Impressionism (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Impressionism ? Mõiste pärineb 19 saj. lõpu maailmakunstist. 1874 a toimus Pariisis näitus. Seal ansid Monet ühele maalile nimeks „Impressionism. Tõusev päike“. Sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kritiseerijad algul iroonilise varjundiga stiilinimetuse, mis muutus peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. Sõna „ impressioon “ tähendab muljet. Impressionistlikule kuntsnikule on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus.

Claude Debussy (1862-1918)? Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja , pianisti kui ka dirigendina . Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides „Viis poeemi“ Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel . Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedžode ja passaažide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: „Prelüüdid“, „Lastenurk“, „kujundid“. Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. („Fauni pärastlõuna“, „Nokturnid“, „Meri“)

Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper „Pelleas ja Melisande“. See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena – Inimene, Surm, Armastus, saatus.

Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane , ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 –aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Lemmikuks olid hispaania tantsurütmid. Suur osa orkestriteoseid olid tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tähtsamd teosed: orkestrimuusika – „Hispaania rapsoodia“, „ Hane – ema“, „nooblid ja sentimentaalsed valsid“. Ooperid-„Hispaania tund“, „Laps ja võlumaailm“. Balletid -„Daphins ja Chloö“, „ Boolero “. Klaveriteosed-„Couperini haud“, „Öine Gaspard“. Vokaalsümfoonilised teosed-„Šeherezade“.

Maurice Ravel üks looming „Boolero“ ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. „Boolerot“ on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise. Mõlemad lavastused olid edukad, kuid maailmakuulsaks sai orkestripalana. „Boolero“ kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale . Selle ebaharilik meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti tundmatuks. Põhirütmi hoiavad ja mängivad kaks väikest trummi . Ainsad muusikalised väljendusvahendid mis muutuvad on dünaamika. Teema koosneb 17 takti pikkusest osast.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

trinka01 Õppematerjali autor

impressionism, claude debussy ja maurice ravel. tähtsamad faktid eelmainitu kohta.
1. Impressionism?
2. Claude Debussy (1862-1918)?
3. Claude Debussy üks looming?
4. Maurice Ravel (1875-1937)?
5. Maurice Ravel üks looming „Boolero“ ?

claude debussy maurice ravel impressionism

Sarnased õppematerjalid

doc

Impressionism

....................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet

Muusika

odt

Kaasaja muusika

Kaasaja muusika. 1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai

Muusika

doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid.

Muusikaajalugu