50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koltsinm
Õppematerjali autor
Michael Schumacher on sündinud 3. jaanuaril 1969 Hermülheimis Hürthis.Ta on Saksamaa Vormel 1 sõitja, seitsmekordne maailmameister.Ta elab Sveitsis Vufflens-le- Châteaus Zürichi lähedal.Hobideks on kardisõit ning jooksmine,meeldib ka ratsutada.Ta on pühendunud oma perele,eraelule,turvalisusele ja stabiilsusele. F1-s osales aastatel 19912006, 2010 Maailmameister aastatel 1994-1995, 20002004. Treening Esimene vormel 1 piloot, kes saavutas meistritiitli just tänu väga heale kehalisele ettevalmistusele, oli Michael Schumacher. Olgugi, et on vaieldamatu tema võidusõitjatalent, on tema 1994. ja 1995. aastal saavutatud meistritiitlid tunnustuseks tema suurepärasele kehalisele ettevalmistusele kogu hooaja jooksul. Schumacher on treeninud 365 päeva aastas. Kuu enne hooaja algust lisanduvad jõuharjutused ning spetsiaaltreening nendele lihastele, mis on võistluste ajal eriti pinge all. Hooaja kestel koosneb nädal tavaliselt kolmest vähemalt tunnipikkusest vastupida
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissep
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 võ
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teose
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid