Üldiselt võiks selvelaudadeks nimetada selliseid laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. Suupisted ja joogid võivad olla laudadel, neid võivad teenindajad pakkuda ka kandikutelt või baarist. Söömine võib toimuda nii istudes kui ka seistes. Enam levinud selvelauad on: Fursettlaud Rootsi laud Puuviljalaud Juustulaud Kokteililaud Eeljoogilaud Tervitusjoogilaud Mis on Rootsi laud? Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele Rootsi laud on levinud kõikjale, ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevades nii hommiku kui ka lõuna ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna, hommiku või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet. Mis on Fursettlaud? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttudel puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Sageli ei ole sellistel
sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab
kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni
kuidas me seda näeme, piiritleb maailmakirjeldusega, mis on teadvusele otseselt haaratav. 8. Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, mis tähendab, et:eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Miks üldse olemas oleme? Mis on elu peamine mõte? Kes ma olen? need küsimused või tunded on eksistentsiaalsed. 9. Teadusfilosoofia- filosoofilised mõtisklused teaduse üle. Teaduse määratlus: Pidevalt vajalik protsess, tuleb pidevalt tõde ümbertõdema, arvestab teadussüsteeme
jooke ning söömisriistad ja taldrikud ning tassid asetatakse samale lauale. Selle laua ümber ei sööda. Süüakse hoopis teite laudade ääres istudes. Ajalooline kodumaa on Rootsi, nagu ka nimest välja võib lugeda. Kuningakojas oli juba paarsada aastat tagasi kombeks katta suuremale hulgale külalistele laud eraldi ruumi, kust igaüks endale meelepärase hankis ja sellega söögiruumi suundus. Tol ajal levis see komme ka Rootsiga tihedalt seotud Norras ja Soomes. Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele on Rootsi laud levinud kõikjale ning on eriti populaarseks saanud hotellides, laevadel nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöökide serveerimisel. ROOTSI LAUA KASUTUSALAD : · õhtusöök · lõunasöök · hommikusöök · eined majutusasutustes · eined konverentsidel ja kongressidel · eined sotsiaalasutustes (haiglad, pansionaadid) · eined koolides · kohvi- ja teelauad · kooli lõpupeod · aiapeod · salatilaud · järelroalaud · kohvilaud
mitte enese teadliku subjekti, vaid pimedate jõudude käes. Isegi laiema üldsuse seas hakkas veendumus, et mõistus suudab maailma kujundada. Ajavaimu kujundas rahulolematus tsivilisatsiooni ja tehnikaga ning usaldamatus valgustuse ja ratsionalismi vastu. Need olid ka kaks põhimotiivi, millest toitus elufilosoofia. Otsesest vastuhakust mõistusele sündis dualistlik elufilosoofia, mis vastandas tardunud ratsionaalsusele elu dünaamilise printsiibi. Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see
seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned: esikohal tööstuslik tootmine konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid
süüdistama. Ta hakkab proovima lunastuseni jõuda, armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris? Sellepärast, et Pearu on vembumees ja väga irratsionaalne, ta vastandub Andrese ratsionaalsusele. Talle meeldib panna inimeste tolerantsi proovile. 8. Mille pärast Pearu ja Andres kohtu käisid? Sellepärast, et Mart viskas oma viimase kiviga Pearut, mille peale hakkas koer jalga purema. Pearu tulistas koera pähe, hirmunud poiss jooksis Andresele rääkima. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale. 9. Võrdle Andrust ja Pearut, tuua välja nii mõlema plussid kui miinused.
