10. Araabia ja muhameedlik kultuur (3)

Ettekanne
10. Araabia ja muhameedlik kultuur
Islami kultuuri allikatest
Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas „keegi majesteetlik olend “. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks.
Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist:

Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit.

Palvetada viis korda päevas.

Annetada vaestele.

Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul.

Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse.
Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridžiitideks, sunniitideks ja šiiitideks. Usu õitseng oli 8. – 12. sajandini.
Islami kunst
Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid mošeed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika . Uhkemad ehitised: 1) Omari mošee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust ümberehitatud al–Akša mošee Jeruusalemmas 3) al–Azhari mošee Kairos.
Teadus
10. sajandil avaldas teadlane al– Horezmi entsüklopeedia „Teaduste võtmed“, milles klassifitseeris ta teadusi järgnevalt: 1) kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlik dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. 2) üheksa välismaist teadust: mehaanika , meditsiin , muusika , alkeemia, aritmeetika, geomeetria, astronoomia , metafüüsika ja loogika .
Tõelised islami teadused olid seotud Koraaniga. Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Tadžiki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijad Ibn Fadlan ja Ibn Battuta andsid panuse geograafia arengusse . Al–Masudi, geograaf ja ajaloolane , esitas 10. sajandil oma teose „Kullaväljad ja kalliskivid“, kus oli väärtuslikku teavet maailma kohta. Marokolase al–Idrisi koostatud kaardil oli esmaselt ära märgitud ka Eesti (1154).
Koolid ja haridus
Kirjaoskus oli vähe levinud ja kooliõpetaja elukutset ei hinnatud. Hariduse aluseks oli Koraan. Esimene kool tekkis Mediina mošee juurde juba Muhamedid eluajal, peamiselt õpiti seal Koraani pähe, pisut kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Osad noored aga olid püüdlikumad ja varsti kujunesidki mošeede juures keskõppekeskused ja ülikoolid ehk medresed (Bagdad, Kairo , Damaskus ja Tunis). Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigused ja pärimused ning Koraani kommentaarid ja teoloogia . Kestis 4-6 aastat, õppejõud said palka, tudengid stipendiumi.
Araabia ja pärsia-tadžiki kirjandus
Žanritest olid lubatud tõsielulised jutustused. Tuntumad kuuluvad kogumikku „ Tuhat üks ööd“, ligi 300 lugu, avaldati 1835. Egiptuses. Luuletaja Firdausi koostas rahvuseepose „Šahname“. Mongolite vallutused 13. sajandil tingisid tagasimineku nii pärsia ja araabia kirjanduses, samuti islami kultuuri teistes valdkondades.