Impressinoism, neoklassitsism (0)

Impressionism - m�iste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstin�itus, Monet , Deglas, Pissarro , olid omaaaegse kunsti m�istega vastuollu l�inud. Monet maal "Impressioon. T�usev p�ike". Muusikas t�helepanud instrumentidel ja orkestri k�lav�rvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid n�ansse, v�rvivarjundeid, valguse v�rvim�ngu. V�rvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika - Jaapani m�jud, muusikas tekivad koosk�lad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses s�mbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest k�ige m�jukam, m�jutas k�iki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. � ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. T�iendas end 3a Itaalias. Peamised � orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. S�mf prel��d "Fauni p�rastl�una", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist , dirigent ja helilooja . Kirjutas suurele orkestrile kuid k�lalt vaiksemat muusikat. Suur t�htsus l��kpillidel, muusika pole r�tmiline. Kujundas v�lja uue klaverim�ngustiili. Vastandatakse kaugeid helistikke, palju passaa�e, meloodilised liinid pikad, arbeet�od, detailne pedaliseerimine. S�it "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane , ema bask . Muusikaline andekus avaldus noorelt. �ppis Pariisi konservatoorimus kompositsiooni ja klaverit. J�i 3 korda ilma Rooma preemiast, 4l korral loobus ise. Oli kiindunud Hispaania kultuuri ja muusikasse. P��ras erilist t�helepanu r�tmile, kasutas Hispaania rahvatantse haneerat ja boolerot. Peamised � orkestrim ja virtuooslik klaverimuusika . S�mf. S�idid "Hispaania rapsoodia ", "Hane- ema", ooperid "Hispaania tund", "Laps ja v�lumaailm", klaverikonts D- duur , G-duur. Ballett "Daphnis ja Chloe ", "Boolero". Raveli ja Debussy v�rdlus: D armastas v�rvik�llaseid k�lasid, R oli v�ga selge ja konkteetne meloodia. R p��ras erilist t�helepanu r�tmile, otsis v�rve ja p��sis nendega m�ngida. D oli pigem maalija, R graafik (t�pne, erksad ja keerl r�tmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja r�tmi juurde tagasip��dumine. Tekkis I ms j�rgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk , renessanss, klassitsism . Prokofjev, Stravinski , Poulenc. Hoiduti ��rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja l�hike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt v�ljapeetud � lesehitus . Igor Stravisnski (1882- 1971 ) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmek�lgse hariduse. L�petas Peterburi �igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski -Korsakoviga, sai tema era�pilaseks. Hakkas elama maailmar�nduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 k�lastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "S�duri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elup�letaja t�helend"), III seeriatehnika periood( dodekafoonia - 12helitehnika). Lavateoseid isel. � anrite �hendamine(ooper, ballett, pantomiim , oratoorium). T�us tippu oli kiire. Ballett " Tulilind ", "Petru�ka". T�stis balletti�anri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus l�henemine instrumentide t�mbri ja r�tmik�sitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a l�pus Peterburis tekkinud kunstir�hmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. R�hmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike �hisn�itusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti s�mbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse P�ikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude t�ttu l�petas � hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses r�hmitus 1924.aastani. R�hmitusel oli suur m�ju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele. Euroopa kunsti ajalukku kirjutasid Mir Isskustva liikmed end eelk�ige teatrikunsti uuendajatena. Kuuik - A. Honegger , Taillefferre, Francis Poulenc, Milhaud , Cocteau, Auric . Kuuiku sidus r�hmituseks rohkem s�prus kui � histe ideaalide valjuh��lne kuulutamine. 6heliloojat andsid koos kontserte ja tulid v�lja paari �histeosega. Kuuik pidas sajandi alguse kunsti k�llastunuks romantismist ja impressionismist ning pakkus v�lja m�rksa maisema esteetika. Impressionistliku muusika v�ljendusviiside asemele ilmusid argip�eva helid ja m�rksa kainem v�ljendusstiil.