Arhitektuurinõuded. Kuna tegemist on elamumaaga, siis säilitada hea ehitustava kohaselt eramule ümbruskonda sulanduv arhitektuuriline välimus. Ehitusmaterjalidena kasutada puitu või kivi välisfassaadi viimistlemisel. Värvitoonidena kasutada pastelsemaid ümbruskonda sobivaid toone. 1.4. Transport ja liikluskorraldus Planeeringu transpordiskeemi koostamisel on tuginetud olemasolevate teede lahendusele ja ratsionaalsusele. Kakumäe tee on püsikattega magistraaltänav, Nigli tänav on kõvakattega tupikuga lõppev kõrvaltänav, kuhu on ette nähtud õueala. Juurdepääs krundile 1 on planeeritud Kakumäe teelt üle betoonkivikattega kergliiklusteest, millel on madaldatud äärekivid 5cm. Juurdepääs krundile 2 on tagatud Nigli tänavalt asfalteeritud mahapöördega krundi piirini. 4
Nimetust "Rootsi laud" kasutatakse siiski vaid Eestis. Rootsis nimetatakse seda smörgasbord ehk võileivalaud ning see nimetus on kasutusele võetud paljudes maades, kaasa arvatud Ameerikas. Soomekeelses erialases kirjanduses nimetatakse seda seisova pöytä või noutapöytä (püstijala laud, iseteeninduslaud), samuti voileipäpöytä. Rootsi laua levik ei ole piirdunud kaugeltki vaid Põhjamaadega. Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele on see levinud kõikjale ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevadel nii hommiku- kui ka lõuna- ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet Rootsi laua Kesk-Euroopa vaste. (www.dara.ee ) Tiiu Taplas 4 Rootsi laud Rootsi laua tutvustamisel tuleb alustada sellest, et piir fourchette -laua ja Rootsi laua vahel polegi väga selge. Sellist fourchette-lauda, millel serveeritakse
Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. 7. Mis iseloomustab eksistentsialismi? (lisaks üldisele võivad siin olla abiks ka Heideggeri ja Merleau-Ponty mõtted) Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Heideggeri fenomenoloogia püüab tõlgendada igapäeva tegevusi. Oma igapäevategevustes oleme seotud teiste objektidega (asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning seega pole objektid üksteisest isoleeritud. Me kasutame neid erinevatel otstarvetel ja meie jaoks tähendavadki nad neid erinevaid otstarbeid, mitte lihtsalt isoleeritud füüsilisi objekte. Merleau- Ponty: Empirism ja ratsionalism moonutavad reaalsust.Reaalsus eelneb teooriale
Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad.
Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad.
· Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. LIBERALISM Liberalismi (lad liber vaba, sõltumatu) all mõeldakse vabameelsust. Liberaalse
3. Toimingud ühinevad toimingute ahelateks 4. Loogika rikkumise vastu protestitakse ja viidatakse reaalsele elule 7 Neljas etapp (6-8 aastased) : 1. Inimeste vaheliste suhete kajastamine 2. Lähtutakse ainult võetud rollist 3. Toimingud moodustavad toimingute ahelaid 4. Loogika rikkumise vastu protestitakse; viidatakse reaalsele elule ja reeglite ratsionaalsusele LEV VÕGOTSKI Elulugu Lev Võgotski sündis Valgevenemaal Orsa linnas 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppis noor Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Pärast ülikoolide lõpetamist töötas Võgotski Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. On avaldanud kohalikus kirjastuses artikleid kirjandusest, esinenud
võiks sündida. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Hobbes väitis oma peateoses "Leviathan" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. ühiskondliku lepingu teooria ei ole ajaloolisele tõele pretendeeriv lugu, vaid normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon)
oma omandile siiski rohkem õigust, kui teine abielu katkestanud isik. Sellisel juhul läheb PKS-s esitatud õigusnorm mõnel määral vastuollu ka loomu- ehk ülipositiivse õigusega. Seega võib järeldada, et mitte kogu PKS ei lähtu ülipositiivsest õigusest ning seda ei saa nimetada universaalseks õiguskorranormiks. Vastav järeldus on ainult minu isiklik subjektiivne arvamus. Siiski aga koostas seadusandja suurel määral seaduses sätestatu tuginedes ratsionaalsusele ja mõistusele. PKS-s on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab määrata inimkäitumise kohustuslikkust. Nimetatud seaduses olevad õigusnormid on kooskõlastatud ka teiste Eesti Vabariigi seadusaktidega. 15 7. VIIE PEREKONNASEADUSES SISALDUVA ÕIGUSNORMI ANALÜÜS
Bürokraatiale on olulise tähtsusega ka sidetehnilised- ja kommunikatsiooni võimalused. Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, Mida suuremad teadmised seda suurem võim. Bürokraatlikul domineerimisel on tendents nivelleeruda ja plutokratiseeruda, Ideaalne ametnik peaks täitma oma tööülesandeid ilma eraiskut arvestamata on erapooletu. Formalism ja suund materiaalsele ratsionaalsusele on ratsionaalsele bürokraatiale iseloomulik. David Beetham, 'Bürokraatia mudelid', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,1997, 113-148: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Beetham.pdf Bürokraatia mudelid on vajalikud, et defineerida alus, kehtestada normatiivne standard ja arendada seletav raamistik. Tuleb mõista bürokraatia efektiivsust tõstvad ja takistavad tegurid.
