Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autosport (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

AUTOSPORT : VORMEL -1
Uurimistöö
SISUKORD
SISSEJUHATUS.......................................................................................................3
  • AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4
  • Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4
  • Autospordi algusaastad..................................................................................6
  • GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7
  • International Cup: Pariis – Lyon (1900)................................................7
  • VORMEL-1...........................................................................................................8
    2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8
  • Edukaimaid rallisõitjad läbi aegade.......................................................9
  • F-1 autode tehnilised tingimused.........................................................13
  • Punktisüsteem......................................................................................14
  • Sõit.......................................................................................................15
  • HOOAEG AASTAL 2010..................................................................................15
  • Etapid...........................................................................................................16
  • Meeskonnad ja sõitjad..................................................................................17
  • Punktiseis.....................................................................................................18
    KOKKUVÕTE.........................................................................................................19
    KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................20
    SISSEJUHATUS
    Oma uurimistöö otsustasin teha autospordist ja täpsemalt Vormel-1st, sest see on spordiala , millest sooviksin rohkem teada. Vormelit olen jälginud viimastel aastatel ka televisioonist , kuid varem ei teadnud ma peale sellest kuigi palju. Mäletan, et teadsin ainult ühte nime, selleks oli mitmekordne maailmameister Michael Schumacher , kes on kindlasti paljude noorte vormelisõitjate eeskujuks. Millegipärast tundus mulle mitu aastat tagasi vormel väga igav spordiala ja ma kahtlesin, kas seda üldse saab tõeliseks spordialaks nimetada. Kuid lähemalt jälgides ja vaadates, hakkas see mulle järjest põnevama tunduma ja eriti, kui leiad endale lemmik rallisõitja, kellele pöialt hoida. Vormel on ka väga ohtlik spordiala nagu kõik autospordiga seonduvad alad.
    Uurimistööd tehes oli mul abiks peamiselt kaks raamatut, milleks on "Maailma autosport" ja "Vormel-1 ajalugu", samuti kasutasin ka palju interneti abi ja ka oma teadmisi. Raamatuid lugedes ja uurides sain väga palju uut ja huvitavat teada, eriti Vormeli ja üldse autospordi ajaloo kohta. Tuleb välja, et Vormeli ajalugu ulatub aastatesse enne Esimest Maailmasõda.
    Uurimistöö essmärk on ka teisi inimesi teadvustada rohkem rallisõidust, selle ajaloost ning ma selle ohtudest. Kuna tänapäeval on väga aktuaalne kiiruste ületamine ning inimesed peaksid sellesse tõsisemalt suhtuma ning oma kiirust katsetada näiteks ralliradadel autosporti tehes.
    1. AUTOSPORDI AJALUGU
    1.1 Iseliikuva vankri sünd
    Juba kauges minevikus otsisid inimesed võimalusi paremateks liikumis - ja veovahendite loomiseks. Kelgutaoliste lohistite ja rullikuna kasutavate puutüvede järel võeti kasutusele üks inimkonna suurimaid leiutusi- ratas. Puidust algelist ratast tunti Mesopotaamias juba IV aastatuhandel enne Kristust, aga kodarate, pöia ja rummuga rattad tulid kasutusele umbes 2000 aastat hiljem. Teaduslikematele alustele tuginevaid arutlusi lihasjõu asendamisest võib leida ka antiikaja matemaatikute-füüsikute Archimedese ja Heroni töödest.
    Katsed ehitada mehhaaniliselt liikuv vanker sai uue hoo sisse renessansi-ajastul, kui kuulus itaalia kunstnik ja insener Leonardo da Vinci kavandas 1500. aasta paiku plaane , et konstrueerida kindel ja ründamatu sõjavanker. Selleks ehitas ta ülekandemehhanismi ja rooliga vankri, mille käitamiseks tuli kaheksal mehel kange keerata. Veidi hiljem arendas ta välja ajami , mida võib pidada nüüdisaegse diferentsiaalajami eelkäijaks. Samuti kavandas Leonardo vedruajami ja lihtsa tuulejõuamasina.
    Aastal 1649 valmistas Saksamaa mehhaanik Johann Hautsch sõiduki, mille liikumapanemiseks kasutatati kellamehhanismi. Tänu sellele, et sõiduk oli populaarne erlisiste nikerduste poolest ja see, et inimesed pidasid seda saatana kätetööks, siis esimeseks luksustõlla ostjaks oli Rootsi kroonprints Karl Gustav, kes kroonimistseremoonial just seda tõlda kasutas.
    Peagi aga tõdeti, et vankri kestvamaks käitamiseks ei piisa ei lihaste ega vedruajami jõust. Eesmärgiga muuta soojusenergia liikumisenergiaks, hakkas aurujõudu uurima ka füüsika rajaja inglane Isaac Newton . Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Aastal 1680 kujutas ta joonisel ratastele asetatud aurukatelt koos küttekoldega. Katlast peent toru kaudu väljuv aur pani sõiduki vastassuunas liikuma, seega oli Newton vähemalt paberil konstrueerinud reaktiivmootori eelkäija, milleta oleksid mõeldamatud nii tänapäevased ülehelikuuruselised lennukid kui ka kosmoselaevad.
    Pärast aurujõu kasutamist, püüti arendada püssirohumootorit. Esialgse idee peale hollandlasest füüsik, astronoom ja matemaatik Christiaan Huygens, kes aga ei suutnud oma soojusmootorit lõpule viia ja edasi koos Huygensiga püüdis seda ideed edasi arendada prantsuse arst Denis Papin. Kuna aga Papinil keelati ülikoolis ohtlikud katsetused , tuli leida püssirohule alternatiiv . Ka tema leidis, et mootorjõu saavutamine kõige kergema vaevaga, on seda teha veeauruga. Papin kirjutas selleteemalise raamatu ka ning pani aluse laialdasele aurujõu kasutuselevõtule. Iseliikuva auruvankri ehitamine osutus võimalikuks alles pärast seda, kui inglane James Watt , toetudes Denis Papini katsetustele, esimese suhteliselt ökonoomse aurumasina konstrueeris.
    Esimeks petrooliumitõlla ehitajaks peetakse aga pariislast Joseph Raveli , kes aastal 1870, kuid kahjuks tema ehitatud sõiduk hävis sakslaste vägede poolt enne, kuita jõudis sellega proovisõitu teha. Rohkem õnne oli aga Saksamaalt pärit Viini lukksepal Siegfried Marcusel, kes valmistas vesijahutusega neljataktilise ühesilindrilise mootori, mille asetas neljarattalisele vankrile. Mootorikütusena kasutas ta apteekides müüdavat bensiini. Paraku ulatus 1875. aastal valminud sõiduki tippkiirus vaevalt 6km/h ning seega ei loobunud inimesed mugavatest hobutõldadest.
    Kuigi "hobuseta tõlla" ajalugu algab kaugest minevikust, siis tänapäeva auto sünnipäevaks loetakse aastat 1885, kui Gottlieb Daimler, saksa insener, konstruktor ja tööstur, ning Karl Benz ,kes oli saksa leidur ja Mercedes -Benz looja, ilmusid peaaegu üheaegselt oma iseliikuvate bensiinimootoritega sõidukitega avalikkuse ette. Daimler töötas koos Wilhem Maybach välja esimese hõõgsütega kiirekäigulise bensiinimootori . Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemisega auto. Karl Benz lõi esimese bensiinimootoriga auto ning tema nimest on tulnud ka sõna "bensiin". Aastal 1893 ehitati esimene bensiinimootoriga auto ka USA-s vendade Charles ja Frank Dureya poolt. Nende iseliikuril oli karburaatoriga 4-hobujõuline mootor ja jõu ülekandmiseks kasutati hõõrdülekannet. Bensiinimootoriga auto leidis paljudes maades suurt poolehoidu ja autode võimsused hakkasid kasvama.
    1.2 Autospordi algusaastad
    Bensiinimootoriga auto oli kergem ja ökonoomsem, seda oli lihtsam käsitseda ning tema populaarsus auruauto kõrval suurenes. Kuna mootori võimsus kasvas kiiresti ning ka auruautode leiutajad hakkasid oma autosid täiustama, et tõestada oma eeliseid bensiiniautode ees, siis nende vahel sündisidki esimesed autode võidusõidud. On andmeid, et esimene võistlus auruautodele korraldati Ameerikas juba 1878.aastal. Selleks eraldas Wisconsini osariik 200 miili pikkuse võidusõidu auhinnarahaks 10 000 dollarit ning kiiremat sõitu demonstreeris seal Green Bay linna sponsorrahadega ehitatud aurusõiduk. Paraku ei pidanud see auto lõpuni vastu ja nii jõudis esimesena finišisse Oshkoshi linnale kuulunud auruvanker. Võitja keskmiseks kiirusek märgiti 6 miili tunnis. Euroopas üritas esimest iseliikuvate vankrite võistlust korraldada aastal 1887 prantsuse ajaleht " Le Velocipede " , sõit pidi toimuma distantsil Pariis - Versailles , kuid kuna starti ilmus ainult üks osavõtja, jäi võistlus ära.
    Esimene rahvusvaheline võidusõit, milles osalesid peale auruautode ka bensiinimootoriga sõidukid, korraldati 1894. aastal Prantsusmaal. Võistluse eesmärk oli välja selgitada kõige perekondlikum iseliikur, mis sobiv väljasõitudeks, ohutu ja kerge käsitseda. Võidusõidule registreeris 102 masinat, aga kuna toimusid ka eelkatsed , jäi teeäärde 81 iseliikurit. Seega pääses lõppvõistlusele ainult 21 sõidukit, millest 14 olid bensiiniautot ja 7 auruautot. Peale seda võidusõitu hakati autode võistlusi järjest rohkem korraldama ning hakkasid tekkima ka kiiruserekordid.
