Retsensioon "Alexandra Soumm ja ERSO" (0)

Muusika retsensioon - \" Mozart Tallinnas \"

See algas vaikselt ning rahulikult. Teine osa oli väga laulev ja oli kuulda palju kauneid lahendusi. Selles osas sai pianist näidata oma laulvat poolt. Kolmas osa oli jällegi Allegro. Seekord ei juhatanud osa sisse ainult orkester ,vaid seekord oli ka pianist. Kolmandas osas sain jälle nautida solisti suurepärast tehnikat. Kolmandas osas on Mozart kasutanud enda loodud laulu ,,Senhsucht nach Frühling´´ teemat refräänina. 27.klaverikontsert kõlas ERSO esituses viimati aastal 1982 ning ka siis oli soleerimas Kalle Randalu. Kogu publik oli klaverimängust niivõrd vaimustuses ,et pianist kutsuti tagasi ja ta esitas ühe soolo pala. See oli rahulik ja laulev pala , mille autoriks oli R.Schumann. Peale vaheaega tuli esitusele W.A. Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter. ´´Tegemist oli Mozarti viimase sümfooniaga, mis on dateeritud 10.augustil 1788. Pealkiri ,,Jupiter´´ on antud teosele alles pärast helilooja surma

Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust

Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Si

Jean Sibelius. Tema soololaulud

1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu zanris saavutanud.

POHJAMAADE ROMANTISM

majamuuseum. LOOMING Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane ja suurteosed on seotud soome muistenditega või soome eeposega ,,Kalevala". Ta on oma teostes kajastanud oma rahva ajalugu, elu ja loomust. See tuleb ta teostes välja. Ta tähtsaimad helitööd on sümfoonia orkestrile. Sinna kuuluvad 7 sümfooniat sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" sümfooniline poeem ,,Finlandia", ,,Kullervo" Eesti esimene 2004 anti Grammy auhind Sibeliuse kantaadid. Esitajad Ellerin, RAM, ERSO. Siin on 6 kantaati ja Finlandia(sümboliseerib kannatust, soome ajalugu, esineb soome rahvuse eest võitlejana) KANTAAT- teos koorile ja solistidele, või ainult koorile, instrumentaalsaatega või ilma. ,,Oma maa" Tal on 1 viiulikontsert ja hästi tuntud on ka lauvateos. Ta on kirjutanud ühele draamale muusika ,,Surm", millest tuntuim ,,kurb valss" 20 SAJAND HILISROMNTISM Varasemalt oli võimalik kindlaid tunnusjooni määratleda, siis 20. sajandi muusikal puuduvad

Kunst

Pathetique

esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev

Muusikaajalugu

"Johannes Damaskusest" Kantaat

Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia- orkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Aastail 19951998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000

Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad

praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal kevadel uudisloominguid Tallinna Metodisti kirikus, mis on saanud juba traditsiooniks. Äärmiselt hea on ka see, et noorte seas muutuvad orkestrid populaarsemaks, mis ongi just nimelt neile suunatud ja kus ühiselt musitseerivad EMTA eri osakondade tudengid. EMTA dirigent Arvo Volmer alustas oma karjääriga 1980. Aastate keskel kahe muusikakollektiiviga: Estonia teatri ja ERSO-ga. Rahvusvahelisele karjäärile pani aluse edukas esinemine 1989