· 5 alussammast Usutunnistus - "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik". Palve Palvetamine toimub viis korda päevas Annetused Tegemist on maksuga, millest aidatakse vaeseid ja puudust tundvaid moslemeid. Muhamedi üks kandvamaid ideesid oli kollektiivne vastutus ehk rikkam peab aitama vaesemat. Paastumine Paastumine toimub islami kalendri üheksandal kuul ramadaani ajal. Kogu ramadaani ajal hoiduvad moslemid söömisest, joomisest ja seksuaalsuhetest koidust päikeseloojanguni. Palverännak - iga moslemi elu kõrghetkeks on teha palverännak Kaab ajuurde.
Otseselt religiooniga on seotud a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist; c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda mitte ainult 12, vaid ka 17 ja 24 heliks, mis tähendab, et eristatakse ka kolmandik- ja veerandtoone. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja improviseerib nii uue heliteose.
Otseselt religiooniga on seotud : a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub hüüa pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama. Hüüe koosneb seitsme realisest tekstis, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
(tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed) Teaduslik uurimusasutus koos raamatukogu ja observatooriumiga ...Tarkuse maja.... Muinasjutukogu, araabia kirjanuduse tähtteos ...Tuhat ja üks ööd Imearst, arstiteaduse käsiraamatu autor, aga ka astronoom,filosoof ja luuletaja ...Avicenna... Õpetlane ,kes pühendas oma elu Aristoteles tööde uurimisele ...Averroes.... 10. Millised olid muhameedlaste kohustused ehk islami viis tugisammast ? 1. Paastumine Ramadaani kuul. 2. 5 korda päevas palvetamine, näoga Meka poole . 3. 1 kord elus teha palverännak Mekasse. 4. Alamuse andmine (annetamine vaestele). 5. Usk ainult ühte jumalasse Allahisse.
tseremoniaalses vannis, siis maalitakse talle hennaga kätele ja jalgadele sõõrid ning teised naised kaunistavad ta kosmeetika ja juveelidega. Enne kodukolde valvuriks saamist teeb Maroko pruut majale kolm tiiru peale samuti teeb seda ka peigmees, et majas oleks tulevikus turvaline elada. http://www.annaabi.ee/s.php?s=maroko %20pulmad&t=yl Maroko riietus Marokos tuleb olla kaetud ramadaani ajal. Riietus on vabam, kui on seda teistes islamimaades. Meelsasti kantakse värvilisi disainitud kleite, särke ja muid riideosi. http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,12474007 Soovitused turistile Parem oleks broneerida auto internetis, sest kohapeal võivad autofirmad tüssata ja rohkem raha küsida. Omanikega tasub kaubelda, saab võrdlemisi palju alla tingida. Ei tasuks turu peale rohke sularahaga minna- taskuvargaid on
islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks.
Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mosees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (gibla). 3) Paast- Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad
Peasuunad 2. protestantlikuks · siiidid (10%). 3. õigeusu kirikuks Rajaja Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Muhamed Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus Tähtsamad Jõulud-Jeesuse sünnipäev 1. Eid ul Fitr (Sawwal) - Märgistab pühad Ülestõusmispühad paastukuu ramadaani lõppu; on Nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu islamimaades üldrahvalik püha. väljavalamine) 2. d al-A (Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes
nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus
Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata. Maine koraan on taevase, jumaliku koraani jäljend. Viis usuelu sammast on usutunnistus (sahada; ,,Allah on Jumal ja Muhamed on tema prohvet."), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise taeva all, juurde kuulub pesemine ja kummardused), rituaalsed almused (zakat; Üleüldine maksustatus, vastavalt rikkuse astmele 5-40%, läheb eelkõige vaeste abistamiseks), paastumine Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa eristada musta ja valget. See on liikuv kuu) ning palverännak Mekasse (hadz; jalgsi). Islamis ei ole vaimulikkonda kui Jumala ja inimeste vahendajaid. On valitavad koguduse vanemad. Muhamed sündis a. 570, elas umbes 90. aastaseks. Kuni 40 eluaastani oli kaupmees rikka naisega. Teekonnal Mekasse ilmutas talle peaingel Gabriel, teatades, et mehest saab Allahi saadik. Koraanist on suur osa tema värsistatud
Rüütlid professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse eest said maalapi 6. Araablased ja islam Usk islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mosee Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7
Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami Pühad : Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: Al-Hijra (1. Muharram), Ashura (10. Muharram), Milad un Nabi (12. Rabi) http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Islami_usuk ombed
Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine.
Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks.
Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks.
Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Teatud erandeid peet lubatavaks. Islami kunstis ei kujutata loomi ega inimesi. Paavst valitakse kardinalide hulgast. Kardinaliks saab inimene kes on olnud peapiiskop. 16. sajandil toimus reformatsioon, kataoliku kirikust eraldus Lutherlik kirik.
· Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli
a paiku läkituse jumal Allahilt. · Kõrbekoopas, temast sai allahi prohvet ja läkituse levitaja. · Tekkis uus usund islam( vastuvõtnud inimesi nim muslimiteks e. Muhamedlasteks. · Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva
saab pöörduda Meka poole. Korratakse rituaalseid kummardusi, põlvitamisi ja silmililaskumisi. Kolmas tugisammas on igapäevane paast ramadaanikuul. Ramadaanikuul ei söö ega joo moslemid terve kuu jooksul kordagi päevavalges, ka loobuvad nad seksuaalsuhetest. Ramadaan lõpeb paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ning vahetatakse kingitusi. Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus. Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid. Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid
sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37. Millist kultuuri peetakse esimeseks slaavlastele kuulnud kultuuriks?(1) Praha kultuuri 38. Millega tegelesid slaavlased lõunapoolsetes ja põhjapoolsetes piirkondades
. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorraluse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese.
Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) q Palvus (Þalh ehk salat) q Annetamine (Zakh ehk zakat) q Paast (Þawm ehk saum) q Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid il Fitr - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. `d al-A - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand
Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile. Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad üldine väline seadus ( sariaat) ja sisemine vagadus (sufism). Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas Hinduism Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada vedade autoriteeti. Hinduismil on maailmas umbes miljard
On viisakas vastu võtta kasvõi natuke sööki-jooki, kui seda pakutakse. Pakutust keeldumisel on viisakas puudutada kergelt taldrikut parema käega. Toitumisega ei tohiks Bruneis kellelgi probleeme tulla. Lisaks rikkalikule ja mitmekesisele aasia köögile on esindatud nii euroopa erinevad köögid kui ka ameeriklaste lemmikud kiirsöögikohad Pizza Hut, McDonalds ja Kentucky Fried Chicken. Kohalik köök on magusamaitseline linnu-, kala- ja loomaliha. Sealiha toiduks ei pakuta. Paastuaja, Ramadaani, ajal pole viisakas süüa muslimite juuresolekul. Nemad ju tohivad süüa alles pärast päikeseloojangut. Riigist väljasõidul tuleb maksta maalt lahkumise maksu 5-12 kohalikku dollarit. Islami usu tõttu Bruneis alkoholi ei tarbita. Peale selle on Bruneis narkootikumide omamine ja müümine on rangelt keelatud, mida võib karistada ka surmanuhtlusega. Kampong Ayer, mida kutsutakse ka Idamaade Veneetsiaks, on kahtlemata Brunei üks tuntumaid vaatamisväärsusi
edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest Minarett- mosee torn Kaaba tempel- püha tempel Mekas Dzihaad- püha sõda Allah- jumal Ramadaan- kuu millal toimub paastumine Imaam- islami kogukonna juht Medresed- koolitajad ,,Tuhat üks ööd"- Araabia kirjanduse ilukirjanduslik tähtteos Ristisõjad. PÕHJUSED: Kirik: · Oma võimu suurendamine
Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite. Egiptuse plussid ja miinused: + põnevad ajaloo-aarded, maailma vanima tsivilisatsiooni mõistatused + soe kliima, puhas merevesi ning aastaringne päikesepaiste + Punase mere veealune ilu + külalislahked ja sõbralikud egiptlased + head hotellid + soodsad hinnad - jaanuaris - veebruaris on õhtud jahedad - Ramadaani ajal ja kõrghooajal võib teenindus olla aeglane SHARM EL SHEIKH Rahvastik Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53
ramadaan *paastuaeg ehk valgusekuu ehk ramadaan *kestab 30päeva 5 sammast (iga kohta paari lause jagu selgituseks) 1.)usutunnistus- "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" *Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresoleku 2.) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas 3.)Paastumine- . Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. 4.)Annetamine- Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne
Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed
õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvuse jaoks on ka mõningad esemed: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate · A'baia - moslemimeeste riietusese · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Sariaadi järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. · Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680
Paastumine paastust on vabastatud rasedad naised, toitvad emad, sõjas olijad, reisil olijad. Palverännak Mekasse (hads). * Usuvõitlus - Dzihaad. Dzihaadi võib pidada südamega (usk), keelega (kõne), kätega (teod) ja mõõgaga (püha sõda). * Islami fundamentalism riiklike reeglite aluseks peavad olema usupõhimõtted. Islami traditsioonis on naiste ja meeste eraldatus suurem kui lääne maailmas. Füüsilise kokkupuute vältimine. * Oluliseimad usupühad - ramadaani paastu lõpp ja ohverdamise püha. HINDUISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Hinduism katusnimetus paljudele väga erinevatele religioossetele traditsioonidele. Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid
Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks 988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea
ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Islami 5 tugisammast: * usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse Muhamedi surma järel toimus islami jagunemine kahte põhivoolu: *sunniidid tunnistasid esimese kaliifina Aku Bakrit ja sunnat * siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste vailtsejana. Kalifaadi laienemine-
19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 20 · Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas(Saudi-Araabia) 21 · Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami usku tunnistavat moslemit ehk muslimit ja see arv kasvab jõudsalt. · Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. · Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides.