    Esimene autode kiiruserekord pärineb 1898 .aasta detsembrist, mil prantsuse ajakirjanik ja Automibile Club de France ´i üks asutajaid Paul Meyan ületas seni jalgratturite valduses olnud maismaasõidukite kiiruserekordi. Vaid kaheksa päeva hiljem, 18.detsembril 1898.aastal, ületas selle Automobile Club de France´i võidusõidukomitee esimees markii Gaston de Chasseloup - Laubat, saavutades Prantsusmaal Archeres paadikujulise elektriautoga " Jeantaud " lendstardist läbitud kilomeetri keskmiseks kiiruseks 63, 154 km/h. Umbes kuu aega hiljem purustas selle rekordi belgia insener Camille Jenatzy omaehitatud elektriautoga, mille keskmiseks kiiruseks sai 66, 664 km/h. Markii Chasseloup - Laubat vastas sellele juba samal päeval, püstitades kiiruserekordi 70, 585 km/h. Kümne päeva pärast aga ületas selle uuesti Jenatzy, kes kruvis kiiruserekordi 79, 996 kilomeetrini tunnis. Seejärel võtsid mõlemad aja maha ning asusid oma autosid veelgi kiiremaks ehitama. 29. aprillil 1899. aastal ületas Jenatzy maagilise 100 km/h piiri. Tema auto läbis lendstardist kilomeetri 56, 666 sekindiga ning saavutas keskmiseks kiiruseks 105, 882 kkm/h. Jeantzy rekord jäi püsima kolmeks aastaks ning ületati alles 1902 . aasta aprillis Leon Serpollet´ auruauto poolt.
    1.3 GP- võistluste eelkäijad (1900 - 1905)
    1900. aastani ei kasutatud võidusõitudel üldjuhul spetsiaalselt konstrueeritud sõidukeid, vaid autosid, mida sai edukalt kasutada ka iga-päevaselt. See oli ka hea reklaam auto töökindlusele. Sajandi alguses aga olukord muutus ning kasutusele võeti uued kontruktsioonilised lahendused, mis olid omased võidusõiduautodele. Valdavaks sai nn klassikaline lahendus, mille puhul asus mootor auto esiosas ning vedavaks rattapaariks olid tagarattad, samuti muutusid autod järjest kergemateks.
    Kuigi esimeks Suure auhinna võitluseks peetakse 1906. aastal Prantsusmaal toimunud Grand Prix de I´Automobile Club de France´i, korraldati esimesed Grand Prix nimelised võidusõidud juba 1900. - 1901. aastal Lõuna-Prantsusmaal Circuit du Sud Ouestil.
    1.3.1. International Cup: Pariis – Lyon (1900)
    Suure auhinna sõitude ehk Gran Prix´de eelkäijaks võib pidada ka ameerika ajalehe „ New York Herald” omaniku James Gordon Bennetti katsed korraldada igaastased maailmameistrivõistlused ehk niinimetatud International Cup. 1899. aastal väljakuulutatud reeglite järgi võis iga riigi autoklubi sellele võistlusele saata kuni kolm sõidukit, mis olid ehitatud sellel maal valmistatud autoosadest. Samuti kehtestati tingimused, et autode raskus peab jääma vahemikku 400-1000 kilogrammi ja distantsi pikkus 550-650 piiridesse . Võistlus pidi olema üheetapiline ning võimus toimuda linnadevahelise võidukihutamisena või ringrajavõistlusena. Kuna aga võimas autoriik Prantsusmaa ei huvitunud sellisest võistlusest, kus teda seatakse ühele pulgale koos USA ja Saksamaaga, siis toimusid võitslused erilise tähelepanuta ja tagasihoidlikult. Võidukihutamine toimus 14.juulil 1900 ning osalesi oli vaid viis, kellest kaks ületasid finišijoone.
    1901. aastal toimunud Grand Prix de Paul võistlusel olid autod jagatud kolme masinaklassi ning järjest hakati uusi reegleid kehtestama ja võistlusi korraldati järjest tihedamini ning autosid osales aina rohkem ja rohkem. Nii jõuame tänaspäeva, kus reegleid on kohutavalt palju ning reeglid on karmid, samuti on arenenud võidusõidu autod kohutavalt ja kiirused on muutunud ulmelisteks.
    2. VORMEL-1
    2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused
    Vormel-1 ehk Formula One võeti esmakordselt kausutusele aastal 1948, kui võidusõiduallikateks olid kas 4,5 liitrised vabalt hingavad või 1,5 liitrised turbomootorid. Vormel-1 vanim ning tuntuim üheistmelise autoga autospordisari, mis kannab maailmameistrivõistluse nime ning mida korraldab Rahvusvaheline Autospordi Föderatsioon FIA ehk Federation Internationale de l´Automobile, mis on kõrgeim autospordiorganisatsioon maailmas. Kuigi spordiala pärineb Euroopast, on etappe sõidetud kõikidel mandritel välja arvatud Antarktisel. Etappidel sõidetakse spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud ringradadel või võistluse ajaks suletud tänavaradadel. Vormel 1 kui spordiala tähtsust näitab seegi, et esimesele etapile olid kohale tulnud isegi Inglismaa kuningas ja kuninganna.
    Esimene Gran Prix´ võistlus, mis kuulus MM-kalendrisse toimus 13-juulil 1950.aastal Suurbritannias Silverstone ringrajal. Esimesel hooajal oli GP- radadel esindatud kaheksa autotootjat: Alfa Romeo , Ferrari , Maserati , Talbot Lago, Simca Gordini, ERA, Alta ja Cooper . Briti GP-l osales 23 võidusõitjat, kes pidid läbima 4, 640 km pikkuse endisele lennuväljale ehitatud ringraja 70 korda, mis tegi kogu distantsi pikkuseks 325,458 km. Ajaloolise esimese GP-võistluse võitis itaallane Giuseppe Farina. Tema krooniti ka esimseks maailmameistriks vormel-1 sarjas , kus kogus kokku 30 punkti. Teiseks sellel võistluse jäi argentiinlane Juan - Manuel Fangio, kes oli viiekümnendate aastate edukaid F1 piloot , tema krooniti maailmamesitriks viiel aastal. Seda rekordit on suutnud ületada ainult sakslane Micheal Schumacher.
    2.1.1 Edukaimaid rallisõitjad läbi aegade
    1950
    Giuseppe Farina
    Alfa Romeo
    1980
    Alan Jones
    Williams - Ford
    1951
    Juan Manuel Fangio
