Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades.
Kutse-eetika, väärtused, head tavad ja ärisaladus IT valdkonnas Eetika ja Kutse-eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega Kutse-eetika on olemuselt rakenduseetika ning selle all peetakse silmas teatud kutsealal tegutsevate isikute eetikat Väärtused On ühiskonnas arvamused heast ja halvast omadusest, mida hinnates inimesed juhinduvad valikute tegemisel ning otsuste langetamisel On veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi Head tavad IT valdkonnas
dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika jaotab teod ,,heaks" ja ,,halvaks" või ,,õigeks" ja ,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal. See haru käsitleks infotehnoloogia poolt tekitatud või mõjutatud eetika probleeme
................................................................6 6. Kokkuvõte..................................................................................................7 7. Kasutatud materjal......................................................................................8 8. 2 2. SISSEJUHATUS Ärieetika kui teadusharu ja omaette mõiste pärineb USA-st 1970. aastate lõpul ja 80-ndate alguses. Ärieetika on olemuselt rakenduseetika, st ärieetika rakendab eetikateooriaid ärivaldkonna küsimustele. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. 3 3. ÄRIEETIKA MÕISTE Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis juhitud hea ja õige
Meditsiinieetika OTEPÄÄ GÜMNAASIUM HELERIN TAMM , 11A KLASS Meditsiinieetika-mis on? Meditsiinieetika on rakenduseetika valdkond, kus uuritakse eetilisi probleeme, mis kerkivad esile meditsiinis. Jaotatud kolmeks: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika Kliiniline eetika- arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega. Rahvatervise eetika- eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühiskonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks
Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on
Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes. Aitab vastu seista valedele järeldustele ja eelarvamustele. 3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi?
Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika.
ning kuuleksime teisi. Vahend- ehk instrumentaalsed väärtused on väärtused, mis aitavad meil mingil määral sisemisi väärtusi saavutada, milleks näiteks võib olla raha. [3] Eetika saame jaotada kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika kaudu saame teada näiteks kas mõne inimese tegu oli hea või halb. Samuti kuuluvad sinna teooriad selle kohta, mis on õige ja vale. Praktiline eetika tegeleb moraaliküsimustega, millele tuleks leida lahendused. Rakenduseetika alla kuuluvad näiteks loomade kohtlemine, abort, erinevad poliitilised probleemid. [6] Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu. Moraalireeglite vastu eksimine on väga halb. Kõik teame, et teist inimest ei tohi tappa ning see on karistatav. Selline reegel on minu arust
Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika: · Teoreetiline eetika o Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on ,,hea" ja mis ,,halb) o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär)
vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. 4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid.
Need on üldised teooriad Seadus Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu selle kohta, kuidas tuleb elada. nagu neid määratlevad poolt määratletud Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste seadused ja kohtuorganid karistused küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna Etikett Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või
visandada teoreetiline mudel, mis: (Õ) võimalikult täpselt ja täielikult kirjeldaks võimalikult suurt hulka fenomene, mida me kindlate tunnuste alusel nimetame inimvajadusteks; (ó) hüpoteetiliste evolveeruvate normtasemeseaduste alusel seletaks samade fenomenide ilmnemist; (ì) vajaduse mõiste sobiva eksplikatsiooni kaudu õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks
Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja valitsemisega kr komme, tava. seonduvad küsimused: Eristatakse: normatiivne eetika Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika (demokraatia, aristokraatia vms) rakenduseetika Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks indiviidil olema? Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede Peamised küsimused: jaotus ühiskonnas? N-eetikas: Kas teo (nt valetamine) moraalsuse üle Kas ja mis alusel tohib sekkuda teiste riikide otsustamisel on olulised teo tagajärjed või on mingid teod
· Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi.
Moraali eesmärk on edendada inimõitsengut ning leevendada inimkonna kannatusi. Seega on moraalitõed praktikad, mis rahuldavad selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi Kanti järgi on moraal "kalliskivi, mis särab omaenese valguses" tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu. Moraalile panustades võite kaotada; kaotate aga kindlasti, kui teete panuse moraali vastu. RAKENDUSEETIKA PROBLEEME: Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konk- reetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, st õigusesse peaks eetikast üle võtma ainult kõige olulisema osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset.
Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid.
70. Ärieetika * Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja Eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige- vale ja hea-halva vahel. Ärieetikat võib defineerida alljärgnevalt: Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades; Ärieetika on rakenduseetika vorm ja normatiivne distsipliin, mille puhul kohaldatakse konkreetseid eetikanorme ja seejärel rakendatakse neid. **Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. 71. Turundusplaan Rahvusvaheline turunduse plaan on ettevõtte tegevusjuhend, mis sisaldab turunduse eesmärgi, selle saavutamiseks rakendatava poliitika, sihtturu analüüsi, sihtturu väliskeskkonna analüüsi, finantsanalüüsi ja
Metaeetiline e analüütiline tasand uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad
jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti
kliente nad endale leiavad.. John F. Kennedy kehtestas aastal 1962 neli tarbija ehk kliendi põhiõigust: · õigus turvalisusele; · õigus valikule; · õigus olla kuuldud; · õigus olla informeeritud. Kohvikus on kõik vastupidi ja teenindaja mõtleb, et ta on kuningas. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõttete ja nende juhtide ja töötajate käitumist konfliktiolukordades. Samas ärieetika on rakenduseetika vorm ja normatiivne distsipliin, mille puhul kohaldatakse konkreetseid eetikanorme ja seejärel rakendatakse neid 15 Kokkuvõtte Ettevõtte tegevuse esmane norm on kasumi suurendamine seaduste piires, pidades silmas aktsionäride huve. Üldjuhul saab kasumi suurendamine motiveerida ka moraalset toimimist, kuna vastutustundlik käitumine mõjub hea reklaamina ning edendab turustamist. Ent kuidas
mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus,
FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev : ·majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine; ·turu koostöö ja usalduse arendamine; ·korruptsiooni takistamine;
kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hinnanguid (Vt. Ladina keeles: norma = puusepa nurgamõõdik). Normatiivne eetika haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste ülimuslikkust vaidluses teistega. Objektivism, eetiline objektivism vaatekoht, et mõned (või kõik) moraaliprintsiibid on objektiivselt kehtivad sõltumatult sellest, kas inimesed neid tegelikult tunnistavad. Sellise vaatekoha
kuidas tuvastada, kas mingi tegu on õige või väär. Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte rõõmustamises millegi üle või lihtsalt rõõmsas meeles,
Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane. Toimingud muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega etniliste vähemuste kohtlemine, naiste võrdsuse küsimus, küsimused abordi ja eutanaasia teemadel ja muud. Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika
mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Teleoloogilised teooriad Deontoloogilised teooriad
Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida
tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid? Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust? (J.S.Mill. Vabadus.) Demokraatia ja polüarhia probeem. Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism. Anarhism. 5. Rakenduseetika viimaste aastatekümnete üks huvitavamaid filosoofia valdkondi. Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem. 2 FILOSOOFIA AJALUGU EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on
käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada. Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon. (mõtlemine väärtustest, normidest...) Professionaalne eetika; kutse-eetika; Eetikakoodeks Eetika kriis Julian Huxley "Evolutsiooni eetika" Ärieetika business ethics (USA-st) Kitsas ärieetika (narrow b.e.) Lai (broad b.e.) Ettevõtluseetika Majanduseetika Rakenduseetika (kutse-eetika eeskirjad, koodeksid; hõlmab ka ärieetika) Mõtlemiseks: 1. Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus? 2. Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ... ärimaailmas; teeninduses....jne 3. Millised iseloomujooned, käitumine iseloomustab minu valdkonnas töötavaid eetilisi inimesi? 3 Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3
Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid. Eetikal on mitu tähendust laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal, kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist. Eetika jaguneb: · Teoreetiline eetika võib olla näiteks normatiiveetika. · Rakenduseetika mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika. Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1) Ausus vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt; 2) Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste teistel mõjutada oma objektiivsust;
Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3. Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetiliste ja eetiliste väärtuste olemust ja nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on
Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1. Ausus- vandeaudiitor peab professionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt. 2. Objektiivsus - vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest, ega tohi kellelgi lasta mõjutada enda objektiivsust. 3
” Kriitika: See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. Sõnastavad ümber oma eelistatud eluviise voorusteks. Juhiseid pole. Nüüdisaegsed voorusteoorikud: E. Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor Metaeetika (kr meta – 'pärast') Uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism:
Teisel juhul räägitakse eetikast kui moraalifilosoofiast ning siis on moraal eetika uurimisaine. Üldiselt saab sõna "moraal" peaaegu alati asendada sõnaga "eetika", ent mitte vastupidi. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika teemad nagu abordi lubatavus või patsiendi autonoomia küsimus tulla omakorda kõne alla nii arstieetika kui ka õe-eetika raames
Eetika kui distsipliini jagunemine · Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2
Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. 128. Eetika harud Tänapäeva filosoofias eristatakse vähemalt kolme liiki või kolme tasandi eetikat: Praktiline eetika (rakenduseetika) Normatiivne eetika (normid) Metaeetika (kr meta `pärast') 129. Normatiivne eetika Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus
annaabi.ee 
