KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM

KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER “
Retsensioon
Gertrud Tamm
12.A
Õpetaja Grete Koik
Tallinn 2016
1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev , kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada.
Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses . Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika - ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil . 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss- festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis .
Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833- 1897 ) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile.
20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807- 1841 ) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal . See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks pidevalt korduv noot, mis kui saatuslik kirikukell lõpuks vaikusesse hääbub. „Võllas“ on tegelikult üks neid harvu kordi , kui Ravel pöördub ekspressionismlike väljendusvahendite poole. Viimase osa nimitegelane õel härjapõlvlane Scarbo käib kummitamas ning kohtumine temaga võib surmani ära hirmutada. See klaveriteos, mida Taal oma klaverikontserdil esitas, on Raveli üks kõige nõudlikumaid loominguid . Mulle jättis see teos Ralf Taale esitluses väga suure mulje, kuna seda peetakse tehniliselt üheks keerukamaks klaverimängu proovikiviks ning muusikul tuli selle ettemängimine suurepäraselt välja.
Jäin kontserdiga väga rahule ja sain suure elamuse osaliseks . Ma ei pidanud mitte milleski pettuma – klaverimängija näputöö oli osav ja tema silmis oli näha entusiasmi. Samuti oli ka lugude valik muljetavaldav ja mitmekülgne. See kontsert andis hea ülevaate kolme helilooja loomingust.