    Alfa Romeo
    1981
    Nelson Piquet
    Brabham-Ford
    1952
    Alberto Ascari
    Ferrari
    1982
    Keke Rosberg
    Williams-Ford
    1953
    Alberto Ascari
    Ferrari
    1983
    Nelson Piquet
    Brabham-BMW
    1954
    Juan Manuel Fangio
    Mercedes/Maserati
    1984
    Niki Lauda
    McLaren- Porsche
    1955
    Juan Manuel Fangio
    Mercedes
    1985
    Alain Prost
    McLaren-Porsche
    1956
    Juan Manuel Fangio
    Lancia/Ferrar
    1986
    Alain Prost
    McLaren-Porsche
    1957
    Juan Manuel Fangio
    Maserati
    1987
    Nelson Piquet
    Williams- Honda
    1958
    Mike Hawthorn
    Ferrari
    1988
    Ayrton Senna
    McLaren-Honda
    1959
    Jack Brabham
    Cooper-Climax
    1989
    Alain Prost
    McLaren-Honda
    1960
    Jack Brabham
    Cooper-Climax
    1990
    Ayrton Senna
    McLaren-Honda
    1961
    Phil Hill
    Ferrari
    1991
    Ayrton Senna
    McLaren-Honda
    1962
    Graham Hill
    Cooper-Climax
    1992
    Nigel Mansell
    Williams- Renault
    1963
    Jim Clark
    Cooper-Climax
    1993
    Alain Prost
    Williams-Renault
    1964
    John Surtees
    Ferrari
    1994
    Michael Schumacher
    Benetton-Ford
    1965
    Jim Clark
    Lotus -Climax
    1995
    Michael Schumacher
    Benetton-Renault
    1966
    Jack Brabham
    Brabham-Repco
    1996
    Damon Hill
    Williams-Renault
    1967
    Denny Hulme
    Brabham-Repco
    1997
    Jacques Villeneuve
    Williams-Renault
    1968
    Graham Hill
    Lotus-Ford
    1998
    Mika Häkkinen
    McLaren-Mercedes
    1969
    Jackie Stewart
    Matra-Ford
    1999
    Mika Häkkinen
    McLaren-Mercedes
    1970
    Jochen Rindt
    Lotus-Ford
    2000
    Michael Schumacher
    Ferrari
    1971
    Jackie Stewart
    Tyrrell-Ford
    2001
    Michael Schumacher
    Ferrari
    1972
    Emerson Fittipaldi
    Lotus-Ford
    2002
    Michael Schumacher
    Ferrari
    1973
    Jackie Stewart
    Tyrrell-Ford
    2003
    Michael Schumacher
    Ferrari
    1974
    Emerson Fittipaldi
    McLaren-Ford
    2004
    Michael Schumacher
    Ferrari
    1975
    Niki Lauda
    Ferrari
    2005
    Fernando Alonso
    Renault F1
    1976
    James Hunt
    McLaren-Ford
    2006
    Fernando Alonso
    Renault F1
    1977
    Niki Lauda
    Ferrari
    2007
    Kimi Räikkönen
    Ferrari
    1978
    Mario Andretti
    Lotus-Ford
    2008
    Lewis Hamilton
    McLaren-Mercedes
    Valitsev maailmameister on inglane Jenson Button , kes võitis aastal 2009 selle tiitli ning sõidab Brawn GP autoga. Tabelist saab aga järeldada, et kõige rohkem kordi on maailmameistriks tulnud sakslane Michael Schumacher, seda lausa seitse korda, aastatel: 1994, 1995, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004. temale järgne juba eelnevalt mainitud Juna-Manuel Fangio, kes tuli viis korda maailmameistriks, seda aastatel 1951, 1954, 1955, 1956 ja 1957. Märkimist väärivad kindlasti ka sellised nimed nagu Niki Lauda, Jackie Stewart, Alain Prost, Ayrton Senna ja Nelson Piquet, kes on tulnud maailmameistriteks vähemalt kolm korda. Samuti on märgata tabelis ka seda, et kõige edukamad rallisõitjad on sõitnud enamasti Ferrari või Mclaren-Mercedese vormelitega ja ka Renault. Eelmisel sajandil oli aga edukaimakas vormelite tootjaks Ford ning juba sel ajal olid võistlustules nii Ferraride ja Mclaren-Mercedeste rallisõitjad. Läbi aja on need kaks viimast vormeli autode tootjad olnud väga populaarsed ja edukad .
    Juan-Manuel Fangio oli Argentiina võidusõitja, viiekordne maailmameister, kes elas aastatel 1919-1995. Juan Manuel oli kuuelapselise pere neljas järeltulija. Juba poisikesena tärkas temas suur huvi tehnika ja mootorite vastu. 12-aastaselt läks ta meister Capertini autoremonditöökotta õpipoisiks, kus märgati peagi tema taibukust. 1929. aastal tabas noormeest äge kopsupõletik ning võitlus haigusega kestis mitu kuud. 1932 ootas teda ees kroonuleib Buenos Airese lähedal asuvas kadettide koolis, kus ta tänu oma suurele autohuvile sai autojuhuks. Sõjaväest vabanedes naasis ta kodulinna ja avas oma töökoja. Fangio esimeseks suureks võiduks oli 1940. aastal Grand Premio del Norte , kus ta osales autoga Chevrolet TC10 000 kilomeetri pikkuse hullumeelse võidukihutamise võiduga Buenos Airesest Peruu pealinna Limasse ja tagasi sai Fangiost Ladina-Ameerika tuntuim autosportlane ning kodulinn nimetas ta oma aukodanikuks. Ta tuli maailmameistriks 4 meeskonnas – seda rekordit pole keegi korranud. Oma 51 stardist võitis ta 24 – võiduprotsenti 47,1% pole samuti keegi korrata suutnud. Lisaks saavutas ta 10 teist kohta, mis annab koha esimese kahe hulgas 66,7% sõitudest. Edaspidise elu pühendas Fangio Mercedes- Benzi autode müügile. Oma endiste võidusõiduautodega korraldas ta vahel demonstratsioonsõite. 1974 määrati ta tütarfirma Mercedes-Benz Argentina presidendiks ja 1987 eluaegseks aupresidendiks. Fangiole on püstitatud kuus ausammast: Buenos Airese lähedal Puerto Maderos, Monte Carlos , Hispaanias Montmelós, Saksamaal Nürnburgringil, Mercedes-Benzi muuseumis ja Itaalias Monzas.
