MAKROMINERAALID (0)

MAKROMINERAALID
KALTSIUM – soovitatav ööpäevane kogus RDA -10aastasel 900mg, 11-24a 1100-1300mg.
Ülempiir -1500mg
Organismis on kaltsiumi luudes , hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne.
Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%.
Lihatooted , kalad.
Taimed – aeduba, rooskapsas , petersell, kaalikas .
Kaltsiumi imendumist:
soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium , fosfor , mangaan ,
küllastumatta rasvhapped , raud.
NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C.
Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (šokolaad, spinat , rabarber ), fütaat( teraviljad ).
Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt.
Üledoseerimine Organismi kaltsigeerumine häire närvi ja lihaskoe funktsioonides. Häirib tsingi omastamist luukoepoolt.
NAATRIUM – RDA kogus mg -10aastasel 600-1800mg, 11-24a 1000-2500mg (soola tl).
Organismis on naatrium vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus, lümfis. Rakust liigub naatrium Na-pumba abil välja. Ta osaleb rakkude sise- ja väliskeskkonna naatriumi ja kaaliumi jaotumises lihas- ja närvikoes. Osaleb vere osmolaarsuse regulatsioonis, happe-alustasakaalus, normaalses veevahetuses, membraantranspordi tagamisel , ensüümide aktivatsioonis.
Naatriumi allikad: juust, liha, kala, pagaritoodeted, kõrvitsalisted, mädarõikalisted.
Naatrium imendub hästi.
Lisamanustamine on vajalik abs. taimetoitlusel või ägedal oksendamisel või kõhu lahtisusel.
Ületarbimisel on häiritud ioontasakaal rakus - Ca on rohkem –vererõhk tõuseb. Ja hüpertooniasoodumusega inimestel peetub organismis nii naatrium kui vesi.
Üledoseerirmine:Põhjustab näo ja jalgade turset . Vee peetus organismis. Kaaliumi eritamine suureneb. Kõrgevererõhk. Natrium häirib ioon tasakaalu rakus rakku jääb rohkem kaltsiumi (veresoonteseintes).
KAALUIM – RDA kogus mg -10a 600-1500mg, 11-24a 1400 -4500mg.
Organismis on kaalium rakkudes. Rakuväline kaalium viiakse rakku Na-pumba abil. Ta osaleb glükoosi metabolismis. Kui K on puudu tekib lihaskoes energia puudus-tagajärjeks happeliste ühendite kuhjumine.
Kaaluimi allikad: rosinatest, petersellist, koorega keedetud kartulist, teraviljast, banaanist,
päevalilleseemnetest, pähklitest, kalast ja piimatoodetest.
Kaaliumi imendumist soodustab vitamiin B6 ja magneesium.
Kaaliumi imendumist pärsib alkohol (lisaks pärsib alkohol ka magneesiumi).
Kaaliumi väljutumist suurendavad üleliigne naatrium, kohvi, suhkur, alkohol ja suhkru-haigus.
Lisamanustamine võib olla vajalik mõõdukas diabeedi, väikelastel kõhulahtisuse, stenokardia, unetus (kui magneesium ei aita) korral jne.
Ületarbimisel on peensoolehaavad. Kaaliumi liig võib põhjustada südame seiskumise.
MAGNEESIUM – RDA kogus mg -10a 90-250mg, 11-24a 280-400mg.
Ülempiir on 700mg.
Organismis on magneesium luudes, lihastes. Magneesium on rakusisene aine. Ta osaleb ensüümides, nukleiinhapete ja valkude sünteesis. On vajalik rakuenergeetikas. Teda vajavad lihased lõõgastumiseks. Ta stabiliseerib membraane (ka Ca ja K taset rakus) jne.
Magneesium on alumiiniumi antitood.
Magneesiumi allikad: värsketes aedviljades (rohelistes osades), õuntes, idandites, kalas,
lihas, piimas, teravilja saadustes, õlirikases seemnetes,pähklites, sibulas, peedis.
Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C.
Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel).
Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (šokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol.
Magneesiumi puudusel tekib kihelus ja tundetus kätes jalgades, lihasvärin, depressioon , lihasnõrkus, südame arütmia, krambid.
Lisamanustamine võib olla vajalik depressiooni puhul, krampide puhul, ninaverejooksu puhul, raskesti paranevad luumurrud, südame rütmihäired, suhkrutõbi jt
NB! Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi ja vit E-ja vitamiini C omastamist rakkude poolt.
Ületarbimisel kõht läheblahti. EI LADESTU .
KLOOR –RDA kogus mg -10aastasel 700-1400 mg, 11-24a 1400-4600 mg.
Organismis on kloor rakuväise lokalisatsiooniga. Koos naatriumi ja kaaliumiga tagatakse osmoregulatsioon, happe-leelistaskaal, membraantransport, vedelike liikumine ja mambraani potensiaal . Maos sünteesitakse Cl ioonist soolhape .
Kloori allikaks on keedusool .
Ületarbimisel Nõrkus ja segasus seisund.
Basseini vees olev kloor imendub ja (vanasti ka joogi vees) lammutab vitamiin E. Hävitab ka seedetraktis palju mikroorganisme.
Lisamanustamine on õigustatud kõhulahtisuse ja oksendamise puhul. Ka põletuste puhul.
Mikromineraalide saamiseks peaks sööma mune, punast liha, ube, peterselli, küüslauku, maasikaid, täisteravilja tooteid, kõrvitsaseemneid, tomateid, kalu, meretaimi, pähkleid, seemneid, rohelisi aedvilju , sibulat ja piimatooteid .