maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele; orkestrikäsitluses oli peatähelepanu detailidel ja peentel nüanssidel; kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega (improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteos
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874
kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke
kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7. Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. 8. Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. Straussi ooper ,,Salome" saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule
Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks. See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi
Kõik kommentaarid