Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse
Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne.
Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb Esmeraldas ainult seiklust
Laulupeo traditsioon Laulupeo traditsioon on eestlaste ajaloos äärmiselt erilisel kohal. Laul ning muusika on meie rahvust kostitanud juba sajandeid ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Minu jaoks personaalselt on samuti laulupidu olulisel kohal, kuna pean vajalikuks inimeste koos tegutsemist ning rahvuslikkuse rõhutamist. Meie riik on väike ja noor, aga rahva vaim värske ja ootusärevil. Usun, et laulupidu on just see mis suudab panna kogu meie pisikese kommuuni tõepoolest ühes hingama ja mõtlema. Lugedes kasvõi kommentaare internetist, võib leida tuhandeid ülistavaid ütlusi eelmisest laulupeost, kus inimesed kirjutavad pika loo, emotsioonidest, mis tekkisid oma isamaale lauldes, esivanemate eest pead langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti
Tänu temale ja nii mõnelegi teisele ärkamis-aja tegelasele eksisteerib praegu selline riik nagu Eesti. Ma ei tea küll, kuidas on lood teiste eestlastega, aga minul on küll uhke tunne, et meil on oma väike riik ja on olnud kunagi selliseid mehi nagu Jannsen. Ma leian, et ta tegi oma elu jooksul väga palju asju õigesti. Kasvõi näiteks see, et ta asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse ajalehe. See on väga suur samm edasi rahvuslikkuse edendamiseks. Tänu temale toimus ka Esimene Laulupidu, tänu millele tundis kogu Eesti rahvas ennast ühtsena. Ta kogus ka palju rahvaluulet ja igasuguseid laule, mis ta avaldas oma ajalehes, või hoopiski eraldi trükises. Temale osutades, panen ikka inimestele südamele, et aegajalt tuleks ikka mõtiskleda, et tänu kellele/millele meil üldse oma riik on.
materiaalsus, harjuvad äratuntavad kontuurid ja ille kaudu looduse salapära varjatud olemus avaneb poeedi tunnetele.*Z toon vene luulesse ka ballaadizanri. Tema ballaadide aluseks on tihit ,,võõrad" süzeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi" silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile"
Romantism pürgis erakordse, suursuguse ja imepärase poole. Igapäevasus on kunsti surm V.Hugo Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori, isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud Looduseülistus, eriti eksootilise ja ürglooduse eelistamine tegevuse taustana Tundelise stiili kasutamine Rahvuslikkuse rõhutamine Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine Pariisi kaart, kus tegevus toimus Pildid teose ehitistest: Conciergerie e. justiitspalee Püha Kabel/ SAINTE-CHAPELLE Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame Jumalaema kirik e. Notre Dame ülesanded 1. Tee Imede Õue tegelaste kohta märksõnaskeem 2
kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V.Tormis: Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Kasutas palju eesti sugulashõimude viise. Teostes suur osa loitsimisel
Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 7 • Teosed • "Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski: valimik K. Menningu publitsistikast„ • "Teatritegu" • Ilmar Külveti näidend „Menning” (1977) – Vanemuise väikse maja avamine Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 8 TEATRIMÕTTED • Näitleja: Näitleja jõud selle läbi kasvab, kui palju üleüldse kõiki tema jõudusid haritakse. Ainult rahvuslikkuse pinnal kasvanud kunst saab mõjuv olla. Eks ole eranditult kõik suured kunstnikud eelkõige oma rahva lapsed olnud. • Pragmaatilisusest ja kunstniku eesmärkidest: Kui otstarbe ja üldarusaamise seisukohalt asja võtta, siis ei oleks Adamson ja Weizenberg tarvitsend marmorkujusid luua, vaid potikesi teha, mille järele alati suur tarvidus on. Kunstniku eesmärk peab olema vabade maailmade, iseilmade loomine.
Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidis siinseid sidemeid. Valiti Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.
