NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub
rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes koosnesid paljudest erinevatest raku tüüpidest ● Radiaalsümeetriline loom ja bilateraalsümmeetriline ● Esimesed hulkraksed viljastusid kehaväliselt,hiljemjuba kehasiseselt ● Kambriumiajastu plahvatus Et venitada veidi tundi ● https://www.youtube.com/watch?v=m1R8- E71wAc viited ● https://diogenesii.files.wordpress.com/2010/03/m iller-urey-expt.jpg
intensiivsuse tõttu). Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, pratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. 2.2 Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe
Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte annuste manustamine mõttekas, sest lõviosa tarbitust jääb imendumata. Suurte annustega kaasneb tavaliselt ka kõhulahtisus, sest imendumata jäänud C-vitamiin seob suurel hulgal vett. 75 kg kaaluva inimese kehas on 2-5 g C-vitamiini. Konkreetne kogus sõltub mõningal määral ka askorbiinhappe tarbimisest. Rohkesti on kõnealust ühendit neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Miks tarbida ? 1. Naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja
Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt. Üledoseerimine Organismi kaltsigeerumine häire närvi ja lihaskoe funktsioonides. Häirib tsingi omastamist luukoepoolt. NAATRIUM RDA kogus mg -10aastasel 600-1800mg, 11-24a 1000-2500mg (soola tl). Organismis on naatrium vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus, lümfis. Rakust liigub naatrium Na-pumba abil välja. Ta osaleb rakkude sise- ja väliskeskkonna naatriumi ja kaaliumi jaotumises lihas- ja närvikoes. Osaleb vere osmolaarsuse regulatsioonis, happe-alustasakaalus, normaalses veevahetuses, membraantranspordi tagamisel, ensüümide aktivatsioonis. Naatriumi allikad: juust, liha, kala, pagaritoodeted, kõrvitsalisted, mädarõikalisted. Naatrium imendub hästi. Lisamanustamine on vajalik abs
karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Hulkraksetes organismides lükopreen ja -karoteen mangivad tähtsad rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide taimse toiduga. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen. Looduslikest objektidest isoleerituna esineb ta punakas-oranzide kristallidena, ei lahustu vees ja vesilahustes, kuid lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites (petrooleeter, bensiin, dietüüleeter), optilist aktiivsust ei oma. Karotenoidid neelavad valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel (400-700)ja
mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide 5 äratundmises ja hävitamises. Kui CD4-rakkude hulk on vähenenud alla 200 raku 1µl vere kohta, diagnoositakse AIDS. HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele materjalis palju muutusi, mistõttu on uued viirused juba muutunud ehitusega ning immuunsüsteem ei suuda neid ära tunda ja hävitada. Nakatumisele järgneb keskmiselt kahe kni kolme nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol.
·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile. Lisaks sellele on ta ka antioksüdant ning kaitseb silmi sinise ja UV kiirguse eest. Eukarüootides omavad karotenoidid olulist rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide kristallidena ja ei lahustu vees ja vesilahustes. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud, kuid selle eest lahustab karoteen hästi apolaarsetes lahustites Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata
Vitamiin A (retinaal) esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selles fotokeemilise aluse. Ta toimib ühtlasi antioksüdandina, tõkestades loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lükopeen ja -karoteen mängivad tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses valk konnektsiini ekspressiooni stimuleerimise tõttu (valk konnektsiin moodustab rakumembraanides aukliideseid, mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine). Ilona Juhanson, 123964YASB Puuduse korral tekivad nägemishäired, mis pikema aja vältel võivad lõppeda nägemisvõime kaotusega. Esineb immuunsüsteemihäireid nt kõrva- ja kuseteedenakkuste suhtes, hüperkeratoos
· ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni). Karotenoidide võime neelata valguskiirgust nähtavas osas tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud, kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli.
Vitamiin A(retinaali vormis) funktsioonid: - Esmane funktsioon: nägemisprotsessi tagamine, luues fotokeemilise aluse - Toimib antioksüdandina: tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni - Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest - Retiinhape (tekib retinooli metabolismi käigus) toimib transkriptsiooniregulaatorina: mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist - Lükopeen ja -karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni - moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks - retinoidide ületarbimine võib põhjustada täiskasvanutel toksilisuse nähte, rasedatel loote arenguhäire Loomsed organismid ei spnteesi karotenoide, neid tuleb omastada taimse toiduga.
Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor. 26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid.
vett Vesi on biokeemiline toiteaine Paljudes ensüümreaktsioonides on vesi kas reagent, produkt või keskkond Kaks vee unikaalset füsiko-keemilist omadust teevad vee asendamatuks: Vesi on polaarne molekul Polaarsed veemolekulid seostuvad omavahel VESI Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit rakkudevahelises keskkonas 10,5 liitrit NIS M IS c a 42 L IITRIT vereplasmas 3,5 liitrit SISALDUB ORGA Palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° suurenemisega > 37° C lisab 0,5- 1,0 l veekadu. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: · maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos),
Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus 3050 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Naatriumi ja kaaliumi koos-töö on hädavajalik, sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: a) rakkude normaalse membraanipotentsiaali; b) osmootse rõhu säilimise; c) organismi normaalse veevahetuse; d) membraantranspordi ja imendumise; e) mitmete ensüümide aktivatsiooni.
Vitamiin A kõige tähtsamaks ülesandeks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse. Lisaks toimib vitamiin A antioksüdandina. Ta tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ja kaitseb sellega silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina. Ta mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist. Hulkraksetes organismides on karotenoididel oluline roll rakkudevahelises suhtluses. Karotenoidid stimuleerivad valk konnektsiini ekspressiooni, mis moodustab rakumembraani aukliideseid ja mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ning ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellised ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homoöstaasi tagamiseks. Retinoolide liigne tarvitamine võib aga täiskasvanutel põhjustada mürgistuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid.
protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg2+ roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleerivates ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhamismis. Ensüümide arv, kus Mg2+ esineb kofaktorina, on ligikaudu 300. Kaaliumioonide järel on Mg2+ põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotentsiaali tekkimist ja selle suurust. Rakuvälises ruumis (vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus) on magneeiumit vähe. Enam kui pool (ca 70%) kogu inimese orgamismis leiduvast magneesiumist paikneb luukoes. Tabelis 1.2. toodud keemilisi elemente vajab inimese organism elutalitluseks võrdlemisi suurtes kogustes. Seoses sellega kasutatakse nende kohta sageli ühist nimetust makroelemendid. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 3 Peale nende vajab inimorganism normaalseks toimimiseks veel paljusid elemente, kuid
tõttu). Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe
Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul. KUIDAS SÄILITADA VEE TASAKAALU? Veeainevahetus on lahutamatult seotud mineraalainetega. Inimorganismis leiduv vesi jaguneb rakusiseseks ja rakkude väliseks veeks, kusjuures ülekaalus on rakusisene vesi. Kui võtta aluseks, et keskmise kaaluga mees sisaldab umbes 42 liitrit vett, siis 28 liitrit sellest jääb rakusisese vee arvele ja 14 liitrit paikneb rakuväliselt. Viimasest omakorda on umbes 10,5 liitrit rakkudevahelises keskkonnas ning ligikaudu 3,5 liitrit vereplasmas. Rakusisese vee moodustab kõikides rakkudes (lihas-, vere-, naha-, luu- ja isegi rasvarakkudes) leiduv vesi. Kudede veehulk sõltub suurel määral rakkudes ja rakuvälises vedelikus leiduvate kaalium- ja naatriumioonide sisaldusest. Lisaks ioonidele osalevad rakusisese ja rakkude välise vee normaalse tasakaalu tagamises mitmed hormoonid ning vereplasma valgud. Vee ja elektrolüütide ainevahetust reguleerib närvisüsteem koostöös
tõstmisel imendumise protsent väheneb järsult (pärsib alkohol, suitsetamine, soole limaskestarakkude tugev oksüdatiivne stress, palavik, aspiriin, paratsetamool, kortisoon, sulfoonamiidid, barbituraadid, söögisooda, antihistamiinsed preparaadid, östrogeenid) · Koerakkudesse ja verre viiakse aktiivtranspordi ja difusioonina · Rohkesti neerupealistes, maksas, kopsudes, rakkudevahelises vedelikus Vitamiin C väljutamise tõus ei tähenda alati seda, et rakud on küllastunud!!! Biofunktsioonid: 1. Naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete, luude normaalne funktsioneerimine 2. Sidekoe normaalne areng, haavade paranemine, kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktor 3. Mitmetes hüdroksüülimistes nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide süntees 4. Keskne vesilahustuv antioksüdant 5
