Islam (1)

Araabiakeelne sõna islam tähendab otsetõlkes alistumist Jumala tahtele ja tuleneb sõnast salaam , mis tähendab rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed
Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan valmis ning on püsinud siiamaani muutumatuna (väljaarvatud lisatud vokaalmärgid, mis hõlbustavad konsonantkirja lugemist).Peatükke ehk suurasid on Koraanis 114 ja nad pole reastatud mitte kronoloogiliselt ega ka temaatiliselt mitte, vaid lihtsalt pikkuse järjekorras alates pikimast suurast kuni lühemateni (v.a. Koraani 1. peatükk ”Algus”). Peatükid on nummerdatud ja neil on ka pealkiri, mis tuleneb suura võtmesõnast või teemast. Suura koosneb salmidest (ayat) Koraan on Allahi enda kõne ja seetõttu tuleb teda lugeda araabia keeles ja olla moslem (uskmatu ei tohi Koraani puudutada), sest see on väga püha. Sõnade mitmetähenduslikkust ei ole võimalik araabia keelest tema omapärade tõttu edastada . Väga palju võib tõlkides n.ö “kaduma minna”. Liberaalsemad moslemid ei pane pahaks tõlkida Koraani või katkeid temast muus keeles kui see on selgitav või kommenteeriv teos, kuid ta ei saa olla Koraan nt. Suurbritannias tõlgitud inglisekeelne Koraani tõlge on pealkirjastatud “ The meaning of Quran” Koraani kantakse ette kindlal helikõrgusel lauluna ja seda hakatakse hea häälega ja andekatele poistele õpetama juba väga noorelt. Moslemi kodus on Koraani asukoht teiste raamatutega võrreldes kõige kõrgemal ehk tavaliselt on ta raamaturiiulis kõige üleval muude raamatute peal.
Sunna - prohveti tava ja eluviis ehk kuidas igapäevaelus tõlgendada Koraani. On teine püha raamat, mis kujutab endast pärimust Muhamedi sõnadest ja tegudest. Koraan on piisavalt keerukas aru saamaks, kuidas selle järgi igapäevaelus kombeliselt ja tõsiuskselt elada ja seetõttu on aluseks võetud jutustused ja mälestused Muhamediga kokkupuutunud inimestelt, kes on kirja pannud tema sõnad ja teod erinevates situatsioonides . Moslemid sätivadki selle järgi oma praktilist elu kindlameelselt, sest nad teavad, et Muhamed oli eksimuste eest kaitstud ja elas oma elu praktiliselt midagi valesti tegemata. Nt. Puudub nii Koraanis kui Sunnas teadmine selle kohta, kas Muhamed sõi melonit- järelikult oleks targem ka ise mitte melonit süüa, kui me kindlalt ei tea, kas ta tegi või ei teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada).
Õpetuse sisu. Islami 5 sammast.
Esimene sammas usutunnistus (sahada) “Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet” mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased , mida surija peaks lausuma.
Palve - meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes – koht palvekummarduse jaoks) tornist ehk minaretist. Sellele järgneb rituaalne pesemine (puhtus on pool usku- on öelnud Muhamed). Eriti põhjalikult tuleb ennast pesta enne reede keskpäevast (tähtsaim päev nagu kristlastel pühapäev) ühispalvust ja sel juhul kui eelmine pesemine on kehtetuks muutunud (une, minestuse , tahke või gaasilise aine kehast väljumise, suguühte, kuupuhastuse või sünnituse korral)- sel juhul tuleb kasutada vett, mida keegi pole puutunud ja käia dushi all või vannis. Rituaalne pesemine näeb välja nii: kõigepealt pesta käed randmeteni, loputada suu ja ninasõõrmed, nägu otsa eest lõuani, kõrvast kõrvani, parem käsi küünarnukini ja siis vasak, tõmmata märgade sõrmedega üle pea ja kõrvade kuni kaelani, parem jalg pahkluuni ja seejärel vasak jalg. Kui vett on piisavalt tuleks teha 3 korda kui ei siis 1- kui vett üldse pole piisab liiva või tolmuga sümboolsest pesemisest. Palvetama ei pea ilmtingimata moshees, sest Allah on kõikjal, kuid siiski leitakse, et üheskoos palvetamine on 17 korda parem kui omaette . Palvetatakse vaid puhtal pinnal ja seetõttu ongi tarvis palvevaibakest, et puhtus garanteerida. Meka suuna leidmist aitavad näiteks reisil olles kindlaks teha spetsiaalsed kompassid (gibla) moshees on selle tarbeks õnarus seinas ( mihrab ). Mihrabi kõrval on minbar ehk puust ohtrate nikerdustega paarituarvu astmetega trepi moodi jutlustool, mille ülemisele astmele ei astu palvejuht ehk imaam mitte kunagi, sest see aste on Muhamedile. Moshees ei ole pilte ega kujusid - ainus kaunistus on ornamentkiri. Naiste jaoks on moshee kaugemas osas või rõdul eraldi palveruum. Palvekummardus (rak`ah) algab mõttelise sihiseadmisega (nägu ja pilk allapoole- mitte kordagi ei tõsteta pilku üles ega vaadata kõrvale) seejärel püstiseisust kummardus vööni- tagasi püstiseisu- seejärel laskutakse põlvili- põlvili olles kummardus maani - ja uuesti kummardus maani. Palvuse lõppedes annab igaüks oma vasak ja parempoolsele naabrile edasi araabiakeelse rahusoovi- as-salamu alaikum ehk rahu olgu sinuga. Ühisele teenistusele järgneb sageli omaette palvetamine.
