirjutama uusi teoseid. Lisaks kontserttegevusele salvestas duo palju muusikat Eesti Raadio fondi. Plaadifirma Melodija märgi alt ilmusid mitmed heliplaadid Debussy, Raveli, Schuberti, Schumanni, Eugen Kapi, Prokofjevi jt muusikaga. 1947. aastal pälvis duo Eesti NSV riikliku preemia. Ehkki ametlikult lõpetas klaveriduo oma tegevuse 1974. aastal kontserdiga Leningradis, esineti veel 1985. aastal kolme kontserdiga Valgas, Tartus ja Tallinnas, kus kavas oli Schuberti looming. Bruno Lukk ja Anna Klas mängisid oma kontsertidel teoseid alati peast. Sellega on seotud ka ansambli tegevuse lõpetamine, kuna Luki jaoks muutus peast mängimine pingeliseks
"Lastetuba" ja "Surma laulud ja tantsud", tsükkel "Öö Kolgata (lagedal) mäel" . (vt. pilt 11) 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ´´Borissi on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ´´Pildid Näituselt´´ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. Pilt 11. ´´Pildid näituselt´´ plaadiümbris 2.5 Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872soololaulude tsükkel "Lastetuba" · 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
Mussorgski see, kes vihkas igasugust akadeemilist haridust. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ,,Boriss Godunovi" on tavaliselt esitatud Rimski- Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ,,Pildid Näituselt" on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Muusorgski elu ja loomingu motoks: ,,Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks." 2.2. Looming Mussorgski looming kajastab 19
Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel" Aleksandr Borodini looming on rahvuslik, eepiline ja idamaiste sugemetega. Kuna oli rahvusvaheliselt tuntud keemik jäi teadustöö kõrvalt loomingule vähe aega. Väljapaistvam teos ooper ,,Vürst Igor" (lõpetasid ja viimistlesid Rimski-Korsakov ja Glazunov), mis on kirjutatud 12.sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn.
Õhtu poole otsustati minna Kadriorgu restorani kus Martin räägib kuidas ta vanemad tahtsid, et temast saaks kirikuõpetaja aga tal piirdus küllalt usku peale intsidenti kus õpetaja ei leidnud vastust küsimusele , ,,kas jumal suudab luua nii suure kivi, mida ta ise üles tõsta ei suuda?" räägib ka oma boheemlikust eluperioodist. Pärast sööki lähevad kuulama pargis kontsertitt mis ei ole väga hea ja Martin sanob, et soovib kuulda Isebeli mängimas klaveril Raveli "Pavaan surnud printsessile, see ka juhtub ja lõppeb voodis , hoones mille omanikud hetkel kodus pole. PEATÜKK KUUS Nende kolmekümne päevaline seiklus ja reaalsuse ignoneerimise ajal nad käivad igapäev väljasõitudel, rannas, metsas ja parkides. Martin Justus tunneb end iga hommik jõulisemana ja mõtleb Sokratese vastase raamatu kirjutamisest. On tulnud uus kiri perelt Narva-Jõesuus millel ta vastab lakoolselt mõeldes, et kas mainida seda,
Ka tema leidis, et mootorjõu saavutamine kõige kergema vaevaga, on seda teha veeauruga. Papin kirjutas selleteemalise raamatu ka ning pani aluse laialdasele aurujõu kasutuselevõtule. Iseliikuva auruvankri ehitamine osutus võimalikuks alles pärast seda, kui inglane James Watt, toetudes Denis Papini katsetustele, esimese suhteliselt ökonoomse aurumasina konstrueeris. Esimeks petrooliumitõlla ehitajaks peetakse aga pariislast Joseph Raveli, kes aastal 1870, kuid kahjuks tema ehitatud sõiduk hävis sakslaste vägede poolt enne, kuita jõudis sellega proovisõitu teha. Rohkem õnne oli aga Saksamaalt pärit Viini lukksepal Siegfried Marcusel, kes valmistas vesijahutusega neljataktilise ühesilindrilise mootori, mille asetas neljarattalisele vankrile. Mootorikütusena kasutas ta apteekides müüdavat bensiini. Paraku ulatus 1875. aastal valminud sõiduki tippkiirus vaevalt 6km/h ning seega ei loobunud
siiski John Philip Sousa 27 juhatatud puhkpilliorkestri esinemisi Pariisi maailmanäitusel 1900. aastal. Nende esituses kuulis Vana Maailm esimest korda tõelist rägtaimi ja uusi ameerika moetantse. Selle uue muusika mõju kajastus isegi Euroopa kunstmuusikas. Nimetagem siinkohal vaid mõned tuntumad teosed: Claude Debussy “Golliwog’s cakewalk”, Igor Stravinski “Rägtaim üheteistkümnele pillile” (Ragtime for 11 instruments) ja “Piano Rag Music” 28 , Maurice Raveli “Laps ja nõidus” (L´Enfant et les sortiléges), Darius Milhaud’ “Maailma loomine” (La Création du monde), Paul Hindemithi “Süit “1922””, Ernst KĜeneki “Jonny hakkab mängima” (Jonny spielt auf) 29 . Muidugi pole rägtaim veel džäss, kuid ta on oluline vahelüli džässi arengus. Peab veel kord juhtima tähelepanu eespool mainitud asjaolule, et kuigi džässmuusika sündis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
