776 eKr). Tihenesid kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeet foiniikia tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. Polis - Vana-Kreeka linnriik. Agoraa - rahvakoosolek, samuti rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana- Kreekas. Akropol - Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus. Faalanks - Vana-Kreeka ja Makedoonia raskejalaväe tihe lahingurivistu.
Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja Homerus- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Herakles- maailma kõige tugevam mees ta kandis oma seljas lõvinahka Prometheus- merejumal Zeus- Peajumal,taevajumal relvaks piksenooled Solon- oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik Kuidas austati jumalaid- jumalate auks ehitasid kreeklased templeid ja pidasid
kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel? (3 näidet kummalgi) Lääneprovints Idaprovints Räägiti ladina keelt Räägiti peamiselt kreeka keelt
Miks hävines Rooma impeerium ? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik ning milles kehtis vabariiklik korraldus, milles pidi kodanikel olema võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia
Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm
Vabariigi languse põhjused Rooma vabaiiklik korraldus oli tekkinud siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik. Vabariiklik kordpõhines kahel olulisel eeldused. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare
oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad
sõjaväes olla. Korraldati Mariuse sõjaväereform mis kujutas endast palgasõjaväge. Hakati värbama proletaare, neid õpetati välja riigi kulul ning ka varustus oli riigi rahade eest. Väepealikud maksid neile palka, mistõttu palgasõduri ja väepealiku vahel tekkis side. Linnas hulkuvate proletaaride hulk vähenes. Palgasõjavägi oli ustav sellele, kes talle palka maksis, ehk väepealikutele. Riigijuhi tähtsus vähenes ning ka rahvakoosolekute vastu tunti vähem huvi. Hea väejuht võis oma sõjaväega riigi vastu astuda. Palgasõjaväega kaasnes ka suur oht: ta võib poolt vahetada, kui vastane maksab rohkem palka. Sõjavägi oli peamiselt piirialadel ja siseriikliku ohu korral polnud sellest suuremat abi. Reformist tingituna tõusis esile kolm võimsat väepealikut: Crassus, Pompeius ja Caesar. Kõigis neis
2. Rooma 3 tähtsamat riigiametit, nende ülessanded: *Konsul(2)-kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Rooma armed *Preetor(8)-võis konsulit asendada/juhtida sõjaväge,korraldas õigusemõistmist *Tsensor- kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine,valvasid ka kodanike elukommete järele. 3. Vabariikliku Rooma allakäik, 3 põhjust *vabariiklik kord põhines 2 eeldusel: 1)kodanikel pidi olema võimalus võtta osa rahvakoosolekute/senati tööst, 2)sõjaväe tuumiku pidid moodustama rooma kodanikud.Mida suuremaks riik kasvas,seda vähem olid need tingimused täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud
ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest. Senaatoriteks tõsteti ka nüüd provintside aristokraatia esindajaid. Seadused kodakondsusel polnud enam tähtsust. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all.
Tigapuuga juhtunu järel. Kuigi eestlased on vabadust taga igatsenud kogu epopöa toimumisaja jooksul (1870. aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast. Tammsaare ütleb seal: ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." Sellest hoolimata elab tegelastes edasi unistus vabast riigist, millesse usub pärast esialgseid juhuslikke rahvakoosolekute külastusi ka Indrek. Kirjaniku sõnul on ehmatav kiirus, millega pikka aega võõramaalaste ikke all olnud eestlased järsku ümber mõtlesid: ,,See ongi, mis ajab hirmu peale. Inimese tujukus. Kannatab sajandid, ja siis korraga enam ei kannata." Vabadust võibki pidada inimkonna suurimaks unistuseks. Tänini on aktuaalne Kosovo riigi teema. Tänu elanike püüdlustele tunnustavad teda üle 60 maa, sealhulgas ka Eesti, kuid täielikku autonoomiat pole nad seni saavutanud.
jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda). Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus- kodanikuõigused olid vaid jõukamatel inimestel. Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad sõdisid
rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning
Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku, Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi, Kõik tänapäeva tähestikud on tuletatud foiniikia tähestikust. 2000 eKR Tänapäeva juutide esivanemad semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased elasid Kaanani lõunaosas poolkõrbe ja kõrbealadel. 19-18
Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Riigikorra poolest olid Ateena ja Sparta küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule (millest tulenevalt puudus rahvakoosolekul võim). Hiljem vähendati ülemklassi õigusi ja kaasati rahvas riigiasjadesse. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik (võim kuulus rahvakoosolekule). Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas püsis kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid ka ülempreestri kohuseid. 30-liikmeline geruusia juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased kodanikud
7.Mis oli abielu eesmärk? Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Mõisted: alfabeet, akropol, agoraa, aristokraat, sümpoosion, andron, kraater, kuros, kore. Kreeka linnriigid (õ lk 102-109) 1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? 2.Võrdle Ateena ja Sparta riigivõimuaparaati. Ateena (demokraatlik) Sparta (aristokraatlik) Kes oli riigi eesotsas? Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan? Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheajal? 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4.Millised elanike kihid olid Spartas? Iseloomusta igaühte. a) b) c) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? Selgita nende põhiolemust. a) b) c) 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi? Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? 2.Leidke Kreeka jumalate vasteid Mesopotaamia ja Egiptuse panteonist
Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei
· Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD · Homeros pime laulik , keda kreeklased pidasid oma kõige tähtsamate kirjandusteoste, eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. · Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja
Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud
näiteks linna, kus sammuti vajati töökäsi. Et sellist talupogade rändamist takistada muudeti nad sunnimaisteks, neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Järelikult oli keskajal talupoegadel väga raske elu, neil puutusid igasugused isikuvabatused ja nad pidid tegema väga palju tööd, et maksat oma isandale koormisi. Ma arvan, et talupoegade elu oli isegi vanalajal parem, kuna siis said nad vähemalt valida oma isandad rahvakoosolekute kaudu. Võrreldes talupoja ja feodaali eluruumi, oli viimase oma muidugi uhkem. Feodaalide eluruumid olid suuremad ja seinad olid ehitatud kivist, aknaklaase asendasid pärgamendi või seapõiega. Savipõrandat katsid õled, soojuse mõttes. Algselt oli kütekolle toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast
o Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal u 300 liikmest e senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Keisririik (30 eKr 476 pKr) Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nim keisriks. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 3. Ühiskond iseseisvalt Seisused: o Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks.
aastat varem, so 2. sajandil eKr. Vabariigi languse põhjused on: 1) Rooma oli muutunud suurriigiks, vabariiklikud võimuorganid olid mõeldud linnriigi või äärmisel juhul väikese territooriumiga riigi valitsemiseks. Suurriiki vanaaja tingimustes vabariiklike võimuorganitega valitseda ei saanud. 2) Rooma kodanikud elasid hajutatult kogu suurriigi territooriumil. See tähendab, et paljude kodanike alaline elukoht oli Roomast kaugel ja nad ei saanud osaleda rahvakoosolekute töös. Kuna paljud Rooma kodanikud ei jõudnud oma elu jooksul kunagi Rooma linna, kaotas RAHVAKOOSOLEK MÕTTE. 3) Suure panuse Rooma vabariigi langusesse andis vabade talupoegade laostumine. Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna aga riik pidevalt sõdis, ei saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende maavaldused läksid suurmaaomanike kätte. Laostunud talupojad siirdusid pärast sõjaväeteenistust
järgi, kelle täisnimi oli Marcus Ulpius Traianus. ·Hoone täitis eelkõige kaubanduslikke ja panganduslikke eesmärke. ·Keskne saal, mis übritsetud kahe rea sammastega. ·Hoone 50m kõrgune katus oli kaetud bronksplaatidega. ·Hiljem kasutati basilika Ulpia arhitektuuri kristlike kirikute rajamisel. Foorum Romanum ·See on Rooma liina keskne koht, mille ümber arenes kogu rooma tsivilisatsioon. ·Forum Magnum- Sealt sai alguse rooma parlament ja senat. · Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. ·See oli linna keskne sõlmkoht ja majanduslik keskus. ·See rajati rohtukasvanud märkalale. Praeguseks säilinud vaid varemed. ·Hommikust peale tungles seal rahvahulk. ·Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. ·Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi. Trajanuse sammas ·Püstitati monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. ·Nad koosnesid alusest ja
Kõik seadused võeti vastu rahvakoosolekutel nii Spartas, kui Ateenas. Suurim erinevus kahe linna vahel riigikorralduses oli see, et Sparta võim oli tugev ning püsiv, kuid Ateenas oli algselt aristrokraatia, vahepeal valitsesid riiki türannid ja alles hiljem kujunes välja demokraatlik riik. Riigijuhtimine erines kahes riigis kohati väga, kuid siiski olid riigijuhtimise alustalad samad. Sarnaselt geruusiale Spartas, oli Ateenas 500- liikmeline nõukogu, mis tegeles riigiasjadega rahvakoosolekute vahepealsel ajal. Ateenas valiti ametisse 6000 kohtunikku, kes tegelesid seadustega, selline süsteem aga Spartas puudus. Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia. Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane
Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd 13 Inglise kolooniat
lihtsalt Caracalla termid) Roomas. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nim. kuulsaim. Triumfikaared on ilma praktilise ülesandeta monumendid (võib öelda ka, et mälestisehitised). Püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamises. Kuulsaim triumfikaar on Tituse Triumfikaar Roomas. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? (Suured väljakud) Turuplatsid, kohtu- ja koosolekuväljakud Vana-Roomas. Neid kasutati nii rahvakoosolekute kui ka kauplemiste paigana. Seal toimusid ka tähtsate inimeste matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatisi mängude ja etenduste korraldamiseks, hiljem aga rajati nende jaoks eraldi ehitised (nagu nt amfiteatrid, tsirkused, staadionid). Hiljem jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist? Pompeji on koht, kus on kõige paremini säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised. See on
Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse. Patriitsid olid jõukad maavaldajad ning nad omasid palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Nemad võisid osaleda üksnes rahvakoosolekutel.
Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse
kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas? strateeg Eesotsas oli 2 kuningat, kelle võim oli päritav kõrgeim riigivõimuorgan rahvakoosolek Geruusia võim rahvakoosolekute 500- liikmelisele nõukogule+ Riigiametnikele ja kahele vaheaegadel riigikogu ametnikele kuningale , viis efööri 10. Ateena ametnike valimise omapära. TV 77 11. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. SPARTA SARNASUSED ATEENA kasvatus range riigikontrolli - haridus ja kasvatus oli iga all
valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi, kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 4.Iseloomusta Sparta valitsemist. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia, sellesse kuulusid vähemalt 60-
Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud Isikud
- Suursündmuseks rooma religiooni ajaloos oli aga etruski eeskujude järgi ehitatud ristkülikukujuline tempel Capitoliumil, mis pühendatud kolmainsusele: Jupiterile, Junole ja Minervale. Hilise vabariigi periood - Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum, mis oli kauplemise ja rahvakoosolekute toimumispaik, selline lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak ei puudunud ühestki linnast. - Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum, mida pole liialt säilinud. - Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. - Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega
samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid(ainuvalitseja). Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja
valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid, hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid
3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid kik meeskodanikest plisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel eesigused. 4.Iseloomusta Kreeka hiskonna struktuuri. v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed. Enamikud kreeklased olid aga talupojad, kes teenisid endale elatist peamiselt plluharimisega, kui ka ksit ja kaubandusega ning talupojad olid vabad. Kreekas oli levinud ka orjandus ning
Keisririik (30 e.Kr- 467 p.Kr) o Esimene keiser oli Octavianus Augustus o VARANE (30 E.Kr-235 p.Kr) Rooma impeeriumi hiilgeaeg Printsipaat Senati võim säilis Rooma suurim ulatus Maailma keskus 3. saj. Rooma riigi langus Segadusteaeg, kodusõjad Mingi aeg loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumistest Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte (keisrile) o HILINE KEISRIRIIK (235-476 p.Kr) Senat kaotas oma tähtsuse Keisri absoluutne võim Riigi jagunemine kaheks Lääne-Rooma riik Ida-Rooma riik
Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut, korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorum...
rahva üle. Võim ei olnud enam rahva käes, aga Rooma õitseaeg kestis veel paar sajandit. Gaius Julius Caesar Riiklik korraldus keisririigi ajal Augustus oli esimene Rooma keisririigi valitseja, kes krooniti keisriks aastal 27 eKr, kuid see ei tähistanud veel ametlikult vabariigi lõppu. Senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid, mõne aja pärast loobuti siiski rahvakoosolekute kokkukutsumisest ning riigi tegelik juhtimine koondus valitseja(keisri) kätte. Realistlikult tuli siiski peamine toetus keisri võimu ja autorideedile sõjaväelt, kellele tuli palk riigikassast. Leegionärid andsid ka keisrile iga aasta truudusevande ehk Sacramentumi Gaius Julius Caesar Augustus Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid
väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal Riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest.riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda nimetati keisriks; Senatist sai valitseja nõuandja;Varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele; Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve Itaalia ja provintsid Provints(Itaaliast väljaspoole jääv ala,vallutatud alad) keisririigi ajal said provintsid rooma võimust kasu, sest rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest. Armee
planeeringut. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Rooma linna tänavad olid tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väiksed elamublokid vastandusid suurte hoonete ja kogunemiskohtadega linnas, mida kutsuti palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Pantenon, Rooma massiivne rahvakoosolekute hall, on selge arhitektuuriline näide tihedas linnkonstektis. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehituses mängis olulist rolli ka Vana roomlastelt pärinenud mõiste genius loci ehk püha vaim. Rooma usu kohaselt on igal sõltumatul olendil oma genius, oma kaitsevaim - see oli ka paikadel, määratledes nende paikade iseloomu või olemuse
olid nn Lõviväravad Mükeenes 3. Kreeka ühiskonna hierarhia Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud põlielanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekus -> riigi kõrgeim võimuorgan. Valis igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus
Pidevateks sõdadeks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd palgasõduritest, kelle eessas olid väejuhid. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma armeega Rooma vastu minna. Riigis puhkesid kodusõjad. Aastal 30 eKr võitis Octavianus vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Nii sai alguse keisririik. 4.Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -pealtnäha oli riigikorraldus endine -mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest -riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks -valitsejal oli korraga mitu ametit -senatist sai keisririigi ajal valitseja, nõuandja ja magistraadid -vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust 5. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus
Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine ja esimene keiser Kuna palgasõdurid ei allunud enam senatile vaid oma sõjapealikule, siis toimusid kodusõjad. Octavianus võttis endale Augustuse nime ja kehtestas riigis ainuvõimu ajades Antoniuse riigist minema. Algas keisririigi aeg. Esimeseks keisriks sai Augustus (octavianus) Institutsioonid ja võimu teostamine Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatiga vastuolu võis siiski oluliselt Keisri tegevust piirata, selle pärast üritas Keiser senatiga alati läbi saada. Provintsid ja nende valitsemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peael ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe
aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse
(umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Suuremad polised olid: Argos, Ateena, Delfi, Korintos, Küreene, Massalia (Massilia), Sparta, Sürakuusa, Teeba, Mileetos, Efesos. Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel
· Rahvakoosolekud *valiti magistraate *otsustati sõja ja rahu üle *kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Keisririigi tekkimine *Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümbrust hõlmav riik *Octavianus kehtestas riigis ainuvõimu. *Imperator Caesar Augustus · Riiklik korraldus keisririigis *endiselt senati istungid ja valitavad magistraadid (senatist sai valitseja nõuandja) *magistraadid viisid ellu keisri otsuseid *loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest *riigi tegelik juhtimine keisri käes *kasvas senaatorite arv (ka provintsidest) *suurenes kodanike arv kõigil vabadel meestel oli õigus olla kodanik · Provintsid *"jaga ja valitse" (ld k divide et impera) - alistatud rahvastega eraldi kokkulepped *ei muudetud alistatud riikide keeli, kombeid, usku, riigikorda *toetati kohalikku aristokraatiat (aristokraatia toetas Rooma ülemvõimu)
!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõikidele
· Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus) · Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus) Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid: · Valiti magistrateid ehk ametnikke · Võeti vastu seadusi · Otsustati sõja ja rahu küsimused Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle järgi valiti ka neile ameteid. Senatit juhtis senati vanem ehk princeps Senatus. Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul. Senati ülesanded: · Kinnitas seaduseelnõud
ehk senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Ametis olid nad eluaeg. Rahvakoosolekud Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks koguned rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppel kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust, sellepärast püüdis enamik keisreid senatiga hästi läbi saada. Senaatorite arv ja kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele
Tuntum neist oli Philippos II poeg Aleksander Suur, kes vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa- ilmariik kolmeks osaks, millest üks oli Makedoonia koos Kreekaga. Hellenistlikku Kreekat valitses kree- ka-makedoonia päritolu ainuvalitseja monarh. Linnaelus suuri muudatusi ei toimunud, kuid ametnike ja rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne
annaabi.ee 