Selle vastu asetab ta võimaluse kunstil. eneseväljenduse abil sekkuda poliitilistesse tegevustesse. Muuta kunstiline eneseväljendus poliitilise võitluse vormiks, mis on parim viis selleks, et fasistlikku korda seestpoolt muuta. 52. Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? Herbert Marcuse (1898- 1979). Põhitöö teinud USAs. Teos ,,Ühedimensiooniline inimene" (1964) . seal ta esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et : a. Ratsionaalsusele rajatud ühiskond on muutunud totalitaarseks nii, et tal ei ole ka illusioone tegelikusesse rakendatud marksismi suhtes. Ta kritiseerib ühtviisi nii kapitalistliku lääne ühiskonda kui ka reaalsotsialismi, mis tema arvates ei erine lääne kapitalismist. Samas see süsteem, mis meid ja meie elamistingimusi operatsionalistlikult kirjeldab on omandanud selles tegevuses täiesti monopoolse seisundi. See ongi see, mida ta nimetab:
Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad
Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad
see filosoofilist baasi ning selleks sai suures ulatuses Platoni filosoofia. Varane kristlik kirik oli, nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda käsitletakse hiljem. Selle segunemise vältel toimus oluline nihe kreeka filosoofiale omane rõhuasetus ratsionaalsusele asendus rõhuasetusega spirituaalsusele, mis oli omane judeo-kristlikule traditsioonile. Püha Paulus Mitmed mõjutused, mis lõikuvad varakristluses, on kenasti välja toodud St. Pauli (10-64) töödes, kes oli esimene, kes väitis, et Jeesus naatsaretlane on Messias. Kord teel Damaskusesse tabas Pauli nägemus, milles talle öeldi, et Jeesus ongi Messias, kelle tulekut Heebrea prohvetid on ammugi ette ennustanud
plusside-miinuste nimekirja); Alternatiivide hulga piiramine teatud alternatiivide välistamine (nt inimene kasutab seda, kui hakkab peaol flirtima esimese ettejuhtuva piisavalt atraktiivse partneriga). Heuristikud ja otsuse ratsionaalsus Ratsionaalsus on: Sotsiaalne vorm; Otsustamise protsessi omadus; Langetatud otsuse omadus. Kaks vaadet heuristikute ratsionaalsusele Kammitsetud ratsionaalsus Ökoloogiline ratsionaalsus Inimeste ratsionaalsus on alati piiratud kasutatava Heuristikus on talletunud mingi informatsiooni, aja ja kognitiivsete ressursside keskkonna seaduspärasus nappuse poolt Heuristikud aitavad ressursse säästa, Sobivas keskkonnas on heuristik kuid alati täpsuse arvelt igati ratsionaalne
Filosoofia – suure tähega (traditsiooniline filosoofia) ja filosoofia – väikese tähega (Rorty). Uue filosoofia (Rorty) ülesanne on kokkuklapitamine. Filosoofia (trad filosoofia) on olemusmääratlus, sellel on ajalooline pärimine Platoniga. Uuel filosoofial on seos pragmatistidega. Uut filosoofiat on esinenud ka ennem. Kui me räägime filosoofiast, siis ei ole filosoofia ameti kandjat. Filosoofias on aga normatiivsed mõisted (tõde, ratsionaalsus) – omandavad väärtust tõele ja ratsionaalsusele. Normatiivsete mõistete olemusmääratlus on olnud filosoofia sisu, identiteet. Selle legitiimsus oli normide kaudu saavutada rohkem tõde, olla ratsionaalsemad ja paremad. Uus identiteet – essentsi olemuse tagaajamine ei vii soovitud tulemuseni (vana legitiimsuse kriitika). Filosoofia jaguneb kaheks: platonistid ja positivistid. Need omakorda on üheteise suhtes teravas vastavuses – sama küsimuse käsitluses, mis on filosoofia legitimatsioon ja identiteet?
inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: „kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada.“ Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on „õige“. 2.Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Nt See asi on „ilmselge“, seega ka õige. USA on hegemoon, seega Iraagi ründamine vajalik ja õige. 53 a.) ratsionaalsus – inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele/loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad; b.) intuitsioon –inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele.
Et oleme selle maailma eest kaitstud. Inimene, mõtlev olend on suuteline aru saama ja juhtima seda mis toimub maailmas. On olemas vastavus maailma struktuuri ja inimmõistuse struktuuri vahel. Inimmõistus saab aru sellest, mis on looduses. Loodusseadusi tundes saame end tunda maailmavalitsejana. Keskajal hullumeelsust mõisteti kui seda et looduses peituvad deemonlikud jõud said inimese kätte. Linnade ümber olid pühakud, kes kaitsesid linna deemonite eest, kes olid looduses. Ratsionaalsusele toetudes saame selle lõpetada. Ei pea ebausku pöörduma enam, saame loodust valitseda. Loodus kui vaenulik territoorium millega tuleb võidelda, tuleb alistada. Teadlased soovisid muuta looduse loomulikku korda. Neisse suhtuti umbusuga, tahtsid muuta asjade loomulikku käiku. Francis Bacon, ingl teadlane ja filosoof ütles looduse valitsemise kohta – loodust valitsetakse loodust tundes. See on periood mis seob renessanssi valgustusega, viljakas periood teadmiste ja teaduse vallas
riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele. 2.1.1 Demokraatia legitimatsiooni põhimõte ..tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu. Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline. 2.1.1.1 Personaalne legitimatsioon. See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt. Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid,
arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada." Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on "õige". 2. Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Näit: See asi on "ilmselge", seega ka õige. a) ratsionaalsus - inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele / loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad. b) intuitsioon - inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust lahendada inimestevahelisi erimeelsusi
kunsntikud riigi viletusest väja päästa luues odavate vahenditega võimalikult paljudele inimestele häid tingimusi ideoloogiline vastand prantuse art deco'le masstootmine, uue elukeskkonna side tehnika arenguga, uute ehitusmaterjalidega ja tööstusliku tootmise võimalustega). Lähtekohaks ratsionaalne kavandamne ilma isikliku meeleolu väljendamiseta matemaatiline, insenerlik mõtlemine. Gropius leidis siiski et seda uut kunsti ei saa luua ainult toetudes ratsionaalsusele ja tööstuslikkusele (kutsus tasakaalustajateks Kandinsky ja Klee) Bauhaus rajati Weimaris, kus oli au sees ka rahvakunst ja käsitöö (tekkis konflikt) kolis üle Dessau'sse, mis oli tööstuslinn. Hitleri võimuletulekuga põgenesid USAsse kus nende ideed võib-olla isegi kõige paremini realiseeruda said. Nende arhitektuuri keel oli veel euroopa jaoks liiga radikaalne, kuid just Ameerikas olid traditsioonid nõrgemad ja võimalused suuremad
kogusummas. Ka juhi (otsustaja) valikuvabaduse suurenemine on demokraatia arengust hoolimata vastuoluline protsess. Vanade lagunevate (likvideeruvate), uldjuhul avalike (läbipaistvate) valikuvabadust piiranud tingimuste asemele tekivad sageli uued (korporatiivsed), mis oma määramatuse ja läbipaistmatuse tõttu võivad saada otsuste ratsionaalsusele suuremaks ohuks kui vanad piirangud. Läbipaistmatute valikuvabaduse piirangute tõttu ei ole tänapäeva uhiskonnas enam sageli selge, kes ja mille pärast mingite otsuste taga seisab ning nende eest ka vastutust kandma peaks otsustaja rolli on nihutatud varjatud jõustruktuuride tegelike otsustajate variisikud. Variisikute puhul ei tööta aga tõhusalt juhtide (otsustajate) suhtes rakendatavad kontrolli- ja sanktsioonimehhanismid.
miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: “kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada.” Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on “õige”. 2. Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Nt: See asi on “ilmselge”, seega ka õige. USA on hegemoon, seega Iraagi ründamine vajalik ja õige. 2.1. ratsionaalsus - inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele / loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad; 2.2. intuitsioon - inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele. Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust
ei lähene (õiguslikele) probleemidele teisiti kui teised avaliku sfääri otsustajad. Ameerika Ülemkohtu lahendeid uurinud teadlased on leidnud, et kohtunike ideoloogia, väärtushinnangud ja (poliitilised) eelistused mängivad olulisemat rolli kui juriidilise argumentatsiooni meetodid. Psühholoogid, kes on uurinud argumenteerimisprotsessi, leiavad, et kohtunikud ja muud juristid pööravad juriidilisele argumentatsioonile väiksemat tähelepanu kui näiteks ratsionaalsusele vms. Skeptistism juriidilise argumentatsiooni suhtes on kehtinud alates Jeremy Benthamist. *Kultuuriline manipulatsioon rorkin? Dworkin inimõigused ja kultuur, väärtused ja uskumused mida tänapäeval manipuleeritakse Ronald Dworkin: kohtunikud ei tee otsuseid lähtudes mingist poliitikast, poliitika tuleks jätta seadusandjale. Kohtuniku tegevus oli "tehniline ja rangelt loogiline". Selline konseptsioon oli normatiivse iseloomuga
positsioon grupis, tulenevalt rikkusest, võimust ja autoriteedist) Max Weber: kolm autoriteedi liiki Tagapõhi: grupisisene hierarhia loomariigis (dominance hierarchy). Nokkimisjärjekord. Otsus rünnata või põgeneda. Weber: autoriteedi ja võimu liigid ajaloos: Karismaatiline/Charismatic authority Traditsiooniline/Traditional authority Õiguslik-ratsionaalne/Rational-legal authority Weber areng tähendab võimu allutamist seadustele ja ratsionaalsusele. Tulemuseks isiku osakaalu vähenemine ja süsteemi rolli suurenemine. "A more or less formal bureaucracy throw up a colorless nonentity as an entirely effective leader: this phenomenon may occur for example in a politburo environment. Bureaucratic organizations can also raise incompetent people to levels of leadership" (MMP, 398) Liider: karisma + ratio + oskused ... Arengusuund - liidri roll ja mõju väheneb?! Liidri teooriad Küsimus: kes ja kuidas saab liidriks?