Nende teened Eesti riigile ja rahvale olid väga olulised. Igati tähtis roll oli eestlaste omaalgatuslikul organiseerimisel ja aktiivsusel rahva seas. Võidi ju luua neid seltse ja ühinguid, kui kui rahvas ei oleks aktiivselt nende tööst osa võtnud, oleks kõik unarusse jäänud. Seega oli äärmiselt vajalik lisaks seltside loomisele ka rahva osavõtt, mis kohati toimis tänu heale haritlaspõlvele, kui ka rahva enda suurele tahtele vabaks saada. Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt suur roll. Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma.
tutvustavad oma keelt ja kombestikku. Suur abi tuleb Euroopa Liidult, kes rahastab enda liikmesriikide projekte, mis on seotud kultuuri ja keele edasipüsimisega. Nii on suudetud suurel määral elavdada väiksemate rahvusgruppide kultuuri. Kartmiseks põhjust on, sest iga järgneva põlvkonnaga väärtustatakse aina vähem oma päritolu. Tendents näitab, et järgneva paarisaja aastaga kahaneb elujõuliste soome-ugri keelte arv oluliselt. Praegu kasutusele võetud meetmed rahvuslikkuse hoidmiseks on küll toimivad, aga toimivad ajutiselt, kui neid piisavalt ei juurutata ühiskonda.
lõpliku konsekventsina isegi iga üksiku heli täielisele vabale käsitlusele meie kromaatilises kaheteistkümne-helisüsteemis." Selles kirjutises rõhutas Bartók puhtmuusikalist ja teaduslikku huvi nende viiside vastu ja täheldas samu püüdeid Stravinski teostes -- värskendada kunstmuusikat "viimaseist sajandeist mõjutamata talupoja-muusikaga." Ungarlikkust mainis Bartók siin minevikus, seoses varem ungari rahvamuusikana tuntud viiside kasutamisega. muusika rahvuslikkuse mõistmises hakkas tal tekkima konflikt seoses soome muusikaga: rahvuslikkus seostus rahvusromantilise ideestikuga, aga moodsam kunst kasutas folkloori hoopis teisiti.
sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega.
Gustav Ernesaks ; Eri Klas ; Riho Päts ; Neeme Järvi ; Hirvo Surva Laulupidude hitid "Mu isamaa on minu arm" ; "Sind surmani" ; "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" ; "Koit" ; "Kungla rahvas" ; "Tuhat tänu" ; "Ilus oled isamaa" ; "Laul põhjamaast" . 5. Laulupidude tähtsus Eesti kultuuriloos. Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvusliku ärkamise perioodil ja rahvuseks kujunemisel. Siin on ajalooline side 19. sajandi lõpu rahvuslikkuse ja 20. sajandi lõpu nn. laulva revolutsiooni vahel. Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo- fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon laulupidu.
· 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid:
Arvan ,et üheks suurimaks edasiviijaks läbi ajaloo on olnud eestlaste inimtegevusest tulenev kultuur, mis küll eri aegadel soikus, kuid õigel ajal jälle tuhast tõusis. 19. sajand oli Eesti kultuuris kindlasti väga tähtis aeg.Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a Gustav II Adolf, siis võrsus sealt ka isikuid ,kes võtsid rahvuslikkuse oma südameasjaks.1849.a kaotatud pärisorjusega hakati end ka vaimult vabamalt tundma.Arvan, et kõige tähtsam osa kultuurist on rahva harimine ja seda hakatigi propageerima.Nimelt Friedrich Robert Faehlmann asutas 1838.a Tartu Ülikooli juurde Õpetatud Eesti Seltsi ,mis hakkas uurima eesti keelt ja rahva minevikku ning koguma siinse rahva suulist pärimust.Just Faehlmani poolt talletatud vägilasmuistenditele kogus
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S
spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat.
Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus Keelenimed, rahvanimetused hispaania keel, läti rahvas, paapua hõimud Rahvuslikkuse märkimine Eesti kirjandus, jaapani kunst, vene ballett, eesti rahvakalender SIDEKRIIPSUGA, LÄBIV SUURTÄHT, JUTUMÄRGID REEGEL NÄIDE ERAND Maad, paigad ilmakaare järgi Ida-Euroopa, Kirde-Aafrika Vana-Kreeka Kui nimi langeb kokku "Tiina" restoran, "Kuke" kohvik,
.." · 1848. revolutsiooni · ,,Kuu ma oleksin" näkkuütlemine vaimne juht · ,,Pilved" · paatoslikus Petöfi luuletused · sõnastas manifesti ja · allegooria meeldisid mulle väga. selle lisa ,,Rahvuslaul" · rahvuslikkuse rõhutamine · 1849 langes revolutsiooni viimases lahingus Ernst Theodor · jurist, karikaturist, · romaan ,,Õpetlikke · Fantaasia ja õudus Hoffmann oli sakslane, Amadeus helilooja, joonistaja, ülestähendusi kõuts Murri · Tumedad teemad keda ma teadsin enne Hoffmann muusikakriitik sulest" · Kunstniku teemad heliloojana
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid:
Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole. Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua valitsenud ja nende skandaalid ja valitsemisstiil mulle ei istu. Eriti vastumeelne on mulle uus lastekaitseseadus, mis on nii määratlemata ja perekonna kui terviku vastane.Meie lapsed on meie, mitte riigi vara. Pooldan EKRE rahvuslikkuse küsimust. Arvan, et Eesti vajab poliitilist reformi, vajab muutust, uut hingamist. Poliitikud peavad olema rahva poole näoga, olema avatumad.EKRE seisukohad ja visioonid ühtivad mu enda omadega kõige rohkem. Olgu nad siis äärmuslikud või mitte!
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING
vastu venestusajale lõhestatult. 1880-ndatel püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!).Rahvuslikku tööd jätkati suuresti ka karskusseltsides. Nendel aastatel jäi V.Reimani teeneks aluse panemine eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilaste Seltsi (kelle sinimustvalge lipp õnnistati 1884.a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat. Laulupeod olid 20
Läbikäimine läänemaailmaga Tallinn-Helsinki laevasõit 1960.aastatel leppisid või harjusid eestlased nõukogude korraga, millised näited seda kinnitavad? Laienesid riigipiirid. Miks see protsess toimus? Oludega lepiti, paremad võimalused. Ivan (Johannes) Käbin 1950-1978, kuulekam käsutäitja, oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel. Karl Vaino õigete inimeste ohjeldaja Kodanlik ratsionalism rahvuslikkuse rõhutamine Nomenklatuur nimetati Nõukogude Liidus juhtivaid ja strateegilisi ametikohti parteides, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei 40 kiri avalik kiri Eesti NSV-st, sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika. Migratsioon ehk ränne, püsiv elukoha vahetus. Keda nimetati metsavendadeks? Mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed
Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti , "Liblikas". Oma lemmikpillile viiulile praktiline muusikutöö ja
Goethe ,,Faust". Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Sentimentalism Pearõhk tunnetel, liigutavad inimsuhted, inimesed vastamisi erinevates ühiskonnakihtides, kirja või päeviku vormis. Richardson ,, Pamela". Stern ,,Tundeline teekond Prantsusmaalt Itaaliasse". Romantism Toetus sentimentalismile, vastu klassitsismile, teos keskendub peategelase hingeelule. Teosed on fantaasiarohked, hingestatud, luulevormis. Vabadus. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel, hingeline vastuhakk pahedele, rahvuslikkuse põhimõte. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Hüljatud", ,,Carmen". Byron, Shelly. Realism Tõeliselt olemasolev, reaalne, kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Balzac ,,Isa Gorjot" Naturalism Elunähtuse tõepärane kujutamine, ülim täpsus pisiasjade kirjeldamises, kirjandus peab teenima tõde. Kirjaniku kohus on kõike tõepäraselt kujutada, ilma oma arvamuseta. Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad
sarapuu, karvadest kõrkjad ja lakast pilliroog. Kõiki eepose põhjal tekkinud asju ei jõua nimetada, sest mingil määral jättis iga tegevus maha mingi märgi, mida võib näha tänapäevalgi. ,,Kalevipoeg" on mitmes aspektis ka kui õpetus- ja abiraamat. Andes rahvale tugevalt juurde ühtekuuluvustunnet nagu ei suuda miski muu. Sama väljendas ka H. Runnel lausega ,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Mis oleks veel parem rahvuslikkuse tagantaitaja kui rahva päris oma eepos. Selle teose olemasolu andis inimestele kindlust toona, kui Eesti riik oli vaid õhkõrn unistus inimeste peas, kuid annab ka tänapäeval, kui pole olukord märkimisväärselt parem ühti. Samuti annaks ,,Kalevipoja" autor justkui ette malli, milline peaks olema riigi juhtimine. Eeposes on kuningas, kellele kuulub ainuvõim ning kõrgem otsuseõigus. Ja tõele au andes, saab rahvajuhina Kalevite poeg hakkama väga hästi. Sellega annab autor justkui
keelt, ja kui seda ei tee, tuleb lihtsalt tagasi minna, ja seda usust sõltumata, nii et kellegi usuvabadust see ei kahjusta. Teine asi, mis on lisaks kristlusele Euroopas löögi alla seatud, on rahvuslikkus. Kui Ivo Linna laulis eelmisel nädalal Poolas EM-võistlustel Eesti võrkpallikoondise ja fännide ergutamiseks kaks isamaalist laulu, mõtlesin, et millal tuleb järjekordne «mikkpärnits» ning kuulutab need natsilauludeks. Olete teie ka täheldanud vaenu tõusu rahvuslikkuse vastu? Olen täheldanud. Need käivad koos: Euroopa häbeneb kristlust ja osa eestlasi on hakanud häbenema eestlust. Kuid igasuguse loomingu jaoks, mis on kõige võimsam edasiviiv jõud, aitab sügav rahvuslikkuse traditsioon, selle tundmine, erakordselt kaasa. Seda tuleb nautida ja kiita. Kui tahad mingit suurt asja teha, pead olema seotud oma rahva ja keelega seda kõnelevad emigreerunud kunstnikud-kirjanikud. Kuigi see võib väsitada ja isegi emigratsiooni võib vahel vaja olla
Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed.Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad.19. sajandi lõpust alates on Raud avaldanud rohkesti mõtteid kultuuri, rahva ja kujutava kunsti kohta.Peale omalaadsuse ja rahvuslikkuse nõudis ta kunstilt irratsionaalsust. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste
ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD NÄITED: o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade rahva eksootilisus. - ,,Colomba" tegevustik toimub Korsikal. o Romantism on tundeline kirjandusvool Orso ja Lydia vahel puhkesid tunded juba raamatu alguses, kuid mõlemad keeldusid seda endale tunnistamas. o Palju kirjeldusi kasutati palju paikade kirjeldusi o Kirglik vabaduse ja õigluse paatus bandiidid ihkasid vabadust, Colomba ajas õigust taga. o Rahvuslikkuse rõhutamine Colomba rõhutas tihti Orsole, mis rahvusest nad on o Hinnati irooniat miss Lydia vastas tihti teistele irooniliselt o Hinnati huumorit Colombale tegid paljud asjad nalja PEATEGELASTE ISELOOM: Colomba Orso Antonio della Rebbia noorem õde. Märkimisväärselt ilus, pikka kasvu, roosade huulte ja säravvalgete hammastega. Tema nägu oli täis uhkust ja rahutust, kui ka kurbust. Tal olid pikad kastanpruunid juuksed. Ta riietus lihtsalt, kuid puhtalt
Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 20. Milline oli C. Kreek´i panus eesti muusikasse? Kreegi suurim teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. 21. Heino Ellerit on võrreldud kahe Põhjamaa heliloojaga? Kellega ja miks? Elleni looming on saanud eestlaste rahvuslikkuse sümboliks, teda on võrreldud Soome ja Norra heliloojate Jean Sibeliuse ning Edvard Griegiga. 22. Millist H. Elleri teost on nimetatud Eesti ,,visiitkaardiks"? (algselt oli see loodud klaverile) ,,Kodumaine viis" 23. Nimeta olulisemaid muusikasündmusi ja ettevõtmisi Eesti Vabariigi päevil? · 1919- Tallinna Korgem Muusikakkool asutamine (hilisem Tallinna Konservatoorium, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
Sageli olid romantilised kangelased kas endakaitseks või oma õiglase võitluse nimel sunnitud kandma "maski" -- näilikult pahelisi tegelikkusega samastuma. Mask ja maskitagune moodustasid sel juhul terava kontrasti (eriti nt Hugo romaanides ja näidendeis). Samal moel, nagu hinnati individuaalsust ja erilisust üksikinimeses, tõsteti neidsamu omadusi esile tervetes rahvastes ja nende loomingus Valgustuse universaalsuse põhimõttele vastandas romantism rahvuslikkuse. Iga kultuur, ka väikseim, peegeldab romantikute arusaama järgi oma erilist geeniust (ehk vaimu), annab oma osa maailmakultuuri rikkusesse. Ei ole kultuure, mis oleksid paremad või täiuslikumad kui teised. Romantismis tekkisid nii maailmakultuuri ja maailmakirjanduse kui ka rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted. Kõige täiuslikum osa igast rahvuskultuurist küünib üle rahvuspiiride suurde maailmakultuuri, täiendades üha selle eripalgelist varamut.