    Ayrton Senna da Silva oli brasiilia Vormel-1 võidusõitja, kes elas aastatel 1960-1994. Ayrton Senna oli kolmekordne maailmameister (1988, 1990 ja 1991). Ta hukkus 1. mail 1994 San Marino GP-l. Palju poleemikat tekitanud väljasõidu põhjustas tõenäoliselt roolisamba purunemine, avarii tagajärjel pääses esivedrustusest pärinev tükk nii õnnetult lendu, et läbis võidusõitja kiivrivisiiri ning tungis pähe. Tema surm oli rahvuslik tragöödia ning kuulutati välja kolme päeva pikkune lein. Väidetavalt ei pandud tema matusepäeval Sao Paulos toime mitte ühtegi mõrva ega vargust. Vormel-1 debüüdi tegi Senna 1984. aastal. GP starte 162, nendest võite 41, 2.kohti 23, 3.kohti 16, 4.kohti 7, 5.kohti 6, 6.kohti 3, parimaid stardipositsioone 65, kiiremaid ringe 19, katkestamisi 50, diskvalifitseerimisi 3.
    Michael Schumacher on sündinud aastal 1969, ta on Saksamaa võidusõitja ja viiekorde maailmameister. Isa Rolf oli müürsepp. Michaelil on 6 aastat noorem vend Ralf Schumacher, samuti vormelisõitja, kes pole kunagi aga maailmameistriks erinevalt Michaelist tulnud. Kui Michael oli 4-aastane, pani isa tema pedaalide jõul liikuvale autole mootorratta mootori. Kui Michael selle auto vastu laternaposti puruks sõitis, viis isa ta kardiklubisse, kus temast sai klubi noorim liige. 6-aastaselt tuli Michael juba klubi meistriks. Vormel-1 sarjas on sõitnud selliste vormeliautodega nagu Jordan, Bennetton, Ferrari, millega saavutas ta oma viis maailmameistritiitlit seitsmest. Pärast 2009. aasta Ungari Grand Prix´d, kus Felipe Massa raskelt vigastada sai, kutsuti Schumacher teda asendama. Pärast teste otsustasid arstid siiski teda mitte Vormel-1 rooli lasta. Saatuslikuks sai kevadel toimunud mootorrattaõnnetusel saadud kaelavigastus. Aastal 2010 õnnestus tal aga Vormel-1 sarja naasta ja seda Mercedese roolis. Kui on jäänud veel sõita kaks etappi üheksateistkümnest, on Michael kogunud 66 punkti ja asub sellega hetkel üheksandal kohal.
    Lewis Carl Davidson Hamilton on sündinud 7. jaanuaril 1985 Stevenage'is Inglismaal, Suurbritannia Vormel 1 sõitja, 2008. aasta maailmameister. Lewis hakkas võistlema viieaastaselt, esmalt automudelismis. Isa ostis talle ühe automudeli 1991 ning Lewis tuli täiskasvanute vastu võisteldes järgmisel aastal Suurbritannia meistrivõistlustel teiseks. Seejärel ostis isa talle jõulukingiks kardi ja lubas toetada poisi kardisõitu seni, kuni poiss koolis hästi õpib. Kardisport on kallis, mistõttu isa töötas mitmel kohal, et poeg saaks sõitmist jätkata, ometi leidis isa aega kõiki poja sõite vaatamas käia. Hiljem lõi ta oma arvutiettevõtte ja hakkas Lewise mänedžeriks. Kardispordis tuli edu kiiresti. 1995. aastal astus ta Briti autospordi auhindade jagamisel McLareni bossi Ron Dennise juurde autogrammi saama ja ütles talle: "Tere, mina olen Lewis Hamilton. Ma tulin Suurbritannia meistriks ja ühel päeval ma tahan juhtida Teie autot." Dennis kirjutas talle autogrammiraamatusse: "Helista mulle üheksa aasta pärast, me nuputame midagi välja." Kolm aastat hiljem, 1998, kui Hamilton oli 13-aastaselt teist korda Suurbritannia meistriks tulnud, helistas Dennis talle juba ise ning pakkus McLareni sõitja arenguprogrammi, mis sisaldas võimalust kunagi edaspidi Vormel 1-s sõita. Seetõttu on Hamilton kõigi aegade noorim sõitja, kes sõlmis lepingu, mille põhjal ta hiljem Vormel 1 rooli pääses. Enne Vormel-1 sõitis ka sarjades Vormel Renault, Vormel-3 ja GP2. Hamilton liitus Vormel 1 McLareni meeskonnaga 2007. aastal ja korjas kohe enda nimele hulgaliselt rekordeid: Ta on esimene Vormel 1 uustulnuk, kes on tõusnud sarja üldliidriks. Ühtlasi on ta noorim sarja üldliidriks tõusnud piloot (22 aastat, 4 kuud, 8 päeva). Eelmine rekordiomanik oli Fernando Alonso 2005. aastal (23 aastat, 7 kuud, 22 päeva). Ta on esimene, kes oma debüüthooajal 9 esimest sõitu poodiumil lõpetas.4 etapivõidu ja tiitlivõistluse teise kohaga sai temast kõigi aegade edukaim debütant F1-sarjas. Debüüthooajal võitis ta 6 kvalifikatsiooni. Ning peale selle on Hamilton läbi aegade esimene mustanahaline, kes sõitnud Vormel 1-s.
    2.1.2 F1 autote tehnilised tingimused
    1950-1952 autodel mootori töömaht oli kompressormootoril kuni 1500 kuupsentimeetrit või 4500 -kuubikut normaallaadimismootori puhul. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid ei olnud. Võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid .
    1952-1953 oli mootori töömaht kuni 500 cm³ (ülelaadimisega) või kuni 2000 cm³ normaallaadimise korral. Kaal ei olnud piiratud.