Muuta kunstiline eneseväljendus, esteetika poliitilise võitluse vormiks, mis on parim viis, et fasistlikku korda muuta seestpoolt. Benjaminil endale ei õnnestunud seda näha, kuidas see asi läheb. Sai USA viisa, kuid hukkus teel. Herbert Marcuse (1898 1979), kes oma põhitöö tegi USAs. Tema olulisim teos ,,ühedimensiooniline inimene" (1964). Seal ta muuhulgas esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et: · ratsionaalsusele rajatud ühiskonnad on muutunud totalitaarseks. Tal ei ole illusioone marksismi suhtes. Kritiseerib kapitalismi, kui reaalsotsialismi. · Väidab, et tehnoloogiline areng võimaldab inimesel kunstlike (mitte kunstiliste vaid tehislike) vajaduse arendamist. Paarsada aastat tagasi olid haritud ja jõuka inimese eeldused oma elukeskkonna ja hügieenilisuse osas hoopis teistsugused.
Antiikne filosoofia ja kirjandus hakkasid laialt levima. Humanismi mitmemõttelisus tekib sellest, et Petrarca ei olnud ainult õpetlane, vaid ka kirjanik, suur luuletaja. Luuletajana kirjutab peaaegu kogu loomingu itaalia keeles. Tuleb sisse tundmus/tunne ja humanism ei ole enam ainult ratsionaalsus. Kirjandusliku humanismi kohta ütelda, et see on ratsionaalne, on kaugel tõest!! Mitte lihtsustada humanismi mõistet! Kirjandus ei olnud mingi ratsionaalsusele allutatud tegevus. Antiigist on tulnud ka kolme ühtsuse põhimõte, mis teartris on valitsev. Itaalia R-s ei olnud antiigi matkimist. Kirjanduses ja kultuuris toimub R-s tohutu loovuse plahvatus. Seda ei saa seletada ainult antiigiga. Boccacio näiteks lähtub väga tugevasti hiliskeskajast. Jutustuslikust traditsioonist, rüütlikirjandusest, aga teeb ka oma uuendusi. Uus individuaalsus luule, mis on tunnetega seotud, sest see on loodusega seotud, kohalikkusega
autoriteedist) Max Weber: kolm autoriteedi liiki Tagapõhi: grupisisene hierarhia loomariigis (dominance hierarchy). Nokkimisjärjekord. Otsus rünnata või põgeneda. Weber: autoriteedi ja võimu liigid ajaloos: – Karismaatiline/Charismatic authority – Traditsiooniline/Traditional authority – Õiguslik-ratsionaalne/Rational-legal authority Weber – areng tähendab võimu allutamist seadustele ja ratsionaalsusele. Tulemuseks isiku osakaalu vähenemine ja süsteemi rolli suurenemine. “A more or less formal bureaucracy throw up a colorless nonentity as an entirely effective leader: this phenomenon may occur for example in a politburo environment. Bureaucratic organizations can also raise incompetent people to levels of leadership” (MMP, 398) Liider: karisma + ratio + oskused … Arengusuund - liidri roll ja mõju väheneb?! Liidri teooriad Küsimus: kes ja kuidas saab liidriks?
a) See, mis on mittekohustuslik, võib olla ka mittelubatud. b) See, mis on keelatud, võib olla ka mitte mittekohustuslik. c) See, mis ei ole keelatud, ei ole mittekohustuslik. d) See, mis on kohustuslik, saab olla lubatud. e) See, mis on mittekohustuslik, on mittelubatud. 3. Informaalne loogika (tõestus) Mis järgmistest eeldustest on tõestuse kontekstuaalsete eeldusteks? a) Teesi huvipakkuvus, ratsionaalsusele pretendeeriv argumentatsioon, teesi tõevalmidus b) Ratsionaalsusele pretendeeriv arugmentatsioon, antiteesi huvipakkuvus, teesi demonstratsioon c) Teesile pretendeeriv argumentatsioon, teesi huvipakkuvus, teesi tõevalmidus d) Teesi ümberlükkamine, teesi huvipakkuvus, teesi arendamine e) Teesi huvipakkuvus, ratsionaalsusele pretendeeriv demonstratsioon, teesi tõevalmidus 4. Informaalne loogika (loogikavead) Mis veaga on tegemist järgmises lauses?
