Vene romantism (0)

*...teke jääb XIX saj algusesse , aega, mida iseloomustab erinevate esteetiliste suundade ( klassitsism , sentimentalism , eelromantism) läbipõimumine. *tinglikult on eristatavad varasem romantism , periood 1816-1825-Puškini luule, ja periood pärast dekabristide ülestõusu, 1820-ndate aastade teine pool – 1830-ndate aastad.*tähtsamad sündmused vene ajaloos: 1812 .a Isamaasõda ja võit Napoleoni vägede üle. 1825.a dekabristide ülestõus, samuti ka dekabristide ideoloogia, pettuusmeeleolud, mis tulenesd detsembriülestõusu mahasurumisest ja Euroopa rahvaste vabadusvõistluste nurjumisest sajandi esimese kolmandiku lõpuks. Ja lõpuks veel ka sõjatevus Kaukaasias. *Vene romantisi maailm on rõhutatult tsentreeritud – selle keskmes on romantiline isiksus, tema tundeelu , vabadusiha, püüdlused ja pettumused. *Esimesi vene romantikuid - lüürlis – eleegilise romantismi esindaja V.Zukovski aavas vene luulele inimese hinge. Individuaalse inimes hinges peitub kogu maailm. *Romantilisele poeedile jääb võimalus ka põgeneda tsivilisatsioonist vaba ja suursugus looduse rüppe, tõmbuda oma unistuste maailma, vaadata ümbritsevale läbi vabastava iroonia või valida aktiivse protesti , võtluse tee. *Z lüürilises luules on valdavaks unistuslik meeleolu, iatsus kättesaamatuse järele. *“Seal“ – unistuste, mälestuste maailmas on poeet vaba, tunnetades siiski ka oma ideaali traagilist teostamatust (vastupidislt „Siinsele“,olevale tegelikkusele näib minevikus läbielatu , nagu tulevikus oodatavagi kaunis). *Romantismile omaselt Ž luules kajastust leidnud poeedi enese kogemus. See on eriline, psühholoogiline biografism. Püüd kauni, olemusliku poole leiab väljenduse romantilises maastikus – „hinge peeglis“, kus poeedi valitud kujundites lahustub detailide materiaalsus, harjuvad äratuntavad kontuurid ja ille kaudu looduse salapära varjatud olemus avaneb poeedi tunnetele.*Ž toon vene luulesse ka ballaadižanri. Tema ballaadide aluseks on tihit „võõrad“ süžeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Ž ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui „üleminekuperioodi“ silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik – kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku . *Vene kirjanduse romantiline kangelane – romantiline geenius – vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises „pööblile“. See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus – tühisus, erilisus – tavapärasus, mäss – alandlikkus . Samas või „geenius“ kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise geeniuse arhetüüp kui üldine tähendus moodustub neist erinevatest variatsioonidest.