Rooma vabariigi langemine ja varajane keisririik (1)

Vabariigi languse põhjused
Rooma vabaiiklik korraldus oli tekkinud siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik . Vabariiklik kordpõhines kahel olulisel eeldused. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest – rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud.
Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks.
Kodusõjad ja vabariigi lõpp
Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla . Mariuse ja Sulla võitluste ajal toimus ka Itaalia liitslaslinnade ülestõus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
Järgnevalt kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut – Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu – triumviraadi (“kolme mehe liit”). Pärast kolme mehe sõjaretki puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja.
Taaspuhkenud kodusõdades tõuid esile kaks senist Caesari pooldajat – Antonius ja Octavianus . Antoniusst toetas seejuures Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Antonius sai Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse kus ta tappis end koos Kleopatraga. Rooma vabariigi lõpuks nim. Seda, kui Octavianus hõivas aastal 30eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla.
Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr – 3. Sajandi algus pKr)
Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus (“auväärne”). Valitses 30 eKr-14pKr. Ta oli tasakaalukas ja järjekindel. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98 – 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia . Kogu riigi aladel kehtis nn Rooma rahu(pax Romana ).
Riigikorraldus
Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica . Augustus võttis omale princepsi (“esimene”) aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel . Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori(“käskija”) tiitlit . Mõiste keiser tuleb Caesari nimest.
Rooma sõjavägi
Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle täitustamine jätkus kuni keisririigi perioodini välja. Peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes umbes 5000 mehest. Põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Ühtlasi pidasid roomlased vägatähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimadkindlusepiirajad.