Brunei (0)

Sissejuhatus

Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa , mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor . 97 protsenti rahvast elab suuremal , lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000-3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets , rannikul esineb mangroove.
Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. 99% riigi tuludest tuleb toornafta, naftatoodete ja maagaasi ekspordist. Kuna riik on suhteliselt väike, 330 700 elanikku, on tänu suurele naftaekspordile elatustase väga kõrge. Peale nafta ja maagaasi eksporditakse veel kautšukit ja vürtse. Oluliseks võib lugeda veel ka kalapüüki ning kohalikul toormel baseeruvat metsa- ja puidutööstust. Linnades elab 60% riigi elanikest. Suurimad linnad on pealinn Bandar Seri Begawan, Tutong, Kuala Belait.

Brunei

Bruneist sai iseseisev riik 1984. aastal. Enne seda kuulus ta Suurbritannia võimu alla. Tema pindala on 5769 ruutkilomeetrit ja kaugus ekvaatorist 443 kilomeetrit. Bruneis on kokku 330 700 elanikku, millest 46 000 inimest elab pealinnas. Rahvaarv Bruneis kasvab igal aastal keskmiselt 2,4 %. Umbes kaks kolmandikku rahvastikust on 15-64 aastased. Peamisteks etnilisteks gruppideks on malaid (68%) ja hiinlased (15%). Keeltest on levinuimad malai , inglise ja hiina keel. Usk on islam . Kasutusel on vasakpoolne liiklus ja meetersüsteem. Rahaks on Brunei dollar , aga ametlikult käibib ka Singapore dollar.
Riigikord on absoluutne monarhia ja valitsejaks aastast 1967 Tema Majesteet Sultan Sir Hassanal Bolkiah. Tegemist on maailma vanima järjestikku valitsenud kuningliku liini 29. järeltulijaga. Ülestähendused tema eelkäijate valitsemisaegadest on rohkem kui 600 aastat vanad. Tema Majesteet on ühtlasi ka riigi peaministriks, kaitseministriks ja rahandusministriks. Riigi valitsemisel on tal abiks neli konstitutsioonilist kogu: ministrite nõukogu, riiginõukogu, õigusjärglusnõukogu ja usunõukogu.
Brunei Darussalam on maailma suuruselt neljas veeldatud gaaside ja Kagu- Aasia suuruselt kolmas gaasi tootja. Nafta ja gaasi tootmine moodustab riigi majanduse mahust domineeriva osa - 83 protsenti. Esimesed naftaleiukohad avastati 1929.aastal ning just nafta ja gaas on teinud Bruneist ühe maailma rikkaima riigi ja sultanist ühe rikkaima inimese. Enamus naftat ja gaasi eksporditakse Jaapanisse . Saadud raha eest on riik võimeline pakkuma oma kodanikele tasuta haridust (k.a. kõrghariduse omandamist välismaa ülikoolides), arstiabi ja muid sotsiaalseid toetusi, pealegi on Bruneis kasutusel maksuvaba süsteem. Ettenägelikult investeeritakse raha ka väärtpaberitesse, kindlustamaks riigi tulevikku ajaks, kui looduslikud rikkused lõppevad. Praegustest naftavarudest piisavat umbes kahekümneks aastaks. On olemas ka uued leiukohad, aga nende ulatus on alles väljaselgitamisel.
Riigi elanikkonnast töötab umbes 123,000, nendest peaaegu pooled on riigiametnikud. Tööpuudus oli aastal 2000 ligi 5%. Bruneiseerimise programm julgustab kõiki firmasid eelkõige õpetama ja harima oma riigi töötajaid. Eriti suurt tähelepanu pööratakse naiste tööhõive suurendamisele. Kõik töötajad ja erasektoris olevad tööandjad maksavad 5% pensionifondi .
