Araabia esitlus (0)

Araabia
Toila Gümnaasium
7.Klass
Araabia
Araabia kultuuri mõjutisi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis.
Piirkond, kus need rahvad elavad, kulgeb Hispaaniast läbi
Põhja-Aafrika Kesk-Aasiani. Kultuuripildi ühe osana on
araablaste usund islam seal levinumaid religioone ning on
mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on
seotud
a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja
mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe
koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi
alla;
b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil,
see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia
suulisest luuletraditsioonist;
c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal.
Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus
oktaav võib jaguneda mitte ainult 12, vaid ka 17 ja 24 heliks, mis
tähendab, et eristatakse ka kolmandik- ja veerandtoone.
Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid
makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis
väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust,
mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja
improviseerib nii uue heliteose.
Enam levinud on vokaalmuusika, rikkalike kaunistustega
meloodiad on ühehäälsed, hääle tekitamine on iseloomulikult
pingeline. Laule saadavad väikesed instrumentaalkoosseisud,
kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused
trummid, tamburiin jm.
· Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille
igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole
liikudes on need järgmised; kollane- viha, punane- veri, valge-
lõtvus loidus, must- süngus, viha; tänapäeval võib keelte arv
ulatuda kuni 13-ni.
· Rabab ­ kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill
· Nai ­ flöödilaadne roopill, araabia vanemaid
muusikainstrumente
Lipp
Vapp