Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Brunei (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Sissejuhatus


Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere
rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb
kahte ossa , mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile
kuuluv koridor . 97 protsenti rahvast elab suuremal , lääne poolsel
alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal.
Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C.
Sademeid langeb aastas 2000-3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets ,
rannikul esineb mangroove.
Brunei
majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. 99%
riigi tuludest tuleb toornafta, naftatoodete ja maagaasi ekspordist.
Kuna riik on suhteliselt väike, 330 700 elanikku, on tänu suurele naftaekspordile elatustase väga kõrge. Peale nafta ja
maagaasi eksporditakse veel kautšukit ja vürtse. Oluliseks võib
lugeda veel ka kalapüüki ning kohalikul toormel baseeruvat metsa-
ja puidutööstust. Linnades elab 60% riigi elanikest. Suurimad
linnad on pealinn Bandar Seri Begawan, Tutong, Kuala Belait.

Brunei


Bruneist
sai iseseisev riik 1984. aastal. Enne seda kuulus ta Suurbritannia võimu alla. Tema pindala on 5769 ruutkilomeetrit ja kaugus
ekvaatorist 443 kilomeetrit. Bruneis on kokku 330 700 elanikku,
Brunei #1 Brunei #2 Brunei #3 Brunei #4 Brunei #5 Brunei #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chaymira Õppematerjali autor
Referaat Bruneist. Väga faktitihe ja palju huvitavat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
odt

Indoneesia

1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3

Geograafia
thumbnail
14
doc

Tai

RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa)

Geograafia
thumbnail
13
docx

Indoneesia

Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Ma

Geograafia
thumbnail
3
doc

NAFTA JA GAASITÖÖSTUS

Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks ­ Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks

Geograafia
thumbnail
6
pdf

Kalamajandus

Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (​tursk, makrell, tuunikala​) 2. Koorikloomad (​krevetid, vähid​) 3. Molluskid (​kalmaarid, teod, karbid​) 4. Mereimetajad (​vaalad, hülged​) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga ​kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ​ebastabiilsed - Võidakse anda ​püügilubasid​ ka teistele riikidele vastavalt ​kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid ​müüa (​Lõuna-Aafri

Loodus
thumbnail
13
doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

.................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity ­ keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest. 2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus Sunda saarte üldterritooriumist on kaitse all üle 180 000 km2. Sunda saarte

Loodus- ja keskkonnakaitse
thumbnail
20
pdf

Maailma regioonid

Hiinas kasutatakse sisevedudeks erinevaid kanaleid ja jõgesid. Transpordisüsteemid pidevas arengus. Panus maailma- Hulgaliselt eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms. Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal puuduvad või pole majandusse otstarbekas kaevandada/kasvatada. Regiooni kuuluvad Kagu-Aasia riikideks loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel riigid saartel asuvaid riike. Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Loodusolud, Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Liigniisked ning soostunud alad. Suhteliselt loodusvarad mägised alad. Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.). Bruneis leidub ka naftat. Kogu regioonis on märkimisväärsed metsavarud (üleraie).

Geograafia
thumbnail
22
odt

SINGAPUR

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium SINGAPUR Referaat Sandra Seil, 10.d Tallinn 2015 Table of Contents SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SINGAPURI MAJANDUS..............................................................................................................4 2. SINGAPURI KLIIMA.....................................................................................................................5 3. SINGAPURI RAHVASTIK.............................................................................................................6 4. SINGAPURI KULTUUR.................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun