Egiptuse vaarao Hatšepsut ja Egiptuse ehitised (0)

Egiptuse vaarao Hatšepsut ja Egiptuse ehitised
Kuninganna Hatšepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr– 1458 eKr, valitses aastatel 1498 -1483 eKr. Teda on kujutatud mehena , kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatšepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra’ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir . Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatšepsutiga, kuna kuninglikku verd pidid edasi kandma naised, siis pidid vaaraod sageli abielluma oma õe, poolõe või muu lähedase sugu-lasega. Kuninganna Hatšepsut lasi rajada endale suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas . Hatšepsuti vaaraoks saamisel, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos kõikide kohustustega. Selle tiitli andis ta enda ja Thutmosis II tütrele Neferu -Ra'le. Nende tütar suri vara ja arvatavasti kasvatas Hatšepsut teda nagu printsi mitte print - sessi . Ühel Semmuti ploki-kujul on teda kujutatud Semmuti süles ja tal on kuninglik valehabe ja nooruki küljelokid. Hatšepsuti teisest tütrest Merira-Hatšepset'ist sai Thuthmosis III abikaasa ja nad abiellusid pärast Thutomis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on väga vähe teada. Ainult seda,et ta võis olla Amenhotep II ema. 1458 eKr kadus Hatšepsut Thutmosis III korraldatud mässu ajal, mille eesmärgiks oli kroon tagasi võita. Hatšepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ja ta on üks tuntumaid naisvalitsejaid Kleopatra kõrval.
Egiptust tuntakse ka ehitiste poolest. Egiptlased tundsid küll väga lihtsaid ja tagasihodlikke tööristu, kuid selle eest olid neil väga uhked ja hämmastavad ehitised. Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti . Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi , lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi ) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati.
Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad . Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia. Hauakambrite seinu kaunistati piltide ta tekstidega. Tavaliselt on pilditel kujutatud vaaraosi ja jumalannasi. Enamik templeid, mis veel praegugi püsti on pärinevad Uue riigi ajast. Templid olid sama suurejoonelised kui püramiidid ja neil olid suured sambad. Amoni suur tempel Karnakis oli omal ajal ja on ka siiani maailma suurim religioosse tähendusega ehitis. Templid olid jumalatele mõeldud kojad ja neisse võisid siseneda ainult preestrid . Igaüks kes soovid jumalaga rääkida, pidi ootama pidustusteni, kui preestrid jumala või jumalanna kuju välja kandsid. Luxori templi ees, mis lõpetati Ramses II ajal seisid raidkujud ja juurdepääsuteed ääristasid kaks rida inimese peaga sfinkse. Kuna Egiptlastel polnud ehitusmasinaid, siis ehitati kõik suured rajatised inimeste lihaste jõul. Avalikud tööd olid talupojade jaoks kohustuslik ja nad pidid andma sinna oma panuse. Enamus töid tehti üleujutuste ajal, sest siis polnud põlluharijatel muid ülessandeid. Tasu said nad toidu, joogi, rõivaste ja muu vajaliku näol
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_ehitised
http://et.wikipedia.org/wiki/Hat%C5%A1epsut
„Vana- Egiptus ja –Kreeka“ Sinisukk 2006
Kasutatud pildid: http://www.bibleplaces.com/images/Luxor_Temple_facade,_tb_n110500.jpg
http://pilt.delfi.ee/show_original/507106/?last_image=506940&backcolor_memory=000000