sarnasemad kui mustritele teistes kudedes, mis viitab selgelt platsentaspetsiifilisele geeniekspressioonile. Raseduse esimesel päeval toimuvad olulised muutused platsenta geeniekspressiooni mustris. Varases raseduses on kõrge ekspressiooniga geenid, mis on seotud rakutsükli, diferentseerumise, makromolekulide biosünteesi ja metabolismi regulatsiooniga. Edasi aktiveeritakse kudede diferentseerumises, organite arengus ja rakkudevahelises regulatsioonis osalevad geenid. Raseduse lõpus enamike teise trimestri spetsiifiliste geenide ekspressioon platsentas langeb. Raseduse lõppfaasis on kõrge ekspressioonitasemega apoptoosis, põletikulistes protsessides, signaali ülekande radades ja stressivastuses osalevad geenid. Imprinting on monoalleelse geeniekspressiooni liik, mil ühe geenialleeli vaigistamine on vanemaspetsiifiline. Mõjutavad platsenta ja loote arengut
redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused, saadakse kloriidide vasilahuste elektrolüüsil (anoodil, katoodil), elektrolüüser peab sis diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3)
Anorgaanilised ioonid kindlustavad organismi vedelikes vajaliku osmootse rõhu ning võtavad koos valkudega osa ka happe ja leelise tasakaalu regulatsioonist. Mineraalaineid rohkelt sisaldava toidu korral võivad need ladestuda organismis varudena. Naatrium ja kloor deponeeruvad nahaaluses koes, kaalium skeletilihastes, kaltsium ja fosfor luudes. Rakuvälise vedeliku osmootne rõhk sõltub peamiselt naatriumi ja kloori kontsentratsioonist. Osmootse rõhu muutused vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus on peaaegu alati seotud nende kahe elemendi kontsentratsiooni muutustega. · Kaalium paikneb põhiliselt rakkudes, kuna rakkudevahelises vedelikus ja vereplasmas on tema kontsentratsioon madal. · Naatrium- on tähtsaimaks rakuväliseks katiooniks. · Kaltsiumioonid on vajalikud aju ja lihaste normaalseks funktsiooniks. · Fosforhappe sooladel on tähtis osa süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetuses. On üheks
Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt
Mittespetsiifilise resistentsuse ehk vastupanuvõime loovad erinevad ained või süsteemid organismis. Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2. Lüsotsüüm - imetajate süljes, makrofaagides ja neutrofiilsetes leukotsüütides sisalduv ensüüm, mis lõhustab bakterite kestas β (1- 4)-glükosiidsidemeid. 3. Hüalüroonhape – pärsib mikroobide levikut rakkudevahelises ruumis. 4. Vereplasma valkude poolt moodustatud komplemendi süsteem – osaleb bakterite ja viirustest nakatatud rakkude lammutamisel. 5. Interferoonid – madalmolekulaarsed valgud (osa neist on glükoproteiinid), mis tekivad elusates rakkudes viiruste ja mõningate bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline
(enamus kõrbetaimi) (2) Pika eluaeaga taimed võivad veerohkel perioodil produtseerida lehti, põua ajal lasevad lehed maha (paljud akaatsiad). (3) Taim võib produtseerida pika elueaga lehed, mis hingavad aeglaselt ja on tolerantsed pika veedefitsiidi suhtes, kuid nad ei suuda kiirelt fotosünteesida, kui vett on külluses (asteldega kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks fotosünteesiks õhulõhede ühesuguse avatuse puhul ja palju väiksema veekaoga. Kuigi tundub, et C4 on efektiivsem kui C3, on neid tunduvalt vähem. Seda seepärast, et C4 vajabki kõrget kiirguse hulk. S.t väikesi laiuskraade. (Eesits C4 on merikapsas)
Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. Magneesiumi päevane soovitus on 280350 mg, 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks: * 60 g kakaopulbris, * 65 g nisukliides, * 110 g mandlites, * 165 g maapähklites, * 450 g piimasokolaadis, * 1,3 kg spargelkapsas, * 1,4 kg leht või jääsalatis, * 2 kg hiina kapsas. Naatrium Naatrium- ringleb vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus ja lümfis. Milleks on vaja naatriumi? Naatrium koos kaaliumiga on vajalik: keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks mitmete soolade paremaks lahustumiseks kehavedelikes Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks Normaalseks veevahetuseks Vererõhu normaliseerimiseks Süsivesikute ja aminohapete imendumiseks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu Naatriumi allikad:
Membraaniolek aga reguleerib temas olevate retseptorite, kandjate talitlust. Membraanis leidub kolesterooli, mis asub hüdrofoobses osas. Kolesterool moodustab membraanis jäigad piirkonnad, mis on olulised membraanis paiknevate valguliste kandjate, pumpade, retseptorite fikseerumiseks. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt (perifeersed valgud) või läbivad membraani (transmembraansed, integraalsed). Perifeersed osalevad rakkudevahelises kontaktis, transmembraansete valkude (ioonpumbad, kandjad) hulk sõltub membraani aktiivsusest – nt metaboolselt aktiivsetes mitokondrites kõrge. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes (glükoproteiin) või lipiidides (glükolipiid) ja reeglina paiknevad membraani välispinnal. Paljud retseptorid on glükoproteiinsed - need kindlustavad rakkudevahelisi kontakte ning pinna-antigeensust (erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid nt).
mitokondrite sisemembraanis ja millega kaasneb prootonite kontsentratsiooni erinevuse teke kahel pool mitokondri sisemembraani; 3. ATP süntees, mis toimub mitokondrite sisemembraanis paikneva ATP süntaasi vahendusel prootonite kontsentratsiooni gradiendi ärakasutamisel. Ka püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks asub mitokondri maatriksis. Lisaks energia tootmisele säilitavad mitokondrid kaltsiumi, osalevad rakkudevahelises signalisatsioonis, toodavad soojust, osalevad raku kasvamises, kuid samas ka raku kärbumise, nekroosi ja loomuliku, programmeeritud surma apoptoosi vallandamises. 33. Miks me sööme? ATP-l on raku ainevahetuses keskne koht. Ta on vahetuks energiaallikas raku iga talitluse puhul. ATP süntees toimub peamiselt mitokondrites. Inimese rakkudes on ATP sünteesiks vajaliku energia allikaks glükoos. Me sööme, et saaks energiat ATP sünteesiks. 34. Miks me hingame?
· pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel. Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. Magneesiumi päevane soovitus on 280350 mg, 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks: * 60 g kakaopulbris, * 65 g nisukliides, * 110 g mandlites, * 165 g maapähklites, * 450 g piimasokolaadis, * 1,3 kg spargelkapsas, * 1,4 kg leht- või jääsalatis, * 2 kg hiina kapsas. 6. Naatrium- ringleb vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus ja lümfis. Milleks on vaja naatriumi? Naatrium koos kaaliumiga on vajalik: keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks mitmete soolade paremaks lahustumiseks kehavedelikes Hapete- aluste tasakaalu säilitamiseks Normaalseks veevahetuseks Vererõhu normaliseerimiseks Süsivesikute ja aminohapete imendumiseks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas
Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul. KUIDAS SÄILITADA VEE TASAKAALU? Veeainevahetus on lahutamatult seotud mineraalainetega. Inimorganismis leiduv vesi jaguneb rakusiseseks ja rakkude väliseks veeks, kusjuures ülekaalus on rakusisene vesi. Kui võtta aluseks, et keskmise kaaluga mees sisaldab umbes 42 liitrit vett, siis 28 liitrit sellest jääb rakusisese vee arvele ja 14 liitrit paikneb rakuväliselt. Viimasest omakorda on umbes 10,5 liitrit rakkudevahelises keskkonnas ning ligikaudu 3,5 liitrit vereplasmas. Rakusisese vee moodustab kõikides rakkudes (lihas-, vere-, naha-, luu- ja isegi rasvarakkudes) leiduv vesi. Kudede veehulk sõltub suurel määral rakkudes ja rakuvälises vedelikus leiduvate kaalium- ja naatriumioonide sisaldusest. Lisaks ioonidele osalevad rakusisese ja rakkude välise vee normaalse tasakaalu tagamises mitmed hormoonid ning vereplasma valgud. Vee ja elektrolüütide ainevahetust reguleerib närvisüsteem
Brefeldiin A on seenest pärit alkaloid, mis blokeerib transpordi ER-st Golgisse. Selle tulemusel GK kaob ja valkude sekretsioon rakust lakkab. Kui see aine rakkude kasvukeskkonnast eemaldada, siis taastub normaalne GK. Valkude modifitseerimine GK-s (glükosüleerimine, sulfaatimine ja fosforüleerimine). O- ja N-seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku
Brefeldiin A on seenest pärit alkaloid, mis blokeerib transpordi ER-st Golgisse. Selle tulemusel GK kaob ja valkude sekretsioon rakust lakkab. Kui see aine rakkude kasvukeskkonnast eemaldada, siis taastub normaalne GK. Valkude modifitseerimine GK-s (glükosüleerimine, sulfaatimine ja fosforüleerimine). O- ja N- seoseline glükosüleerimine, glükosüültransferaasid. Valkude glükosüleerimise tähtsus. Mutsiinid kui eriti tugevasti glükosüleeritud valgud. Suhkrujääkide tähtsus rakkudevahelises äratundmises. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist viivad läbi glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela
taimerakkudes Süsivesikute funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · varuaine maksa ja skeletilihaste glükogeen on glükoosi lühiajaline reserv inimkehas · kaitsefunktsioon glükuroonhape osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemisel · biosünteetiline · bioregulatoorne · struktuurne monoosid on polüooside monomeerideks, ka leitud retseptorite ehituses, biomembraanides, sidekoes, rakkudevahelises maatriksis · toitaineline laktoos ülioluline toitainete eriti vastsündinutele ja imikutele Süsivesikute metabolism (glükoosi metabolism): · glükoosi katabolism aeroobne lagunemine, 3 osa: püruvaadi moodustumine selle oksüdeeriv dekarboksüülumine ja Krebsi tsükkel mitokondriaalne elektronide ülekandeahel anaeroobne katabolism e glükolüüs
- vasomotoorika häirumine läbivoolutuse muutumisega; - veresoonte permeaabelsuse tõus; Faasid: 1. prekapillaarsete arterioolide spasm; 2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemia verevoolu suurenemine (kuni 10x): makrosk: piirkond punetav, suurenenud, soe-kuum; mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine; 3. veresoonte permeaabluse tõus (mediaatorid,) eksudatsioon (exsudatio) = vere vedelate osiste (plasma) väljumine veresoontest vedeliku kogunemine rakkudevahelises ruumis (interstiitsiumis); morfoloogiliselt: turse, kudede mahu suurenemine Veresoonte läbilaskvuse suurenemise mehhanismid Faasid: 1) kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkude vahel; kuni 30 min.; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon; 2) hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; kiniinid, komplement jt. faktorid;
kehavormide säilitamises, termoregulatoorse toimega. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) -- Organismi päevane veevajadus: • 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: • Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg • 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. --- 27. Dehüdratatsioon – veesisalduse langus. Väheneb kehaline töövõime. hüperhüdratatsioon – veesisalduse tõus. Suureneb kehaline töövõime. 28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon
Foolhape-Laguneb valguse toimel ja kuumutamisel ning on vesilahustuv Kobalamiinid-sünteesib vitamiin jämesoole mokrofloora,kui selle imendumine on tühine. Sisaldavad vaid loomsed produktid. C(askorbiinhape)-on antiskorbuutne vesilahusuv ühend. Redutseerivate omadustega üsna tugev hape, mille bioaktiivsus kaob kuumutamisel, hapniku ja valguse toimel.Inimkehas on 2...5g vitamiin C.Rohkesti on neerupealistes,maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. On vaja naha,igemete,kapillaaride,hammaste,sidemete,luude normaalseks funktsioneerimiseks. 27. Vitamiinide seos ensüümidega Vitamiinid on paljud koensüümid nende toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümide kaudu. Vitamiinid on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete koostisosadena (koensüümidena) hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Seepärast ongi need hädavajalikud inimkeha elutegevuseks. Enamik koensüümidest on vitamiinide derivaadid
olema paindlikult reguleeritav. Vereringes voolab veri, mida on täiskasvanul umbes 5 l, 55- 60% on vereplasma ja 40-45% on vererakud, seda protsenti nimetatakse HEMATOKRITIKS. Vere viskoossus on 3-5 korda suurem kui veel. Ülesanded: Veri kannab hapniku kopsudest ning toitained seedeelundkonnast ning kannab need kõigi rakkudeni, samaaegselt jääkaineid ära kandes. Lisaks on kardiovaskulaarsel süsteemil tähtis roll rakkudevahelises kommunikatsioonis hormoonide jm signaalmolekulide edasikandjana, samuti on vererakkudel kaitsefunktsioon, nad osalevad immuunsüsteemi töös. Vereringe talitluse aluseks olevad füüsikalised protsessid. Vere vool teatud kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude vahe soonte diameetri abil Rõhkude vahe tekitamise üks viise on südamelihase kontraktsioon ning lõõgastumine.
Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli- kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus 3050 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Naatriumi ja kaaliumi koos- töö on hädavajalik, sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: a) rakkude normaalse membraanipotentsiaali; b) osmootse rõhu säilimise; c) organismi normaalse veevahetuse; d) membraantranspordi ja imendumise; e) mitmete ensüümide aktivatsiooni.
● fosfolipiidid - moodustavad ümber raku bilipiidse kihi. ● kolesterool ● glükolipiidid Membraani lipiidide funktsioonid: ● tagavad rakkude kuju ● isoleerivad raku väliskeskkonnast Lisafunktsioonid (tingitud ebasümmeetrilisest paigutusest) ● tekitavad raku sisemembraanil negatiivset laengut ● osalevad signaalülekandel raku sees 1) ankurdades spetsiifilisi valke, 2) on ise signaaliülekande mediaatoriks. ● osalevad rakkudevahelises kommunikatsioonis. Koolera: Rakku tungimiseks peab koolerabakter kinnituma spetsiifilisele rakumembraani glükolipiididele (GM1 gangliosiid). GM1 gangliosiid esineb ainult peensoole epiteelis. Olles epiteelile kinnitunud, hakkab koolerabakter tootma toksiini, mis tungib rakku ja vallandab püsiva cAMP tõusu. cAMP tõus põhjustab ioonkanalite avanemise ja elektrolüütide ning vee liikumise rakust peensoole valendikku. Surm saabub vedeliku kaotuse ja elektrolüütide imbalansi tõttu :’(
selleks fotokeemilise aluse. Lisaks sellele toimib vitamiin A antioksüdandina, tõkestades loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni, samuti kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV- kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Hulkraksetes organismides mängivad karotenoidid, eriti lükopeen ja -karoteen, tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Viimane moodustab rakumemb- raanides aukliideseid (gap-junction), mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellist tüüpi ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks. Retinoidide ületarbimine võib täiskasvanutel põhjustada toksilisuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid.
esineb sageli N-terminaalselt ja lüsiinidel), metüleerimine ja glükosüleerimine (suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele). Lisaks on veel mitmeid post- translatsioonilisi (sünteesijärgseid) modifikatsioone, näiteks proliini hüdroksüleerimine, mille tagajärjel tekib hüdroksü-proliin (esineb suure sagedusega kollageenis). Modifitseeritud aminohapped esinevad enamsti valgu pinnal. Eriti sageli on modifitseeritud need valgud, mis on raku pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis st. on kättesaadavad teistele molekulidele. Modifikatsioonid kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel (vt. signaali ülekanne ja rakutsükli regulatsioon), moodustavad raku pinnamarkereid ja on olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruuminilne sruktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Vee keskkonnas surutakse hüdrofoobsed aminohapped valgu südamikku ja väljapoole jäävad hüdrofiilsed (laetud) aminohapped
universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Selles kontekstis olulised mehed Heinrich Müller ja Rudolf Koelliker (1817-1905) (viimane tegelikult esimene süstemaatiline histoloog). Nende õpilane oli omakorda Rudolf Virchow (1821-1902), kes näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise teel omnis cellula e cellula. (Teooriat, muide ei võetud põrmugi hästi vastu pigem taheti uskuda Schleideni nn kristalliseerumisteooriat, mille kohaselt uued rakud tekiks rakkudevahelises ruumis.) Virchowi lähenemine oli ühest küljest oluline samm edasi (lükkas ümber isetekkimise ideed, teisest küljest aga tekitas probleeme patogeensete organismide (bakterite) rolli defineerimisel ja nendega võitlemisel. Asi oli nimelts elels, et Virchow ei tunnistanud oma tööde valguses mingeid muid patoloogiad / patogeene kui vaid nn rakupatoloogiat. (Samas viis see kaudselt jällegi vähktõve- alaste käsitlusteni).
NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga)
modifitseeritud ehk mittekodeeritud aminohapped. 5 Fosforüleerimine – fosforhappe jäägi lisamine Atsetüleerimine – äädikhappe jäägi lisamine amiidsideme abil NH2-le Metüleerimine – APPI Glükosüleerimine – suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele lisaks ka nt proliini hüdroksüleerimine – tekib hüdroksüproliin (esineb kollageenis) Modifitseeritud AH paiknevad valkude pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis – teistele molekulidele kättesaadavad. Modifikatsiooni eesmärgid: kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel, moodustavad raku pinnamarkereid ja olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruumiline struktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Nt vee keskkonna struktuur (H-sidemete moodustamise võime) suunab valkude struktuuri teket ja püsimist. Valgu sekundaarstruktuur moodustub samuti vesiniksidemete varal. H-sidemed tekivad
annaabi.ee 
