Brunei (0)

Sarnased õppematerjalid

18

odt

Indoneesia

1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3

Geograafia

14

doc

Tai

RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord  Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi.  Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa)

Geograafia

13

docx

Indoneesia

Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Ma

Geograafia

3

doc

NAFTA JA GAASITÖÖSTUS

Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks ­ Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks

Geograafia

6

pdf

Kalamajandus

Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (​tursk, makrell, tuunikala​) 2. Koorikloomad (​krevetid, vähid​) 3. Molluskid (​kalmaarid, teod, karbid​) 4. Mereimetajad (​vaalad, hülged​) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga ​kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ​ebastabiilsed - Võidakse anda ​püügilubasid​ ka teistele riikidele vastavalt ​kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid ​müüa (​Lõuna-Aafri

Loodus

13

doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

.................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity ­ keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest. 2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus Sunda saarte üldterritooriumist on kaitse all üle 180 000 km2. Sunda saarte

Loodus- ja keskkonnakaitse

20

pdf

Maailma regioonid

Hiinas kasutatakse sisevedudeks erinevaid kanaleid ja jõgesid. Transpordisüsteemid pidevas arengus. Panus maailma- Hulgaliselt eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms. Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal puuduvad või pole majandusse otstarbekas kaevandada/kasvatada. Regiooni kuuluvad Kagu-Aasia riikideks loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel riigid saartel asuvaid riike. Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Loodusolud, Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Liigniisked ning soostunud alad. Suhteliselt loodusvarad mägised alad. Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.). Bruneis leidub ka naftat. Kogu regioonis on märkimisväärsed metsavarud (üleraie).

Geograafia

22

odt

SINGAPUR

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium SINGAPUR Referaat Sandra Seil, 10.d Tallinn 2015 Table of Contents SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SINGAPURI MAJANDUS..............................................................................................................4 2. SINGAPURI KLIIMA.....................................................................................................................5 3. SINGAPURI RAHVASTIK.............................................................................................................6 4. SINGAPURI KULTUUR.................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)