    1954-1960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm³ (kompressormootori korral) või 2500 cm³ (normaallaadimismootori korral). Ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto ning alates 1958.aastast pidid osalejad kasutama nn. Kaubanduslikku bensiini, mille oktaanarv oli 100-103.
    1961-1965 oli normaalmootori töömahuks lubatud 1300–1500 cm³. Turbomootorid olid keelatud. Autode minimaalseks kaaluks ilma kütuseta oli 450 kilogrammi ning kohustuslikuks muutus autodel turvakaar sõitja selja taga.
    1966-1985 tulid esmakordselt rajale sponsorvärvides vormelautod. Oli normaallaadimismootori töömahuks kuni 3000 cm³, turbomootoritel kuni 1500 cm³. 1984. aastal oli lubatud kütusepaagi maht 220 liitrit ja võistluse ajal tankimine oli keelatud.
    1986 Normaallaadimismootorid olid keelatud ja kütusepaagi maht oli 195 liitrit.
    1987-1988 aastal oli turbomootorite maksimaalseks töömahuks 1500 cm³ ja normaallaadimismootoritel kuni 3500 cm³.
    1989-1993 oli Ferraril esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekäiguline käigukast. 1989. aastast võis sõita vaid 3500 cm³ vabalt hingavate mootoritega vormelautodega. Turbomootorid olid keelatud 1989–1993. Kohustuslik oli võistluse ajal tankida. 1990 ehitas autotootja Tyrrell esimese kõrge nn haininaga vormelauto.
    1994 olid vormel 1 autod varustatud ABS-piduritega ja kütuselimiit oli vaba.
    1995-1996 olid 3000 cm³ normaallaadimisega mootorid . Auto minimaalseks kaaluks oli koos sõitjaga 595 kilogrammi. Alates 1996 oli autode mootori maksimaalseks lubatud töömahuks 3 liitrit ja 10 silindrit, vähimaks kaaluks koos sõitjaga 600 kilogrammi.
    1998. aastast alates ei tohi autod enam kasutada slick -rehve. Nii kuiva kui märja ilma rehvid peavad olema kindla mustriga. Esirehvi laiuseks on 305 mm ja tagarehvil 355 mm. Kuni tänapäevani on üldised tehnilised tingimused samad. Praegune Vormel 1 määrustik ütleb, et autode loomine on võistkondade endi töö. Alates 2006 peavad meeskonnad kasutama V8 2,4-liitrise töömahuga mootorit, mis asub sõitja ja tagumiste rataste vahel. Enne kasutati kolmeliitriseid V10 mootoreid. Neid mootoreid on ainsa erandina luba kasutada Scuderia Toro Rossol, sest Minardil ei olnud eelneval aastal raha uusi mootoreid osta. Usutakse, et uued mootorid arendavad kuni 850 hobujõudu. 2004. aasta lõpul keelustas FIA rehvivahetuse, nõudes ühe kummikomplekti vastupidamist nii kvalifikatsioonis kui võistlusel. 2006. aasta hooajast on rehvivahetus taas lubatud.
    2.1.3 Punktisüsteem
    Aastatel 1950-1959 said punkte iga sõidu eest viis esimest punktiskaalas 8, 6, 4, 3 ja 2. Ühe lisapunkti sai kiirema ringi autor. 1954. aasta Suurbritannia GP-l juhtus aga nii,et kiireima ringi läbisid 7 võidusõitjat, seega jagati 1 punkt sitsme võistleja vahel ja igaüks sai 0, 14 punkti juurde. Aastatel 1960-1991 said punkte kuus esimest (8, 6, 4, 3, 2, 1) ning kiireima ringi eest punkti ei antud. Aastatel 1981-1990 läksid arvesse üheteistkümne GP-sõidu tulemused , ajavahemikus 1991-2002 said punkte iga sõidu eest kuus kiireimat (10, 6, 4, 3, 2 ja 1 punkti). Alates aastast 2003 saab punkte kaheksa paremat punktiskaalas 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, ja 1 ning arvesse lähevad kõik hooajal kogutud punktid. Maailmameistriks tuleb see, kes kogub etappidelt kõige rohkem punkte. Juhul, kui võitslusest on läbitud rohkem kui 75% ettenähtud distantsi pikkusest ja võistlus katkestatakse ning uut starrti ei anta, siis saavad võistlejad pooled ettenähtud punktidest. Nii juhtus näiteks 1975.aasta Hispaania ja Austria, 1984.a. Monaco ja 1991.a. Austraalia GP-l. Alates 2003 peetakse ka meeskondlikku arvestust . Võistleja kogub punkte nii endale kui ka sellele võistkonnale, mille eest ta sõidab. Võitja meeskond saab Konstruktorite karika.
    2.1.4 Sõit
    Maailmameistrivõitluste etapp algab tavaliselt reedel, mil sõitjad saavad oma oskusi rajal vabalt harjutada ja lihvida. Alates 2006. aasta hooajast on kasutusel uus kvalifikatsioonisõitude süsteem. Nimelt laupäeval peetakse kolmeosaline kvalifikatsioonivõistlus. Kahe 15-minutilise sessiooni jooksul sõelutakse välja kümme kiireimat pilooti, ülejäänud langevad kvalifikatsiooni järgnevas osas ei osale. Esimese kümne koha saatus otsustatakse järgmise 20 minuti jooksul. Kellel parim aeg, see ka stardib vastavalt esimeselt positsioonilt ja nii järjest edasi. Mootori vahetamine pärast kvalifikatsiooni toob kaasa 10-kohalise positsioonikaotuse stardireas.Pühapäeval toimub põhisõit. Sõidudistants on enamjaolt 305 km või sõiduaeg 2 tundi.
    3. HOOAEG AASTAL 2010
    2010. aasta Vormel 1 hooaeg on Vormel 1 maailmameistrivõistluste 61. hooaeg. Hooaeg algas 14. märtsil 2010 Bahreinis ja lõpeb 14. novembril Abu Dhabis. Kokku peetakse 19 etappi. Uue etapina lisandus Lõuna-Korea GP. Esialgu pidi Suurbritannia GP alates 2010. aastast Silverstone´ist Donington Parki ringrajale kolima , kuid Doningtoni rada ei suutnud tähtajaks võistluse rahastamise aruannet esitada. Detsembris 2009 sai Silverstone'i ringrada järgnevaks 17 aastaks õiguse Suurbritannia GP korraldamiseks. Juurde tuli kolm uut meeskonda: Hispania Racing , Virgin Racing ja Lotus F1 Team . BMW Sauber loobus pärast 2009. aasta hooaja lõppu sarjas osalemisest. Meeskonna ostis ära selle endine omanik Peter Sauber ning et ka Toyota F1 teatas pärast 2009. aasta hooaja lõppu oma loobumisest, sai Sauberi meeskond vabanenud koha endale. Esialgu osalema pidanud Team US F1 loobus märtsi alguses rahaliste raskuste tõttu.2010. aastal ei osale eelmise hooaja sõitjatest Kimi Räikkönen, Nick Heidfeld, Kazuki Nakajima, Giancarlo Fisichella ja Romain Grosjean. Uued sõitjad on Karun Chandhok, Lucas Di Grassi, Nico Hülkenberg, Vitali Petrov ja Bruno Senna; pärast pausi on tagasi Michael Schumacher ja Pedro de la Rosa .Punkte hakati andma kümnele esimesele, kes saavad vastavalt 25, 18, 15, 12, 10, 8, 6, 4, 2 ja 1 punkti.Sakon Yamamoto asendas Hispania Racingu meeskonnas Suurbritannia etapil Bruno Sennat ja alates Saksamaa etapist Karun Chandhoki. Singapuris asendas Yamamotot Christian Klien . Sauberi meeskond asendas alates Singapuri etapist Pedro de la Rosa Nick Heidfeldiga.
    3.1 Etapid
    ETAPP
    VÕITJA
    BAHRENI GP
    FERNANDO ALONSO (FERRARI)
    AUSTRAALIA GP
    JENSON BUTTON (MCLAREN)
    MALAISIA GP
    SEBASTIAN VETTEL (RED BULL RACING)
    HIINA GP
    JENSON BUTTON (MCLAREN)
    HISPAANIA GP
    MARK WEBBER (RED BULL)
    MONACO GP
    MARK WEBBER (RED BULL)
    TÜRGI GP
    LEWIS HAMILTON (MCLAREN)
    KANADA GP
    LEWIS HAMILTON (MCLAREN)
    EUROOPA GP
    SEBASTIAN VETTEL (RED BULL)
    SUURBRITANNIA GP
    MARK WEBBER (RED BULL)
    SAKSAMAA GP
    FERNANDO ALONSO (FERRARI)
    UNGARI GP
    MARK WEBBER (FERRARI)
    BELGIA GP
    LEWIS HAMILTON (MCLAREN)
    ITAALIA GP
    FERNANDO ALONSO (FERRARI)
    SINGAPURI GP
    FERNANDO ALONSO (FERRARI)
    JAAPANI GP
    SEBASTIAN VETTEL (RED BULL)
    LÕUNA-KOREA GP
    FERNANDO ALONSO (FERRARI)
    BRASIILIA GP
    ABU DABHI GP
    3.2 Meeskonnad ja sõitjad
    Mclaren: Jenson button ja Lewis Hanilton
    Mercedes Grand Prix: Michael Schumacher ja Nico Rosberg
    Red Bull Racing: Sebastian Vettel ja Mark Webber
    Ferrari: Fernando Alonso ja Felipe Massa
    Williams: Rubens Barrichello ja Nico Hülkenberg
    Reanult F1: Robert Kubica ja Vitali Petrov
    Force India: Adrian Sutil ja Vitantonio Liuzzi
    Toro Rosso : Sebastian Buemi ja Jaime Alguersuari
    Lotus F1 Team: Jarno Trulli ja Heikki Kovalainen
    Hispania Racing: Karun Chandhok, Bruno Senna, Sakon Yamamoto ja Christian Klien
    Sauber: Kamui Kobayashi ja Nick Heidfeld
    Virgin Racing: Timo Glock ja Lucas Di Grassi
    3.3 Punktiseis
    Kui on sõidetud 17 etappi ja kaks, mis toimuvad 7.november 2010 ja 14.november 2010, on kõige rohkem punkte hetkel Fernando Alonsol. Ta on esimesel kohal 231 punktiga , temale järgneb 220 punktiga Mark Webber, kolmandal asub Lewis Hamilton 210 punktiga. Sebastian Vettelil on 206 punkti ja Jenson Buttonil 189. Kuna esimene koht annab sõitjale 25 punkti, siis on maailmameistri koht veel lahtine ja võitja selgub alles 14.novembril viimasel etapil Abu Dabhis.
    KOKKUVÕTE
    Uurimustö käigus sain palju teada sellest, kuidas tekkisin esimesed autod ja kuidas algasid esimesed võidusõidud. Poleks arvanud, et Vormel-1 ajalugu ja võidusõidu ajalugu ulatub nii kaugetesse aastatesse. Sain ka teada, kuidas arenesid autod edasi ning millal hakati ehitama autosid spetsiaalselt võidusõitmiseks. Samuti oli huvitav luguda esimeste võidusõitjate kohta, kes elasid aastatel enne mind ning, millised on tänapäeva sõitjad ning samuti, millised on tänapäeva võidusõitjad ja tänapäeva Vormel-1 autod. Nagu enamus spordialasid, on ka Vormel-1 ohtlik spordiala, võistlustules juhtub ka palju õnnetusi ja mõned neist on olnud ka surmavad või eluohtlikud. Imestava panev on see, kui tasavägised on viimaste aastate hooajad, aga see ainult näitab seda, et kõikide autode meeskonnad ja nende autod arenevad ning enam pole ainult kahe meeskonna võidusõitjad esikolmes. Ma arvan, et see on hästi positiivne ja näitab, et kõikidel Vormel-1 sõitjatel on võimalus oma autoga pääseda poodiumile ja tulla maailmameitriks.
    KASUTATUD ALLIKAD:
    „ Maailma autosport” Aare Arula
    „ Vormel-1 ajalugu” Eno Leies
    Internetiallikad
    20
  • Vasakule Paremale
    Autosport #1 Autosport #2 Autosport #3 Autosport #4 Autosport #5 Autosport #6 Autosport #7 Autosport #8 Autosport #9 Autosport #10 Autosport #11 Autosport #12 Autosport #13 Autosport #14 Autosport #15 Autosport #16 Autosport #17 Autosport #18 Autosport #19 Autosport #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor koltsinm Õppematerjali autor
    Uurimistöö

    Sarnased õppematerjalid

    Michael Schumacher referaat
    6
    rtf

    Michael Schumacher referaat

    Michael Schumacher on sündinud 3. jaanuaril 1969 Hermülheimis Hürthis.Ta on Saksamaa Vormel 1 sõitja, seitsmekordne maailmameister.Ta elab Sveitsis Vufflens-le- Châteaus Zürichi lähedal.Hobideks on kardisõit ning jooksmine,meeldib ka ratsutada.Ta on pühendunud oma perele,eraelule,turvalisusele ja stabiilsusele. F1-s osales aastatel 1991­2006, 2010­ Maailmameister aastatel 1994-1995, 2000­2004. Treening Esimene vormel 1 piloot, kes saavutas meistritiitli just tänu väga heale kehalisele ettevalmistusele, oli Michael Schumacher. Olgugi, et on vaieldamatu tema võidusõitjatalent, on tema 1994. ja 1995. aastal saavutatud meistritiitlid tunnustuseks tema suurepärasele kehalisele ettevalmistusele kogu hooaja jooksul. Schumacher on treeninud 365 päeva aastas. Kuu enne hooaja algust lisanduvad jõuharjutused ning spetsiaaltreening nendele lihastele, mis on võistluste ajal eriti pinge all. Hooaja kestel koosneb nädal tavaliselt kolmest vähemalt tunnipikkusest vastupida

    Kehaline kasvatus
    Auto ajalugu
    10
    doc

    Auto ajalugu

    Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissep

    Ajalugu
    Autondus Eestis
    39
    pptx

    Autondus Eestis

    Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 võ

    Auto õpetus
    EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
    25
    docx

    EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

    PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.

    Sport
    RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL
    30
    odt

    RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL

    Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teose

    Sport
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    Kordamine eesti keele eksamiks
    59
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

    Eesti keel
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    liisukas23 profiilipilt
    liisukas23: Väga asjalik!!!
    17:02 06-09-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun