Keskaeg (1)

Keskaeg
Kordamine ajaloo kontrolltööks
1. Keskaeg
ALGUS LÕPP
313. a – Rooma Rahu lagunemine 1453. a – Bütsantsi häving
330. a – Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a – Ameerika avastamine
395. a – Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon
476. a – Lääne Rooma häving
Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut.
Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid.
Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner , inimeste maailmapilt muutus avaramaks.
2. Suur rahvasterändamine 375. a – VI. Saj
Ajend : 1. Rooma Rahu lagunemine
2. Hunnide sissetung Euroopasse
Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine
2. Carcalla edikt , mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused
Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad
2. Barbarite kommete omaksvõtmine
3. Bütsants 395. a – 1453. a
Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes?

• Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused
  
• Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
  
• Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida
  
• Kujunes välja ühtsena
  

4. Frangi riik V. Saj – 843. a (riik jagati kolmeks)
Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing
2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused
3. Pani aluse ratsaväele
Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal.
Karolingide renessanss :

• Eeskujuks oli antiikaeg
  
• Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega
  
• Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid
  
• Järeltulijaid kasvatati „roomlaste kombel “
  
• Rajati õppeasutusi ning kloostreid
  

5. Feodalism
Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid
3 seisust – Vaimulikud , Aadlid, Talupojad
Feood – maavaldus , mida saab pärandada
Allood – Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust
Lään – vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega
Domeen – kuningate maavaldus
Rendihärrus – kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri
Mõisahärrus – talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks.
Aadlik – eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe
Rüütlid – professionaalsed sõjamehed, kellel oli sõjaks vajalik varustus ning väljaõpe, teenistuse eest said maalapi
6. Araablased ja islam
Usk – islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan
Usu rajaja – Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mošee
Ainujumal – Allah
5 islami usu alussammast:

• Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina
  
• Palvetada 5 korda päevas
  
• Annetada vaestele
  
• Paastuda ramadaani ajal
  
• Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse
  

7. Katoliku kirik
Hierarhia : koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst
Sakramendid on rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu .
7 sakramenti:

ristimine

konfirmatsioon ( leeritamine ) 5. viimne võidmine

armulaud 6. abielu sõlmimine

pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine
8. Vana-Vene riik 882. a – (?)
Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav.
Seotus Bütsantsi kultuuriga:

• Kirjaoskuse levik suurenes
  
• Kirillitsa tähestiku ülevõtmine
  
• Kirikukirjandus
  
• Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko ), arhitektuuris
  

9. Suurbritannia rahvad
Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr – 6. saj eKr) ja ka gallialased . 5. sajandi keskpaigast ka anglid, saksid , jüüdid, anglosaksid.
William Vallutaja (William I) – valitses 1066-1087. Hastingsi lahingus 14. okroobril anglosakse võitnud kuningas.