Palvustele kutsutakse minarettidest. (tornid mosee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s. Tähtsaimad on reede keskpäevased palvused. Islami vaimulik on imaam. Palvetamiseks on vajalik : palvevaip, kompass(näitab alati Meka suunda) ja palvehelmed. Soove ei esitata, ainult ülistatakse Allahit. 3) Anda almust. Ei ole heldus ega haledus vaid iseenesest mõistetav asi( "andmine on parem kui saamine") 4) Paastuda ramadaani ajal- islami kalendri järgi üheksas kuu. Päikesetõusust loojanguni tuleb hoiduda söögist, joogist, suitsust ja seksist. Paastu tohib katkestada reisil olles või haiguse korral. 5) Sooritada palverännak Mekasse( e hadz) aasta viimasel 12 kuul. Vaja sooritada üks kord elus kui on majanduslikult võimalik. Rõivastatakse valgesse kangasse, et rõhutada võrdsust. Kõiakse 7 korda ümber Kaaba templi ja püüakse seda suudelda või puudutada
Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu
inimese sisemine hoiak- heateost vaikimine on parem kui sellega kiitlemine. Tänapäeval on selle suurus umbkaudu 2,5 % aastasest tulust. Andjale on almus sama kasulik kui saajale, sest saab heastada enesekesksusest sugenevaid patte ja vastutustundetut suhtumist oma varandusse. "Pealmine käsi on parem kui alumine". Ühtlasi tagab see ühiskonna võrdsuse ja on omal moel kaitsevahend nii kommunismi kui ka kapitalismi vastu. Paastumine (saum) terve püha paastukuu (kuukalendri 9.kuu) ehk ramadaani ei tohi iga päev hommikust (siis kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult
" See usutunnistus tähendab vaieldamatult monoteismi. Usklik peab alistuma täielikult jumala tahtele. 2. Palvetamine viis korda päevas, kindlal kellaajal, suunaga Meka pühamu poole. Palvetada võib kas kodus või mosees. Reedeti peavad kõik moslemid kogunema nädala tähtsaimaks jumalateenistuseks moseesse. 3. Almuse andmine almsue andmine on omamoodi vaestehoolekanne, mille suurus on aastas umbes 2,5 % kogu varast. 4. Paastumine kestab terve ramadaani kuu, mille ajal pärimuse kohaselt Muhamed sai prohvetiks. Paastu ajal ei tohi täisealine muhameedlane süüa, juua ega lõbutseda pärastlõunast kuni loojakuni. 5. Palverännak Mekasse on igale muhameedlasele kohustuslik vähemalt kord elus. Palverännak tuleb teha aasta viimasel kuul. Palverändurid kannavad valget hõlsti ning naised on kaetud pealaest jalatallani. Palverännak on mudameedlaste elu kõrghetkeks. Muhameedlaste elu määravad igasugused käsud ja kulud:
Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
sajandi lõpus. On ka oletatud, et see tuleb araabiakeelsest sõnast banan, mis tähendab sõrme.Banaanide levik Lähis-Idas langeb ajaliselt enam-vähem kokku islami levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet Muhamed oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti Põhja- Aafrikas ja Hispaaniasse Hispaanias kasvanud banaane peeti araabiamaades kõige paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paatukuu ramadaani ajal märgatavalt.Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse.
Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi (ainujumala) tahtele. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala (kohustust), milleks on usutunnistus (,,Allah on ainus jumal ja Muhamed on tema prohvet"), palvetamine (5 korda päevas), paastu e. ramadaani pidamine (ühe kuu vältel aastas ei tohi päikesetõusust loojanguni süüa-juua, ravimeid tarvitada, suguelu elada), palverännak Mekasse (tuleb ette võtta kord elus, on siiski soovituslik), vaestele annetamine. Moslemite jaoks on oluline järgida sariaati ehk sariat - islamiseaduste süsteemi, mis on kasvanud välja Koraanist jt pühadest tekstidest. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks". Sariaat määrab lisaks usuküsimustele ka igapäevast elu ning ei näe
Egiptus on Lähis-Ida liberaalseim islamiriik, mille seadusandluses on leidnud kasutust lääne demokraatia põhitõed kõrvuti islami šariaadiseadustega. (Underwood : 20) 10 Egiptuses võib end turvaliselt tunda, sest siin olete jumala kätes. Mitte ainult jumala kätes, turiste turvatakse kuurortpiirkondades politseinike poolt. (www.scandianaviantours.ee) Ramadaani ajal peavad islamiusulised 30 päeva jooksul päikesetõusust kuni loojanguni söögist, joogist, suitsetamisest ja seksist hoiduma. Paastu ei pea haiged, reisil olijad, rasedad või rinnaga toitvad naised. Muslim leiab koraanist juhiseid, kuidas teenida Jumalat, käituda kaasinimestega, mida süüa, kuidas riietuda, samuti perekonnaelu puudutavaid üldreegleid. Mošeedes korjanduskarpe ei ole. Egiptlased hoolitsevad oma vaesemate sugulaste eest, annetades neile.(Self : 16)
poliitiliste vaenlaste julma kohtlemist. Husseini suhtutakse pooldavalt Palestiina rahva hulgas kuna toetas neid oma valitsusajal nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Saddam tuli Iraagis esimest korda võimule 1963. aasta baathistliku revolutsiooni (14. ramadaani revolutsioon 8. veebruaril) käigus. Ent uus reziim, mida vaevasid parteisisesed lahkhelid, kukutati seitsme-kaheksa kuu pärast. Pärast võimuvahetust Saddam vangistati 1964, kuid 1967 ta põgenes vanglast. Paljud biograafid rõhutavad, et Saddam ei unustanud kunagi partei esimese võimuoleku aegseid sisepingeid, ning hoidis partei ühtsust ja püüdis halastamatu otsustavusega säilitada võimu ja tagada sotsiaalset stabiilsust.
Päikese loojumist kuulutab kahuripauk. Usklikud aetakse trummilööjate poolt üles juba enne kukke ja koitu. Trummarid käivad kõik tänavad läbi ja tuletavad moslemitele meelde, et nad enne päikesetõusu keha kinnitaksid. Mittemoslemitele pole viisakas paastujate juuresolekul süüa, juua ega suitsetada. Olge taktitundeline. Tööpäeva võidakse ramadaani ajal kärpida. Ei maksa imeks panna, kui nälgijad on tusased ja närvilised, iseäranis kui püha paastukuu langeb suvele. Seker-bayram: kolmepäevane pidustus, mis märgib paastuaja lõppu Selle pidustuse ajal käivad lapsed majast majja ja küsivad maiustusi. Moslemid vahetavad õnnitluskaarte, pidutsevad ja käivad üksteisel külas
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal. Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske Peale Muhamedi surma määrati talle järglane- kaliif. Moslemite valitseja ja usujuhi tiitel. Kaliifid laiendasid moslemite alasid veelgi. Kalifaat oli araabia riik 7.-13. sajandil Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, mida valitsesid kaliifid. Ramadaan on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavasti sai alguse koraan. Ramadaani ajal hoiduvad islamiusulised toidust, joogist, tubakast ja seksuaalsetest naudingutest koidust loojanguni. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse; see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Dzihaad on islami usukohustus. 23.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse.
Sakramedid rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine. Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Peatükk 10 Muhamed Meka kaupmees, kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund islam. 5 tugisammast: *tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku
Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
" Islam ehk Moslemid Moslemite toiduharjumused: Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu (näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala). Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal
raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut ( kõik liigid), vaimukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu ( näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina vaid islami rituuali kohaselt tapetud loomade liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkumisel võite vabalt piirduda lihata roogadega ( nt kala) Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga, Paastumine oli vaidlemine oli vaidlematult harjumiseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustlik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsiline kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu
vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
annaabi.ee 
