arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Püramiidid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14
sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure
(...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas, · Petra kaljulinn Jordaanias ja · Taj Mahal Indias.
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. · Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid,
karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi
............ 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11 Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas..............................................13 Kokkuvõte.........................................................
.........................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum.................................................................. 8 6. Rhodose koloss.......................................................................................9 7. Pharose tuletorn Aleksandrias...........................................................10 7.1 Tuletorni ehitus ning välimus..............................................................................10 8. Petra kaljulinn..................................................................................... 11 9. Machu Picchu.......................................................
Kuumas ja puudevaeses Babülonis Amita nukrutses ja igatses tagasi varjurikkaid metsi. Babüloonia kuningas soovis oma armastatud naisele luua samasugune maastik nagu Amita kodumaal. Nii valmisidki rippaiad. Seal kasvas palju haruldasi puid, lilli ja teisi taimi. On leitud keldrivõlv, mille sees asus nendel aegadel ennekuulmatu vesivarustuse süsteem. Tänapäeva mõiste järgi olid need kahtlemata väga toredad aiad hoone katusel, tolleaegse tehnika ime, kuid mitte rohkem. Rhodose koloss Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Umbes 1200 aastal e Kr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik, eriti just võimas mereriik, linn ise aga suur kaubanduskeskus. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtsus, ent tema sõjakäik oli edutu ning võidu auks otsustati püstidada päikesejumal Heliose hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose
Kõik kommentaarid