Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meditsiinieetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Meditsiinieetika
OTEPÄÄ  GÜMNAASIUM
HELERIN TAMM , 11A KLASS
Meditsiinieetika-mis on?
 Meditsiinieetika on  rakenduseetika  valdkond , kus uuritakse eetilisi 
probleeme, mis kerkivad esile meditsiinis.
 Jaotatud kolmeks: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste 
uuringute  eetika
 Kliiniline  eetikaarsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks 
võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega.
 Rahvatervise eetika- eesmärgiks on sobivate ühiskondlike 
tingimuste loomine iga ühiskonnaliikme tervise säilitamiseks 
ja edendamiseks

 Meditsiiniliste uuringute eetika- kliiniline  meditsiin  kui ka 
rahvatervis  arenevad eeskätt tänu intensiivsest teaduslikust 
uurimistööst saadavale informatsioonile

Meditsiinieetika areng
 Alates 20. sajandi keskpaigast on meditsiinieetikas hakatud 
eriliselt silmas  pidama  patsientide autonoomiat.
 Meditsiini enda tormiline areng – avarduvad võimalused toovad 
kaasa uusi eetilisi pingeolukordi.
 Eetiliste küsimuste allikaks erinevad reproduktiivsed 
tehnoloogiad nagu katseklaasiviljastamine.
 Uued võimalused hinnata väga  varajases  raseduse faasis loote 
tervislikku seisundit nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis.
Meditsiinieetika probleemid
 Organite siirdamisega (transplantatsiooniga) seotud küsimused
 HIV-i ja psüühiliste haiguste  raviga  seotud eetikaprobleemid
 Elu lõpuga seotud eetikaprobleemide hulka kuuluvad:
 Surma  defineerimine
 Erinevad küsimused eutanaasiaga seoses
 Intensiivravi lubatavus
 Õigus väärikale kohtlemisele
Inimese tervisemurede 
lahendamine ühiskonna kaudu
 Ühiskonnas võetud kasutusele arvukalt meetmeid, 
inimeste tervisemurede lahendamiseks:
 ravimite saamine retsepti alusel
 suitsetamise  keelamine  avalikes kohtades
 ravijärjekorrad
 sundravi teatud meditsiiniliste seisundite korral
Uuringute eetika
 Alates 20. sajandi keskpaigast reguleeritakse neid järjest 
hoolikamalt seaduste ja erinevate eetikakoodeksitega.
 Väga olulist rolli mängivad meditsiiniliste inimuuringute 
läbiviimisel  spetsiaalsed  eetikakomiteed.
 Eesti olulisimaks meditsiinieetika dokumendiks on Eesti 
arstieetika   koodeks .
 Rahvusvahelises plaanis annab arstieetikast hea ülevaate 
Maailma Arstide Liidu Arstieetika käsiraamat.
Arst ja patsient
 Palju sõltub meedikute ja patsientide vahelistest suhetest:
  Kaasajal  on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja 
killustunud
 Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk 
poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet.
 Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid.
 Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel  järginud  mitmeid 
üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba 
Hippokratese  vandesse.
 Oluline ka patsiendi  inimväärikuse  ja  autonoomia  austamine, õiglus 
ning tõe  rääkimine .
Elu algus
 Elu alguse hulka kuuluvad: Pereplaneerimine, sündimata 
laste  moraalne  staatus, ema ja loote vahekord, 
sünnieelne  diagnostika,  abort  ja kunstlik  viljastamine .

 Planeerimine:                                        
 Rasestumisvastased vahendid             
  Steriliseerimine  ,                                   
 Abort                                                           
Elu algus 
 Moraalne staatus:
 Viljastamine
 Hetk, mil ühest viljastunud rakust arenevate laste arv on kindel
 Faas, mil on tekkinud funktsionaalne  kesknärvisüsteem
 Enne sündi:
 Ema kohustused veel sündimata lapse ees
 Hoidumine last kahjustavatest ainetest( alkohol ;tubakasuits jne)
 Sünnieelne diagnostika
Elu algus
 Abort:
 Raseduse katkestamine on  embrüo  või loote eemaldamine 
emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil.
 Kunstlik viljastamine:
 Kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille 
käigus sisestatakse mehe  seemnerakk  kunstlikult naise 
munarakku.
 Järglaste saamine on eraldatud seksuaalvahekorrast.
Elu lõpp
 Elu lõpu hulka kuuluvad: suhtumine surma, surijapõetus, 
enesetapp, eutanaasia.
 Suhtumine surma:
 Traditsioonilistes kultuurides tajutakse surma pigem muutuse kui 
lõpuna
 Läänelikus kultuuris on valdav suhtumine surma  eitav :
     Surma tunnustatakse kui bioloogilist fakti ja eksistentsi lõppu, 
kuid ei   püüta seda mõtestada
Elu lõpp
 Surijapõetus:
  Kujutlus  heast suremisest(kodus lähedaste keskel; valudeta; kui 
isiklikud asjad on korda saadud)
 Meditsiinieetikat puudutavad küsimused:
     tõeütlemine ja  konfidentsiaalsus , patsiendi 
autonoomia,   tehnoloogiate kasutamine
 Otsuste tegemine patsiendi eest, kes ei suuda otsustada või oma 
tahet väljendada.
Elu lõpp
 Enesetapp:
 Üldjuhul taunitakse emotsionaalsetel põhjustel(depressiooni, 
õnnetu armastuse või eluraskuste) tõttu  sooritatud  enesetappu.
 Enda elu lõpetamise lubatavaks põhjuseks on erinevates 
kultuurides peetud au ja põhimõtete või lähedaste kaitsmist
 Võimetust täisväärtusliku kogukonnaliikmena jätkata, sõjaväelase 
kohusetäitmist, soovi ühineda kõiksusega ning rituaalseid 
põhjuseid nagu lein.
Elu lõpp
 Eutanaasia:
 Valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist 
kiirendada
 Surra laskmine ehk passiivne eutanaasia
 Abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või 
vahendite andmine
 Aktiivne  valutu  surmamine 
Kasutatud kirjandus
  https://www.eetika.ee/et/meditsiinieetika
  https://et.wikipedia.org/wiki/Meditsiinieetika
Aitäh  kuulamast!

Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • Slide 4

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10

  • Slide 11

  • Slide 12

  • Slide 13

  • Slide 14

  • Slide 15

  • Slide 16


Vasakule Paremale
Meditsiinieetika #1 Meditsiinieetika #2 Meditsiinieetika #3 Meditsiinieetika #4 Meditsiinieetika #5 Meditsiinieetika #6 Meditsiinieetika #7 Meditsiinieetika #8 Meditsiinieetika #9 Meditsiinieetika #10 Meditsiinieetika #11 Meditsiinieetika #12 Meditsiinieetika #13 Meditsiinieetika #14 Meditsiinieetika #15 Meditsiinieetika #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helerinolen Õppematerjali autor
Sisukas powerpoint meditsiinieetikast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus ­ põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus ­ kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus ­ normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus ­ kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus ­ peab olema avalik · Teostatavus ­ peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika ­ uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika ­ üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

Eetika alused
thumbnail
16
doc

ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

ETTEKANNE teemal: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist

Inimese õpetus
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....

Meditsiini ajalugu
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun