Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Siimu Pesur Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiiv...
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1
Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Inimõigus Eesti Euroopa Euroopa ment te Vabariigi Liidu inimõigus deklaratsi Põhisead Põhisead te oon us (1992) use konventsi (1948) leping oon
Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus.
26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16
• Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku võõrandamatud õigused ja vabadused • EIÕK alusel võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole • Euroopa Sotsiaalharta (1996) – sotsiaalpoliitika kujundamine ja põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse • ESH – õigus tööle, õiglastele töötingimustele, õiglasele töötasule, tervise kaitsele, sotisaalkindlustusele,
Millised olulised muudatused toimusid inimeste igapäevaelus 2 maailmasõja vahel? Suurimaks muudatuseks ning kõige algusesks oli siiski iseseisvuse saavutamine, mis mõjutas kõiki eluvaldkondi. See arendas ka rahvuskultuuri ning kultuurielu edendamist. Hakati tähelepanu pöörama ka eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest, kuna nüüd oli ikkagi oma riik ja ei olnud ohtu rahvusliku kultuuri saksastamisele või venestamisele. Inimesed said hakata tegelema erinevate hobide/töödega. Esile hakkasid tõusma kirjandus-, muusika-, teatri-, kunsti- ja hariduselu. Haridust hakati saama eestikeeles ning ehitati hulk koolimaju ning hakati pöörama tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust.
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus
*sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele *õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile *õigus rahvuskultuurile ja keele säilitamisele *õigus teabele 5. Millised on kodakondsuse saamise võimalused? (pole põhiseaduses) kahel viisil 1) kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul sünnikoht või vanemate kodakondsus, eestis kehtib viimane põhimõte. 2)Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras. 6. Millised tingimused peavad olema täidetud kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras? (pole põhiseaduses) *tuleb osata vastava riigi keelt
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse
vabariigi loomises. Minu arvates tekkisid eeldused Eesti Vabariigi sünniks piisavalt laia aja jooksul, et need tegid võimalikuks riigi eduka tekkimise ja püsima jäämise. Majanduslikult töötati Vene impeeriumi heaks, kuid oskused ja teadmised jäid alles ka kõige olulisemateks hetkedeks. Samuti oli rahval olemas kogemuse ise majandamisega. 20. sajandi alguses loodi parteid, mille tulemusena said Riigiduumasse eestlased, kes said kogemusi juhtimiseks. Rahvuskultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama ning tekkisid seltsid, hakati õpetama eesti keelt ja rajama teatrihooneid. Eesti Vabariigi sünni tegid võimalikuks aktiivsed inimesed, kes kasutasid ära oma kogemusi ja oskuseid ning juhtisid Eesti vabadusse.
inimõigused vabadused majanduslikud õigused Õigus vabadusele, Õigus rahvusele ja Õigus tööle, Õigus haridusele ja võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks?
riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938. toimusid Riigivolikogu valimised ja presidendi valimistest loobuti. Eesti presidendiks kuulutati Konstantin Päts. Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus. Kultuurielu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati hoolitsema selle arengu eest. Selle arengut toetati riigieelarvest. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, mis tegeles kultuuri finantseerimisega. Tänu Kultuurkapitalilt saadud rahade eest, said paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum. Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele.
üle poole pindalast katab mets. Ei oleks mõeldav, et inimtegevuse tagajärjel see kaoks. Arendada tuleks keskkonnateadlikkust, et inimesed väärtustaks elukeskkonda. Igalühel on ökosüsteemis oma koht, inimene ei tohiks enda huvide tõttu teisi liike häirida. Riik peaks välistama keskkonnakasutuses hoolimatuse ja riski piiril toimimise.[1] Kultuuriruumi püsimine jätkusuutlikuna tähendab rahvuskeele, rahvuskultuurile omaste väärtuste elujõulisus. See on eeltinigmuseks rahvusliku identiteedi säilimesele tänases globaliseeruvas maailmas.[1] Iga eestlane teab meie laulupidu, mis oli üks ajend Eesti vabaks saamisele. Eesti keele tulevik on tume, sest keelekõnelejaid on vähe. Püsimajäämise jaoks peaks kasvama iive. Kuni tähistatakse eestlaste endi saavutusi ja mälestusi ning räägitakse Eesti keelt, senikaua püsib ka kultuur.
Mõnele noorele on välispraktika esmakordne võimalus välismaal viibida ja üksi võõras ümbruses hakkama saamine võib olla hirmutav. Eriti sellises olukorras tuleb suurt tähelepanu pöörata enda turvalisusele. Kuna praktikal puutud tihedalt kokku uute kolleegidega ja täidad koos nendega tööülesandeid, ei ole kohanemine eriti raske. Sulanduma pead ka kultuurikeskkonda, märgates uusi tavasid ja neid austades. Praktika juurde kuulub lisaks rahvuskultuurile võõra maa töökultuuriga kokku puutumine (kellaaegadest kinnipidamine, meistri ja algaja suhe jm). Kokkuvõte Kokkuvõtteks tahame öelda, et selle referaadi valmistamisel saime teada palju uut ja huvitavat kutseharidusvõimalustest välismaal ning ka seda kuidas on korraldatud Eesti kutsehariduslik tegevus ja kuidas on korraldatud ülejäänud euroopas kutseharidusõpingud. Kasutatud allikad: http://www.neti.ee/cgi-
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal
eestikeelset laulu, kelle laulude autor on Kunileid ja teksti autor Koidula. kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt
Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega
Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus
fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond
oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts. Iseseisvuse saavutamine mjutas positiivselt kiki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri vljaarendamine. Esimest korda ajaloos hakati riiklikul tasemel prama thelepanu eest-laste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest. Eestis kujunes vlja krgprofessionaalne rahvuskultuur.
,,Säästev Eesti 21". Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on: Eesti kulturiruumi elujõulisus Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Eesti kultuuriruum hõlmab endast ka ühiskonnas jagatud väärtushinnanguid ja käitumismalle, elulaadi, kasutatavat keelt, harituse kaudu põlvest põlve edasiantavaid traditsioone ja uskumusi, oma rahva kultuurivaramu tundmist ja arendamist ning võimet suhelda teiste kultuuridega. Kultuuriruumi säilimine on
tegevusjuhiseks. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised: · Eesti kultuurituumi elujõulisus- riik peab ,,tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Eesti kultuuri nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. See on arengueesmärkide reas esimesel kohal. Et rahvus säiliks ,,läbi aegade", on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Nende mehhanismide tuumaks on kindlasti rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks
Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada §Põhilised inimõigused: –Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu: Läänerahvusluse plussid ja miinused Plussid- Demokraatlikus riigis otsustab rahvas või rahvaesindajad. Inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Rahvus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus
piiramine asjaajamises,olmes,teaduses jm; eestikeelse ajakirjanduse ja raamatute muutmine raskesti kättesaadavaks, ülepingutatud propagandakampaania vene keele õpetamiseks;tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt;kakskeelsuse porpageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas jne. 3)Millised olid nõukoguliku poliitika tagajärjed Eestile a)kultuurivaldkonnas- eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute,eri rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks,rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdus b)hariduses-ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades. 13.Analüüsi õpik lk 61 allikateksti lähtudes selle lõpus olevatest küsimustest: ,,Karl Vaino eesti rahva valikutest(Nõukogude Eesti eile,täna,homme.Tallinn,1980.) 1)kes oli Karl Vaino?- EKP liider 1978-1988a 2)Kui usaldusväärseks võib pidada seda allikat Eesti olukorra hindamisel
eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest (pärinemisest) arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti
saj. II poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. lk. 150 Eelärkamisaeg on seotud baltisaksa haritlastega, kes leidsid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Eestis tekkisid estofiilid – balti-sakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. * Üks esimesi estofiile oli J. H. Rosenplänter: 1) Ta töötas üle 30 a Pärnus kirikuõpetajana. 2) Lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 3) Andis välja õpikuid. * Otto Wilhelm Masing: 1) Andis välja eestikeelse aabitsa. 2) 1820. aastate I poolel andis välja maarahva nädalalehte. Estofiilid lõid 2 suurt organisatsiooni:
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Suured teened selles vallas olid Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843.aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi avama Eesti koolmeistrite kooli; andis välja õpikuid, lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 2. Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti.
1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine. Seda püüti demokratiseerida, et see oleks tudengite tegelik omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Igasugusest võimu- ja vaimuküsimuste avalikust käsitlemisest püüti hoiduda, piirdudes tähelepanu osutamisega rahvuskultuurile. 1964 oktoobris kukutati Moskvas võimult Nikita Hrustsov ning tema asemel asus Leonid Breznev ja see tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. Algus võimu aeglane, kuid pidev stagneerumine, millega kuldsete kuuekümnendate ideaalid sobisid üha vähem. Ivan Käbini langus ja venestamise algus. 1970 alguses ei olnud Käbini positsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbini poliitika ei rahuldanud enam Moskvat.
oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud parteide- ja nõukogude päevaprobleeme. Igasugusest võimu- ja vaimuküsimuste avalikust käsitlemisest püüti võimuorganite töötajad ja teised võtmefiguurid. hoiduda, piirdudes tähelepanu osutamisega rahvuskultuurile. 1964 oktoobris kukutati Standard valimised. Moskvas võimult Nikita Hrustsov ning tema asemel asus Leonid Breznev ja see tähendas ENSV ülemnõukogu II koosseisu 100 saadikut valiti 1947 veebruaris, kusjuures protsent kruvide kinnikeeramise poliitika algust. Algus võimu aeglane, kuid pidev stagneerumine, oli 96,17%
Säästev Eesti 21-s on välja toodud iga eesmärgi kohta ülevaade, selle eesmärgi komponendid, indikaatorid, saavutamist segavad võimalikud ohud, soovitava seisundi kirjeldus ning eesmärgi saavutamise mehhanismid. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja kultuuti jätkusuutlikkus, mis ongi arengueesmärkide real esimesel kohal (kultuuriruumi elujõulisus). Rahvuse säilitamiseks on vajalik säilitada rahvuslik identiteet, tagada oma rahvuskultuurile omased väärtused, käitumismudelid, traditsioonid ning nende kandumine põlvest põlve. Oma kultuuriruumi elujõulisena hoidmisel ja saavutamisel on suur roll rahvuskeelsel haridusel, rahvuskeelel põhineval kultuuriloomel ja teadusel, rahvuskeelsel suhtlemisel ja kasutamisel igapäevaselt erinevates eluvaldkondades. Heaolu kasv on järgmine punkt arengueesmärkide nimekirjas. Eesti heaolu seisundit saab tõlegendada kaheti: globaalsest ja regionaalsest seisukohast.
Masing seadis eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Üldtuntuks sai Masing aga tänu ,,Marahwa Näddala-Lehele", milles pakuti sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Masing on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Krahv Mannteuffel- teda huvitas eestlaste elamise viis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad märku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimese raamatu ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus. Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpetuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelahutuslikkusega sidus.
Just käremeelsete ideed jõuavad eelkõige rahvani (nõuded kiirete reformide järgi). Eesti riigist veel juttu pole, räägitakse venestamise vähendamisest. · detsember: mässud üle kogu maa (baltisaksa mõisnike vastu), karistati - u kümnendik (ca 100) mõista põletatakse, hävivad tohutud kogused kultuuripärandit 3. 1905. a. revolutsiooni mõju =järeleandmisi venestuspoliitikas - esimesed poliitilised kogemused (Riigiduuma, Eesti Rahvameelne Eduerakond, juhid) - tähelepanu rahvuskultuurile (seltside tegevus 1909 ERM) - tähelepanu emakeelsele haridusele (1906 ENKS tütarlastekool) - mõju kirjandusele, kunstile (Noor-Eesti rühmitus) Jaan Tõnisson · erinevalt teistest parteidest sai ERE jätkata ka pärast 1905.a revolutsiooni, kuna esitas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid · pidas koosoleku Bürgermusse majas Konstantin Päts · 1905 sai Tallinna abilinnapeaks · kuulus mässu eest arreteeritavate nimekirja · mõisteti surma
aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste. Ülejäänud NSVL-i jaoks muutus Eesti NSV omamood läänelikuks oaasiks. Eesti NSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu ,,hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi
perekonnale ja eraelule 2.POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADUSED: õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus, koosoleku-ja ühingutevabadus 3.SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD ÕIGUSED: õigus tööle, (õiglasele) töötasule, puhkusele, puhtale toidule ja joogiveele, väärikale elatustasemele, sotsiaalsele kaitsele, (kvaliteetsele) arstiabile 4.KULTUURILISED ÕIGUSED: õigus haridusele ja kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele, õigus teabele * ÕIGUSLIKUD ÕIGUSED: inimest ei tohi enda süüdlaseks tembeldada, kui kohus on seda teinud (süütuse presumptsioon), võrdsus seaduse ees, aus ja erapooletu õigusemõistmine ÜRO EESTI VABARIIK PÕHIDOKUMENT: Inimõiguste PÕHIDOKUMENT: Eesti Vabariigi põhiseadus ülddeklarat-sioon (1948) (liigitatud (1992) nelja rühma (vt.üles)) (POLE KOHUS: 3-astmeline kohtusüsteem JURIIDILISELT SIDUV)
Hääleõigus. 3) Sotsiaal-majanduslike õiguste hulka kuuluvad: Õigus tööle, töötasule ja puhkusele; Õigus puhtale toidule ja joogiveele; Õigus väärikale elatustasemele; Õigus sotsiaalsele kaitsele; Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: Õigus haridusele ja kultuurile; Õigus rahvuskultuurile ka –keelele; Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusevastast õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused
Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer · Õigus puhtale toidule ja joogiveele; · Õigus väärikale elatustasemele; · Õigus sotsiaalsele kaitsele; · Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: · Õigus haridusele ja kultuurile; · Õigus rahvuskultuurile ka keelele; · Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusevastast õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui
Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda käte. Pärast revolutsiooni kutsuti esimest korda kokku Venemaa ajaloos rahvaesindus - Riigiduuma. Seal muudati valimisseadusi ja paljud ideed nt. liberaalide poolt esitatud seaduseprojektid ei leidnud aga duuma toetust ja seega kukkusid need läbi. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa suurema tähelepanu rahvuskultuurile. Erakoolide asutamiseks kutsuti kokku haridusseltsid, mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda peale. Jõudu kogus ka esimene eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga. Tänu sellele kasvas ka eestikeelne lugejaskond, ning olemasolevatele ajakirjadele-lehtedele lisandusid uued. PILET 5 1.Ristisõda eestis
rahvuskommunistide põlvkond, kes oli kindel, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. *Kasvas noorte aktiivsus, tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). *Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks, mida üliõpilased püüdsid demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Tähelepanu pöörati eelkõige rahvuskultuurile. Prooviti parandada Eesti rahva olukorda, noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Komsomoli organisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ja keskuseks Tartu Ülikool. *1960ndatel EKP mõnevõrra eestistus, suurenes eestlaste kaasarääkimine ENSV kõrgemas võimuladvikus, laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht. *1964 oktoobris kukutati Moskvas võimult Hrustsov ja tema asemele tuli Breznev, mis tähistas
kehtestati tsensuur rahval pole võimu, et juhtide otsuseid mõjutada tähtsad koservatiivsed väärtused ei propageerita vägivalda, probleemide lahendamiseks 94. 15. Kultuurielu, elulaad ja olme Eesti Vabariigis 1920.-1930.aastatel. 95. 96. Kultuur arenes kiiresti, sest a) riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest b) kultuuri edendamine muutus riigi üheks tähtsamaks prioriteediks c) toetati edendamist riigieelarvest, hiljem loodi Eesti kultuurkapital d) 1920. ndatel valitses loomevabadus e) 1930.ndael piirati mingi määral loomevabadust f) jagati auhindu(motiveeris?) 97. 98. Väljapaistvad kultuurisaavutused:
asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele;
asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele;
asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele;
asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal. Seda tendentsi iseloomustavad näiteks eesti keelt ja kirjandust käsitlevate väitekirjade kohustuslik esitamine vene keeles, Eesti NSV 40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele;
aeglase taibuga. Iseloom maksab talle lõpuks kätte. Teda ei juhi kultuurinormid ega vaimujõud, vaid loodus. 12. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsoni isamaakõnede tsükkel on keskne ärkamisaegne tekst. Moodne rahvustunne leiab aset 19.saj eri Euroopa paigus toimunud protsesside jooksul. Eestis toimunu pole unikaalne, sest mujalgi Euroopas toimus sarnaseid liikumisi. Mart Laar kirjutas ärkamisajast doktoritöö. Aade, et eestlastel on õigus rahvuskultuurile, hakkab levima järjest laiemale pinnale. Mart Laari sõnul jõuab ärkamisaja sõnum rahvani tänu õpetajatele ehk äratajatele. Õpetajad tutvustavad Kreutzwaldi ja Faehlmanni teoseid rahvale. Õpetajad õpetavad inimesi lugema. Rahvusliku sisuga sõnum liigub läbi kirjasõna rahvani. „Kalevipoja“ tekst oli kese ja inspiratsioon 1860– 70ndatel
brošüürides. Ta märkas sügavat lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Üheks sammuks selles protsessis oli eesti alfabeedi täiendamine õ-tähega. „Sesinnane pohkstav pudus tännini makele avitsas, mis ommetigi häddast tarvis lähheb, kui selgeste kirjutada, ja õieti lugeda. Temma healt ehk helli kuled, kui kegi hobbost ajab ja õ hüab.“ O. W. Masind on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõnu meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Seda on hilisematel aegadel ka väärikalt märgitud (nt kirjanik J. Kross). 19. sajandi lõpul anti „Maarahva Nädalalehe“ kirjutiste põhjal välja kogumikud „O. W. Masingi kirjad“ (I-IV, 1883 – 86). Pilet 14 1. M. Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane” 1814-41. Raske lapsepõlv. Vanaema kasvatab ta üles(isa pole jõukas ja ema suri tuberkuloosi).
annaabi.ee 
