KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. (0)

KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass.
1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused.
Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile.
2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut?
Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent
Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda 
enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, 
kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle kõrvalt ise muusikat.
dirigendina juba niivõrd tuntud, siis oli tal ka lihtsam enda muusikat
teistele estileda. Kuigi tal võttis veidi aega enda loomingulisel enese-
leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu.
3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti.
Hea sümfonist, Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid . Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised.
Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri.
4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud?
Samal perioodil kirjutatud laulutsükilites sümfooniad ja vastupidi.
Sümfooniad ja laulutsüklid põimuvad omavahel, kasutab nendes samu materjale ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid.
Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega
laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2.,
3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga).
Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud " Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on
omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 
5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab?
Beethooveni momentaalsus, 9 sümfoonia orkester ja koor, Bhrams muusikas kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia.
Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu. Beethoveni üheksandast sümfooniast tuli idee kasutada soliste ja koori sümfoonias. Beethovenilt, Lisztilt, aga ka teisest muusikakultuurist pärit Berliozilt võttis Mahler eeskuju, lisades teostele programmi ning loobudes sümfooniate traditsioonilisest neljaosalisest vormist .
Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus 
ning jõulised ja erendad kujundid - võrrelda Beethoveni loominguga.
6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht?
Pelgas sellele arvu panna kuna kartis et see jääks tema viimaseks teoseks kuna üldjuhul ei jõudnud helilloojad rohkem sümfooniaid kirjutada kui 8-10. Teose kirjutamise ajendiks oli tütre surm ja paratamatu südamehaiguse diagnoos. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik depresiivne. Teost peetakse tema kõige isiklikumaks teoseks. hiina luule teemal „kaduv nähtus“ (Inspiratsioon luulekogumikust „Hiina flööt“ (8.sajand)) Viimase perioodi teosed, "Laul maast" ("Das Lied von der Erde"), üheksas sümfoonia ja lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad helilooja läbielamisi ajal, mil Mahler oli surmatõves. Tollased teosed lõppesid reeglina vaikselt . Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat "kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud". Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal.
7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites.
Ooper , sümfoonilised poeemid , Don Juan , ooper salomee Elektra
Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid : “Don Juan ”, “ Macbeth ”, “Alpi sümfoonia ”, “Don Quijote ” 2) Ooperid : “ Salome ”, “ Elektra ”, “Roosikavaler”, “ Daphne ” Looming hõlmab kõiki ž anre peale missa ja oratooriumi.
8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris.
Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Sümfooniateos on põimitud teiste žanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus . Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss “Don Juan”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote”, Ottorino Respighi Rooma triloogia : “ Rooma puskkaevud”, “Rooma piiniad”, “Rooma pidustused”
Filosoofiline teos võetud aluseks. Strauss programmilised avamängud.
9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja.
Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel.
10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus.
Mõlemad olid euroopas tunnustatud tirigendid kandideerisid samale kohale, olid head orkestreerijad. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss.
1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ?
Strauss : Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia) Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee
Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika , mis moodustas tervikpildi.
2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT.
Impressionism sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem " Fauni pärastlõuna".
Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist , mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus .
3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon?
Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike"
Esimene muusikateos- Debussy „Fauni pärastlõuna“
Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele
4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni.
Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse.
5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides?
Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee .
6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
nt kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse
7. Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre.
klaver-orkester-balllett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks.
8. Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus?
Ideelt on see teos maailmaliteratuuris ainulaadne : ühele ainsale teemale on kirjutatud 18 sümfoonilist variatsiooni. Teose meloodia, harmoonia ja rütm jäävad teose algusest lõpuni muutumatatuks.
9. Nimeta Raveli tähtsamaid lavateoseid.
ballett "Daphnis ja chloe" ; ooper "Hispaania tund" ; ooper "Laps ja võlumaailm
10. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused.
Debussy eelistas värviküllast kõla, Ravel aga konkreetset ja selget meloodiat. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvusrütme. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida. Debussy on pigem maalija. Ravel on graafik .