Bruneis viiakse pärast vaevutuntavat kätlust käsi rinnale . See on tervitus Brunei moodi. Vastassugupooled teineteisega ei kätle. Näpuga ei näidata millegi ega kellegi peale. Osutamiseks kasutatakse pöialt. Teisi inimesi ei kutsuta enda juurde kätega vehkides või viibates, vaid hõigatakse nime või tiitlit pidi.
Turistid peavad järgima ka kohalikke riietumistavasid. Liigselt paljastavad rõivad on kohalikke solvavad. Mošeedes tohib käia riietes , mis katavad nii põlved kui ka käsivarred. Mošeedes ei tohi kõndida palvetavate inimeste eest läbi ja ei tohi katsuda koraani. Kingitusi ja eriti sööki antakse edasi ainult parema käega. Vasaku käe kasutamist selle tegevuse juures peetakse ebasanitaarseks.
On viisakas vastu võtta kasvõi natuke sööki- jooki , kui seda pakutakse. Pakutust keeldumisel on viisakas puudutada kergelt taldrikut parema käega. Toitumisega ei tohiks Bruneis kellelgi probleeme tulla. Lisaks rikkalikule ja mitmekesisele aasia köögile on esindatud nii euroopa erinevad köögid kui ka ameeriklaste lemmikud kiirsöögikohad Pizza Hut, McDonalds ja Kentucky Fried Chicken. Kohalik köök on magusamaitseline linnu-, kala- ja loomaliha . Sealiha toiduks ei pakuta. Paastuaja, Ramadaani, ajal pole viisakas süüa muslimite juuresolekul. Nemad ju tohivad süüa alles pärast päikeseloojangut.
Riigist väljasõidul tuleb maksta maalt lahkumise maksu 5-12 kohalikku dollarit. Islami usu tõttu Bruneis alkoholi ei tarbita. Peale selle on Bruneis narkootikumide omamine ja müümine on rangelt keelatud, mida võib karistada ka surmanuhtlusega.
Kampong Ayer, mida kutsutakse ka Idamaade Veneetsiaks, on kahtlemata Brunei üks tuntumaid vaatamisväärsusi. Tegemist on maailma suurima vee peale ehitatud külade kogumikuga, kus 42 küla võtavad enda alla rohkem kui 10 ruutkilomeetrit. Vanemad majad külades on traditsioonilised puidust malai majad, mis ehitatud puuvaiadele. Tänapäeval ehitatakse uued majad betoonvaiadele ja ka ehitusmaterjalina kasutatakse kaasaegseid materjale, mis majadele mingit eripära ei anna. Kampong Ayeris elab üle 30 tuhande inimese (ligi 10% riigi elanikkonnast). Külades on olemas kauplused, koolid, mošeed, turud, arstipunktid, politseijaoskonnad, tuletõrje. Majades telefonid, satelliittelevisioon, internetiühendused. Külad on küll osaliselt varustatud puidust kõnniteedega, aga peamiseks liiklusvahendiks on ikkagi veetakso. Brunei Sultani Palee , Istana Nurul Iman, on maailma suurim eramu . See asub 20-hektarilisel territooriumil ja selles on 1788 tuba. Ehituse kogumaksumus oli 400 miljonit USD.
Seal ka palju loodusparke: loodusturism on juba praegu Bruneile enam kui tähtis. 80% riigi territooriumist on kaetud rikkaliku vihmametsaga. Vihmametsad on imetlusobjektiks turistidele ja töömaaks paljudele loodusuurijatele, kus ikka ja jälle avastatakse uusi taime- ja loomaliike.
Kokkuvõte
Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. Seetõttu on Brunei sissetulek üks maailma suurimaid. Turistidel tuleks arvestada kindlasti Bruneisse sõitmisel islamimaade kommetega.
Kasutatud kirjandus
http://www.reisid.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=56&id=17699&number=919
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-53-1.ht m
http://www.estravel.ee/estraveller/march_april2001/brunei.html
http://www.epl.ee/artikkel_274405.html
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/bx.html
http://travel.yahoo.com/p-travelguide-501677-brunei_darussalam_introduction -i
6