Norra rahvamuusikast. Kord lüürilised, kord karged meeleolud toovad silme ette pildid maa kordumatust loodusest. Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid. Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat. Tema tuntumad teosed on "Klaverikontsert a-moll" ning "Peer Gynt'ile" loodud muusika. Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks. Kuulame: "Liblikas", "Halling" sarjast "Norra talupoja tantsud" ning soololaulu "Sind armastan" JEAN SIBELIUS (1865 1957) Soome helilooja. Sündis Hämeenlinnas. 10-aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ning ka tema esimesed kompositsioonkatsetused on pärit samast ajast. 15- aastaselt hakkas ta võtma viiulitunde. Musitseeris tihti koos oma õe ja vennaga. 1876-1885 õppis ta Hämeenlinna lütseumis. 1885
Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust.) · "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ..."(Teos on kirjutatud rahvalaulu laadis ja viib meid 16. sajandisse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. Deemonlik ja rahvalik Aga kumbki pole halb. · "Deemon"(Suuremahuline poeem. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Keskne tegelane deemon langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.)
Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel. Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb. Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4
viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus selle plvkonna heliloojaid asus neis tle. Vljapaistvateks kompositsioonipetajateks, koolkondade rajajateks kujunesid 1920.-1930. aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917)
Igapäevasus on kunsti surm V.Hugo Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori, isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud Looduseülistus, eriti eksootilise ja ürglooduse eelistamine tegevuse taustana Tundelise stiili kasutamine. Rahvuslikkuse rõhutamine. Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. Teema ja idee Teemad Peale suhete kujutamise on teos ka lugu: Pariisi põhjakihtide (lihtrahvas, Imede Õue asukad) ustavusest ja vaprusest. Kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest Kohtusüsteemi väiklikkus, piinamine Jumalaema kirikust ja
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I
vastuargumendiks just elitaarsem ja avangardsem kunst, mida omal ajal ei soositud. Teine binaarne opositsioon oli tekkinud mõistete ,,rahvuslik" ja ,,internatsionaalne" vahel. Konservatiivne leer väitis, et milleks on vaja hävitada kuulsaid eesti maalitraditsioone ja eelistada ainult Läänest tulnud kõiksugu installatsioone ja muud rämpsu. Nimetaks seda leeri ,,natsionaal sotsialistlikuks" selle sõnapaari algses tähenduses: rahvuslikkuse sildi all püütakse säilitada sotsialismi ajal kujunenud kunsti. Väideti koguni, et Läänt huvitabki just see, mis meid neist eristab, mitte aga see, mis meil sarnast on. Polnud aga raske märgata, et niisuguste loosungite all püüti kramplikult säilitada olemasolevat. 4 Oli olemas veel kolmaski opositsioon. Ideoloogiliselt on tekkinud vanade ja uute konservatiivide liit
Noored prantsuse kirjanikud püüdsid käia Walter Scotti jälgedes. Alfred de Vigny kirjutas "Cinq-Mars'i", Hugo "Jumalaema kiriku Pariisis", Balzac "Suaanid" ja Mérimée "Charles IX valitsusaja kroonika". Need teosed saavutasid eliidi hulgas suure menu, ainult Hugo suutis võita "laia publiku" poolehoiu. Ometi oli publik valmis lugema ka suuri ajaloolisi romaane. Valgustuse universaalsuse põhimõttele vastandas romantism rahvuslikkuse. Iga kultuur, ka väikseim, peegeldab romantikute arusaama rikkusesse. Ei ole kultuure, mis oleksid paremad või täiuslikumad kui teised. Romantismis tekkisid nii maailmakultuuri ja maailmakirjanduse kui ka rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted. 3 Elulugu: Victor Hugo (1802-1885) sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana, ema