kasutamisel tuleb arvestada ka protsessi teist poolt: loobuda otsustusprotsessi täieliku informatsiooniga kindlustatuse idealiseeritud eeldusest; arvestada informatsiooni töötlemise vahendite piiratud võimalusi; arvestada reaalseid ajalooliselt määratud piiranguid, püüeldes samal ajal nende järkjärgulise kõrvaldamise poole. 152. Selgitage otsustamise ratsionaalsusele ja subjektiivsusele lähenemise erinevusi lähtudes normatiivsest ja dekriptiivsest lähenemisviisist. - Normatiivne otsustusteooria tegeleb vaatlusaluse subjekti otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise objektiivse aluse uurimisega. Uurija püüab asetada end teda huvitava subjekti rolli ja korrata eksperimentaalselt otsustuse kujunemise protsessi. Kõrgema juhtimistaseme subjektid püüavad
kontekstil, järjekindlal arutlusskeemil ning eeldustel, mille tõesust antud protseduuri (dialoogi) raames kahtluse alla ei seata. Kahtluste tekkimisel võib tekkida vajadus täpsustada konteksti ja eraldi tõestada nii eeldusi kui ka loogilist skeemi. Lühemalt: tõestus on protseduur, mille jälgimine tekitab kuulajas veendumuse, et tõestatav väide või tõestatavad väited on tõesed või tõenäoliselt tõesed. Allpool käsitletakse peamiselt ratsionaalsusele pretendeerivat argumenteerimist, mille puhul on tavaks loogikareeglite järgimine ning üldsuse poolt omaks võetud faktide ja printsiipidega arvestamine. Järgnevalt ei käsitleta otseselt õiguslikku argumentatsiooni. 5 Näib, et matemaatilise tõestuse parim ingliskeelne vaste on proof ning argumenteerimise kaudu tõestust võib tõlkida inglise keelde ka kui argument. Ingliskeelne sõna argument tähendab eesti keeles vaidlust, väitlust,
Religioon ratsionaliseerub veelgi: preestrid tegelevad intellektuaalsete küsimustega, usulise ja eetilise mõtte edasiarendamisega, nad kõrvaldavad vastuolud ja kahetimõeldavused lunastuse õpetuses. Reformatsioon oli Weberi arvates nö prohvetite tagasitulek, eriti Martin Lutheri ja Jean Calvini näol, kes revolutsioonilise jõuna viisid oma ühiskonna üle uusaega. Sekulariseerumine - üleminek väärtusratsionaalsuselt instrumentaalsele ratsionaalsusele Kalvinistlik lunastusõpetus motiveeris inimesi töötama, kokku hoidma ja saama järjest suuremaid tulusid maa peal. See aitas Weberi arvates kaasa kapitalismi arengule, kuid ainult teatud aja jooksul, sest ühiskonna arenedes kalvinistlik tööeetika asendus sekulaarse töömotivatsiooniga, väärtusratsionaalsus asendus instrumentaalse ratsionaalsusega, mille puhul ei motiveerinud inimesi enam abstraktsed (lunastusega seotud) ideed, vaid lihtsalt lühiajaline kasu. Sellise arengu taustaks
identiteete Adorno arvates aga kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a
pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega. Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes omaniku staatuse sümbolina ning fantaasia väljendusena. See aed esindab 17. saj romantilisemat ja vabameelsemat suunda, mis vastandus hilisemale Le Nôtre'i ratsionaalsusele ja äärmuslikule regulaarsusele pargikujunduses. LINNAEHITUS. Prantsusmaa oli teatavasti esimene riik, mis asus Itaalia renessansi vaimsust oma pinnal viljelema. Esialgu tegi ta seda Loire'i kõrgetel kallastel, kus François I ja Henri II rajasid ühe muinasjutulossi teise järel. Meie tunneme neid peamiselt Charles Perrault' muinasjuttude ja Walt Disney filmide kaudu, mille inspiratsiooniallikateks nad olid. Samal ajal hakkas Prantsusmaa majanduskeskmeks kujunema Pariis. 16
annaabi.ee 
