Maurice Ravel (0)

Maurice Ravel

Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna-Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril , kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on „ Bolero ”.
1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas väga Charles Berno, tolle aja kuulus pianist. Tema huvi muusikaliste teoste kirjutamise vastu aga tärkas Ravelil pärast tutvumist impressionismi ja tuntud helilooja Erik Satiga.
Õpingute viimasel aastal sattus Ravel Prantsusmaa tuntud helilooja Gabriel Fore juurde. Tema initsiatiivil kirjutas Ravel muusikapalade tsükli tuginedes hispaania meloodiatele. Mõne aja vältel polnud Raveli looming tunnustatud. Tunnustati teda alles siis, kui tema kaitseks astusid välja suured kultuuritegijad. Selle tulemusena sai Ravel Rooma preemia ning tänus ellele sai ta sõita kolmeaastastele õpingutele Itaaliasse.
Pärsat I Maailmasõda, kui Ravelit haavatakse, hakkab ta kirjutama arvukate ooperite asemel instrumentaalseid teoseid. Sellest ajast on pärit mitmed süidid ja ballet “ Daphnis ja Chloé". Helilooja reisib palju jai gal pool võetakse teda väga hästi vastu. Kogu Raveli kuulsus aga viib helilooja masendusse ja ta sõidab Pariisist eemale, mis tähendabki tema puhul muusikalisest tegevusest loobumist.

Helilooming

Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro".

Tähtsamad teosed

• 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile
  
• 1901 "Jeu d'eau" klaverile
  
• 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile
  
• 1905 "Introduktsioon ja allegro " flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile
  
• 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile
  
• 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile
  
• 1912 ballett "Daphnis ja Chloé"
  
• 1914 Trio klaverile, viiulile ja tšellole
  
• 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile
  
• 1925 "L'enfant et les sortilèges"
  
• 1928 "Boléro" orkestrile
  
• 1931 " Klaverikontsert G-duuris"