Almus ( zakat ) on kohustus anda osa oma varandusest vaeste, puudust kannatavate, võlgnike, teekäijatega (meie mõistes kodutud)- kõigi nendega, kes pole olnud nii edukad , ent ometigi on osa usklike kogudusest ja Allahi jaoks sama väärtuslikud. Koraan ei hooli niivõrd kui palju almust antakse, vaid kuidas seda tehakse. Ülitähtis on inimese sisemine hoiak- heateost vaikimine on parem kui sellega kiitlemine. Tänapäeval on selle suurus umbkaudu 2,5 % aastasest tulust. Andjale on almus sama kasulik kui saajale , sest saab heastada enesekesksusest sugenevaid patte ja vastutustundetut suhtumist oma varandusse. “Pealmine käsi on parem kui alumine”. Ühtlasi tagab see ühiskonna võrdsuse ja on omal moel kaitsevahend nii kommunismi kui ka kapitalismi vastu.
Paastumine (saum) terve püha paastukuu (kuukalendri 9.kuu) ehk ramadaani ei tohi iga päev hommikust (siis kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi.
Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12.kuul kui toimub hadzi ehk suur palverännak (muul ajal seda tehes nimetatakse väike palverännak). Palverändurid saabuvad Mekasse, kandes seljas lihtsat valget rüüd (sümboliseerib ühtsust, sest pole võimalik aru saada, kes kui kõrgel aujärjel või rikkuses on ja rituaalset puhtust). Esmalt kogunevad Suurde mosheesse ja käivad seal 7 korda umber Kaaba . Seejärel joostakse 7 korda edasi-tagasi Safa ja Marwa künka vahet, et meenutada Haagarit ja tema poega , kes sealt vett otsisid ja kelle Allah kindlast surmast päästis, lastes allikal voolata välja kõrbeliivast. Selle allika nimi on Zamzam ja palverändurid võivad sealt ammutada pühitsetud vett, enne kui lähevad Mekast välja Arafati mäe jalamile, kus jõuab kätte hadzi kulminatsioon. Seistakse mõtiskledes Allahi ees keskpäevast kuni päikeseloojanguni. Tagasiteel Mekasse veedetakse öö Muzdalifah`s, kus korjatakse kivikesi, et need järgmisel päeval rituaali käigus naaberkülas Minas asuva kolme kivisamba vastu visata. Vistakse 7 kivi ja seda 3 korda. Nii meenutatakse Aabrahami, kes oli pidanud kividega eemale peletama Saatana (moslemite jaoks sõnakuulmatu ingel , kes ei põlvitanud Aadama ees). Seal peetakse ka hadzi lõppu tähistavat ohvripüha (id-al adha), mille käigus süüakse liha. Samuti teevad samal päeval kõik moslemid üle maailma. Kõik, kes on Suure palverännaku läbi teinud saavad aunimetuse hadzi.
Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist vm), eesliliha, liha söövaid loomi (st neid, kellel on kihvad murdmiseks, näiteks hunt, koer, lõvi jne), röövlinde (st neid, kellel on küünised) ja kõiki muid selliseid loomi, mis võivad söömisel meile kahju teha (näiteks rotid , mis võivad edasi anda haigusi, igasugused mürkmaod jne). Moslem ei tohi juua mingit alkoholi ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid, suitsetamine jm), st peaks hoiduma kõigest, mis tervist kahjustab. Lisainfo : islam.pri.ee –kus Eesti päritolu mosleminaine püüab ümber lükata levinumaid väärarusaamu islamist ja tutvustada seda religiooni- viimane lõik antud konspektist on puhtalt selle lehe materjal.