Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits
kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke
Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. .... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid: Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja.
............................................................................................... 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Claude Debussy 1862-1918 Esimeseks impressionistlikuks heliloojaks peetakse prantsuse heliloojat Claude Debussy'd. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga
Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
Kõik kommentaarid