Kuigi ise olen ma ahelkirju saanud küll. Tänapäevaline rahvaluule minu kuuluvustunnet eestlaste sekka ei suurenda., vähemalt ahelkirjad ja netianektoodid küll mitte. Kerli jutust võib järeldada, et tema jaoks piirdub rahvaluule siiski vanemate pärimustekstidega. Uuema aja rahvalaulud tema nägemuse järgi veel teed pole täielikult sillutanud meie kultuuri. On tunda, et tema arvates on ravaluule II elu midagi paratamatut, millesse eriti suure vaimustusega ei suhtu. Rahvuslikkuse poole pealt toob ta välja selle, et vanemad teosed üendavad teda eestlastega. Ilmselt peab Kerli vanemat rahvaluulet teatud juureks või ,,passiks", mis ühendab teda kaasmaalaste- eestlastega. Kokkuvõte Traditsioonide edasiandmine oli ja on pidev ahel, kus varasemad oskused ja teadmised õpitakse ja omandatakse eelnevatelt põlvkondadelt. Pärimused muutuvad, samamoodi muutuvad ka nende edasi kandumise viisid. Noored pärimuse edasikandjana võib olla
Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju. 1909. tuli Peterburis esietendusele ,,Fantastiline skertso" ja ,,Ilutulestik" (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul"
(1773-1853): ,,Muusika on kindlasti usu sügavaim müsteerium, müstika, terviklikult ilmutatud religioon. Tunnen tihti, et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda." See tsitaat tuleb esseest ,,Sümfooniad", mille põhiteesi kohaselt on instrumentaalmuusika vokaalmuusikast kõrgem; seega muusika, mis end tõstab religiooni kõrgusele, tähendab põhiliselt instrumentaalmuusikat Teema 8. Rahvuslikkuse küsimus. Kooriliikumine ja 19. sajandi ühiskond. Liedertafel Rahvuslik muusika ja üldse laiemalt rahvuslikkuse küsimus on 19. sajandil hoopis teistsugune kui varasematel sajanditel. Muusikastiil oli olnud universaalne, rahvusvaheline. Bach võis kirjutada mingi teose või selle osa (näiteks süidis) küll ,,prantsuse maneeris" või Lully omakorda ,,saksa maneeris", aga kellelegi ei tulnud pähe taotleda rahvuslikkust omaette eesmärgina. 19
lahkuma teise ajalehe toimetaja, et lugejaid juurde saada. Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Ainsaks rahvulikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Siiski jätkus eestimeelne tegevus ka rasketele oludele vaatamata. Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt
Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu. Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks. Eriti kõrgelt väärtustati kunsti ja kunstis poeesiat. Romantism hülgas klassitsismi aegunud ning ahistavate reeglite süsteemi: kunstis maksab isikupära, looming peab olema vaba. Romantikud nõudsid kunstile õigust ühendada ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist, eelistati tundetoonilist stiili. Romantilisele elutunnetusele on omane kujundada tegelikkust vastavalt inimese
· 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks teeneks sai eesti keele kasutuselevõtt haritlaste omavahelises suhtlemises. 4. Rahvusliku liikumise sündmused: · 1864 alustavad Adam Peterson ja Johann Köler palvekirjade kampaaniat. · 1864 delegatsioonil õnnestus kokku saada tsaariga · 1866 kehtestati uus vallaseadus (Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku kontrolli ja eestkoste alt, talupojad ja linlased said ise mässata seal)
annaabi.ee 
