Muusika küsimused (0)

1.Mille poolest on kantaat -sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht?
Ta kirjutas selle muserdatuna tütre surmast ning talle endale diagnoositud parandamatust südamehaigusest. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik ainult depresiivne. Seda teost peetakse Mahleri loomingus kõige isiklikumaks teoseks.
2.Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites.
Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: “Don Juan ”, “Macbeth”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote ” 2)Ooperid: “ Salome ”, “ Elektra ”, “Roosikavaler”, “Daphne” Looming hõlmab kõiki žanre peale missa ja oratooriumi. 
3.Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris.
Sümfooniateos on põimitud teiste žanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi , nt: elu ja surm, headus ja kurjus . Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss “Don Juan”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote”, Ottorino Respighi Rooma triloogia : “Rooma puskkaevud”, “Rooma piiniad”, “Rooma pidustused”
4.Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja.
Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad . Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel.
5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides?
Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised, vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee.
6.Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
nt kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse
7.Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre.
klaver- orkester -balllett on tihti ühendatud sel kombel , et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks.
8.Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus ?
Ideelt on see teos maailmaliteratuuris ainulaadne : ühele ainsale teemale on kirjutatud 18 sümfoonilist variatsiooni . Teose meloodia , harmoonia ja rütm jäävad teose algusest lõpuni muutumatatuks.
9. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused.
Debussy eelistas värviküllast kõla, Ravel aga konkreetset ja selget meloodiat. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvusrütme. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida. Debussy on pigem maalija. Ravel on graafik.
10.Nimeta Raveli tähtsamaid lavateoseid.
ballett "Daphnis ja chloe " ; ooper "Hispaania tund" ; ooper "Laps ja võlumaailm"
12. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut?
Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda 
enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, 
kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle kõrvalt ise muusikat.
Ma arvan, et kuna ta oli dirigendina juba niivõrd tuntud, siis oli tal ka lihtsam enda muusikat
teistele estileda. Kuigi tal võttis veidi aega enda loomingulisel enese-
leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu.
13. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti.
Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri.
14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud?
Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega
laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2.,
3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga).
Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud " Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on
omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 
15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab?
Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus 
ning jõulised ja erendad kujundid - võrrelda Beethoveni loominguga.
17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ?
Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi.
18. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT.
Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist , mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine . Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus .
19. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon?
Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike"
Esimene muusikateos- Debussy „Fauni pärastlõuna“
Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele
20. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni.
Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast . Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse.