Kaarli kirik (0)

Kaarli   kirik
Kehra  Gümnaasium
Triin Teppe 
9 A Klass
Kaarli kiriku ajalugu
vTõnismäe Kaarli puukirik
v1670. aastal pühitseti sisse kreeka risti kujuline puukirik, mille laskis ehitada 
Rootsi kuningas Karl XI.  Kirik  oli mõeldud Toompea ja Toomalevi 
eestlastele ja soomlastele. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli 
kirikuks. Hoone põletati Rootsi poolt Suure Põhjasõja ajal 1710. aastal maha, 
kui Vene väed lähenesid Tallinnale.
vNeljas, ajutine puukirik (Kaarli hädakirik) püstitati 1863. aastal praeguse 
Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisele kolmnurksele platsile. Kui uus kirik 
valmis, muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870. aastal.
Kiriku valmimine 
Praegune Kaarli kirik
v1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja 
soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta 
hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi 
vanem Hans Heinrich Falck.
vUus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati 
juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega.
Kirik praegu
Kiriku projekt
vKiriku projekteeris  baltisaksa   arhitekt  Otto  Pius   Hippius  ( 1826 –1883). 
Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid  nurgakivi  pandi alles  1862 . 
aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 
1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. 
aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole 
praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud 
raidkujud  seinaniššides.
Kiriku stiil
vKirikuhoone on neoromaani stiilis.  Voldemar  Vaga leiab, et 
"välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud 
romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku 
puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise 
käsitlusega.
Kiriku stiil
Kiriku interjöör
vPärast  pikihoone  valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua 
aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius oli Itaalias rännates näinud 
mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka 
Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas 
altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest 
viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud.
vIlma  piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva altari 
asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvil. 
Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel.
Altarimaal
vJohann Köler maalis  fresko  tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 
23. juulil  1879  ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29. juulil samal 
aastal.
vMaalil domineerivad sinine ja punane toon. Tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks 
Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mis oli tehtud Bertel Thorvaldseni poolt.
vKaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te  vaevatud  ja  koormatud  olete…" on 
Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene  monumentaalmaal .
vKaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa 
kunstniku  Sally  von Kügelgeni (1860–1928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme 
aastat pärast Köleri tööd – 1889. aastal.
Altarimaal
Orel
vWalcker­orel on arhitekt Otto Pius Hippiuse kavandite järgi aastatel 1862­1870 
ehitatud Tallinna Kaarli kirikus juba teine  instrument , vahetades välja Gustav 
Normanni poolt 1870. a valmistatud ja 1884. a  suurendatud  oreli.
vPraegune orel ehitati 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie 
vabrikus ja kannab oopuse numbrit 2011. See oli  noores  Eesti Vabariigis esimene 
esinduslik  uus orel, mis pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile. 
Instrument pidi seetõttu olema eriti suur, kõlavärvikas ja kunstiliselt parimal 
tasemel. Tõesti, oma 84 registriga ületas see orel ka auväärset orelit toomkirikus, 
mida sel ajal kasutas veel saksakeelne  kogudus . Kuni tänaseni on Tallinna Kaarli 
kiriku Walcker­orel suurim orel Eestis.
Orel
Allikad
vhttp://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kaarli_kirik
vhttp://mikistrips.blogspot.com/2009/12/ another ­xmasanother­blackout.html
vhttp://www.kaarlikogudus.eu/ muusika .php?leht=Muusika&alamleht=Orel
vhttp://www.kaarlikogudus.eu/ajalugu.php?leht=Ajalugu&alamleht=Fresko
vhttp://www.eelk.ee/~ktalkaarli/ sulane /sulane8.html
vhttp://www.eelk.ee/~ltund/ postimees /post57.html
v
v
v
v

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide13
• Slide3
• Slide14
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide7
• Slide8
• Slide12
• Slide9
• Slide11
• Slide10