Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamlased Maapäeva jõuga laiali, kuid kokkusaamisi jätkati. 1918 jaanuaris moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale ning loodi kontakte suurriikide saatkonnaga Petrogradis. Saksamaa asub pealetungile Peale riigipööret aktiviseerusid ka baltisakslased. Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks, neid arreteeriti ning saadeti välja. Samal ajal katkesid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18.02 algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast. Iseseisvuse väljakuulutamine 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Võim võeti üle enne saksa vägede saabumist. 23
Venemaa kodusõjas oma kätte punased ja liitlased nõudsid vene valgete toetamist B. Pihkva suund C. Läti suund saksa- vene palgasõduri- tega püüdis võimu haarata Pavel Bermont-Avalov RAHULÄBIRÄÄKIMISED Vajadus: kurnatus sõjast, enamlaste üha tugevnev surve Sügis1919 rahuläbirääkimised ebaõnnestusid Detsember 1919 Tartus algasid uued läbirääkimised (Jaan Poska ja Adolf Joffe) Tartu läbirääkimised Vene pool : Eesti pool: Algselt nõuti kogu Lähtus rindel kujunenud Petserimaad ja poolt olukorrast Eesti väed Virumaad asusid Narva jõe taga Vene vägede pealetungid Rahuläbirääkimisi suudeti tagasi lüüa toetasid pealetungid
Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3
Tartu rahu Tartu läbirääkimised algasid detsember 1919. Samal ajal käisid lahingud Narva all. Detsembri lõpul Punaarmee rünnakud Narva all nurjusid ning Vene diplomaadid olid sunnitud Tartu rahulepingule alla kirjutama. Relvarahu hakkas kehtima 3. jaanuar 1920, kell 10:30. Seejärel jätkusid rahuläbirääkimised piiri- ja majandusküsimustes. Nendes punktides jõuti üksmeelele 2. veebruar 1920. Tartu rahu hakkas kehtima 30. märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust o Sõlmiti riigipiir o Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla · Majanduse vallas
pole Baltimaade kohalt kadunud.Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused alustasid pealetungi Riiale.Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt. 7 Narva kaitselahingud Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva eelsete kaitsepositsioonideni.Alanud heitlustes olid arvulises ja tehnilises vähemuses olevad Eesti väeosad sunnitud sammhaaval taanduma.Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised ning toetamaks oma delegatsiooni nõudeid,alustas Punaarmee uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks.Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord,sest rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid.Suurte kaotuste hinnaga õnnestus oht kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise
Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Kevadeks oli vaenlane Eestist välja aetud. 1919.aasta lõpul Tartus algasid Eesti ja Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimised. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Eesti iseseisvumine ei olnud ime, vaid see oli sõjategevuse loomulik kulgemine. Mitte keegi ei osanud ette aimata, kes oleks võitjaks tulnud, kuid välisabiga suutsid eestlased ikkagi vaenlase üle võida saavutada aga kui see oleks olnud ime, oleks kulgenud kõik hoopis teistmoodi.
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmb...
ebameeldivast liitlasest, aga jättis Rahvarinde silm-silma vastu Punaarmeega. Valgetega tehti seepärast koostööd, et eestlased lootsid, et kui valged võimule saavad, tunnustavad nad Eesti Vabariiki, see unistus purustati valgete endi poolt, kes olid piisavalt lühinägelikud, et eestlaste vabadust tunnistada ei tahtnud, mis võttis viimastel tahte neid aidata, samuti nõudsid seda Antandi riigid. 10. Kui kaua käisid rahuläbirääkimised Tartus, kes juhtisid rahudelegatsioone, mille üle vaieldi kõige rohkem? Tartu rahuläbirääkimised kestsid terve kuu. Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska ja vene delegatsiooni juht Joffe. Kõige enam vaieldi idapiiri pärast. Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Punaarmee rünnaku nurjumine Narva all sundis siiski diplomaate järeleandlikkusele. 11. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? 2
Tartu rahu 1919 aastal 31.augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimas...
iseseisvuse realiseerimiseks Olulised poliitilised momendid Eestimaa ning Venemaa arengus ja rahvusvahelisel areenil, mis soodustasid Eesti omariikluse kujunemist Eesti tasand 1.poliitiliste erakondade kujunemine 2.kubermangude liitmine 3.eestlaste positsioonide tugevnemine omavalitsusorganisatsioonides 4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome Sündmused 1917 märts Määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta (1 kubermang). Eestimaa omavalitsuse seadus, Maapäev e Maanõukogu 15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu
Poska diplomaatiline pass Pariisi rahukonverentsil, http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/miks -vottis-eesti-vabariigi-paasemine-laaneriikide- perre-nii-kaua-aega?id=39286675 Tartu rahuleping • Poska pooldas rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga • 1919. a augustis algasid Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised Poska rahulepingut allkirjastamas, • Eesti poole pealt juhtis läbirääkimisi http://blog.vm.ee/2015/02/02/tartu- rahuleping-kui-eesti-riigi- sunnitunnistus/ Jaan Poska • Palju probleeme tekitas piiriküsimus, kumbki osapool ei tahtnud järgi anda • Tartu rahuleping allkirjastati 2. veebruaril 1920
endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit. · Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. · Rahvaarv langes. · Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest. Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
juunil sõlmiti vaherahu, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. 19.juunil sõda jätkus uuesti. 23.juunil saavutasid eestlased suure võidu Võnnu all ja edaspidi hakati seda päeva nimetama Võidupühaks. Juuli agul taastati Lätis seaduslik valitsus. 5.juunil 1919 lõpetas siin ka tegevuse eesti töörahva kommuuni nõukogu ja eesti kütipalgud viidi venemaale tagasi. Nüüd tunnistas ka Lenin, et eestis on tegemist vabadussõja, mitte kodusõjaga. Vahepeal septembris 1919 olid olnud Pihkvas rahuläbirääkimised eesti ja venemaa vahel, kuid need katkesid. Need jätkusid uuesti novembris Tartu rahulepinguna. Vaherahu sõlmiti 31.detsembri õhtul, kuid ametlikult hakkas see kehtima 3.jaanuar 1920 kell 10.30. tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920 Jaan Poska ja Adolf Joffe. Vabadussõda kestis 402 päeva. Hukkunuid oli varasemad andmed 3600, hilisemad 5000. Asutav kogu võttis vastu kolm tähtsat otsust : 1) 15.mail 1919.aastal iseseisvus deklaratsioon, sellega teatati kogu maailmale, et
· suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased baltisakslased olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa tahtis pühenduda Läänerindele, nii et rahusaavutamine oli mõlema riigi huvides. Siiski olid Saksamaa pakutud rahutingimused liiga rasked, Venemaa ei nõustunud nendega ja seetõttu läbirääkimised katkesid. Seoses läbirääkimiste nurjumisega algas 18. veebruaril 1918 saksa vägede pealetung Idarindel.
Ajutine Valitsus Konstatin Päts. Vabadussõda (1918-1920) Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. KORDAMISEKS Jaanuar 1919 vastupealetung Asutav Kogu, põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga, kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda. Võnnu(Cesise). Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana. Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega.
Eesti iseseisvumine Iseseisvumise eeldused · Rahvusvahelised: · I MS · Variseb kokku senine poliit. süsteem · Impeeriumite lagunemine · Eeskujud (Poola, Soome) Eeldused · Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg)
saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak - saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad - suured kaotused eestlastele järkusid vaenlaste sõjaretked - katk rahuläbirääkimised rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka)
Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr(maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed. Lõpuks puhkes relvakonflikt. Põhilised lahingud käisid Võnnu(Cesis) pärast. 23 juuni 1919 löödi saksa väed lõplikult puruks. 1919 üritasid Punaarmee uuesti Eestisse tungida. Oktoobris algasid juba rahuläbirääkimised. Rasked vaidlused peeti piiride pärast. Venemaa lubas tunnustada Eesti iseseisvust igavesti.
Pealtungi Vene valge kaaartlased ; Teda toetasid tiiadelt Eesti väed;loode armee lakkas olemast; Väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.Venemaa koondas Narva alla võimsad jõud;Narva kaitselahingud; ei suudetud eestlaste kaitset murda; 7 .dets(punaväel õnnestus krivasso juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua,millega tekkis ohta, et Narva jääb koos kaitsjatega kotto.; eesti väejuhatus tõi kohale lisajõude; Tartu rahuläbirääkimised Eest-Vene rahuläbirääkimised;Jaan Poska;31.dets 1920. kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Sel samal hetkel lõppes tegelikult ka vabadussõda, mis oli kestnud 402 päevaja nõudnud 3600 eesti sõduri elu; Tartu rahu Vaherahuga oli vabadussõda lõppenud küll tegelikult , kuid mitte ametlikult-selleks oli vaja sõlmida rahuleping, milleni jõuti 2. veebruaril.selle lepinguga tunnustas Venemaa ,,ilmtingimata Eesti riigi
*kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1.sotsialismi alustarad jäid paika 2.lisaks väikeettevõtlus
Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud see vägivalda,mis nõudis üle 3000 inimelu. Rahuläbirääkimised on edenema hakkanud alles viimastel aastatel. Iirimaaga sarnaselt võitles ka Sotimaa innukalt oma iseseisvuse eest, olles kannatanud sajanditepikkust inglise feodaalide rõhumist. Walter Scott on peegeldanud oma romaanides sügavuti soti rahva vabadusvõitlust, kujutades realistlikult rahva otsustavat osa selles. Ka Eesti rahvas on tundnud võõrvõimu rõhumise maitset. Vene okupatsiooni ajal kehtestati
............................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ...........................................................................................13 Kokkuvõte ja soovitused ............................................................................................15 Kasutatud materjalide loetelu ...............................................................................16 Lisa 1 ................................................................................................................
V: J. Soots 14.Mis oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja telegrammi põhisisu jõulu esimesel pühal aastal 1919? V.Informatsioon läbirääkimiste käigust Tartus ja vastupanu õhutamine rindel. 15.Kes oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja aastal 1919? V: J. Laidoner 16.Mis kangelasteo tegi n.-allohv. Johannes Jakobson 28. detsembril aastal 1919? V: Astus üksi koos kuulipildujaga vastu tervele vaenlase ahelikule ja sundis nad taganema 17.Millal algasid uued rahuläbirääkimised Tartus? V:29. detsembril kui A.Joffe oli loobunud neutraaltsooni plaanist. 18.Millal hakkasid Vene väed Viru rindel hävitavat kaotust ja teovõimetust tundma. V:28 detsember 1919, olles kaotanud enamuse oma juhtidest. 19.Millal kirjutati Tartus alla rahulepingulemillega tunnustati meie õgustatud nõudeid piiri ja sõjaliste tagatiste küsimuses? V: 31 detsembril 1919 õhtul. 20.Kas Vene valged tunnustasid eestlaste iseseisvust? V: ei 21
usupüha lepituspäeva ajal, kui enamik ohvitsere oli kodus, ründasid egiptlased ja süürlased Iisraeli vägede positsioone. Kindlustusest neil läbi murda ei õnnestunud. Et ära hoida sõbra agooniat, teatas Nõukogude Liit, et ta sekkub sõtte, kui Iisrael ei sõlmi viivitamatult vaherahu. Vastuseks viis USA oma sõjaväe lahinguolukorda. Sõda lõpetati 24.oktoobril. Sõda lõppes juutidele võidukalt ja rahvas oli väsinud lõpmatutest sõdadest ja kõik igatsesid rahu. · Rahuläbirääkimised Rahuläbirääkimised kestsid aastaid ja neid ei suutnud peatada ka uued terroriaktid. Rahuleping Iisraeli ja Egiptuse vahel kirjutati alla 26 märtsil 1979.Iisraeli jaPVO vahel toimus siiski veel üks tõsine sõjaline kokkupõrge. Oslos toimunud salajaste läbirääkimiste järel kirjutasid Iisrael ja PVO alla deklaratsioonile terrori lõpetamise ja omavaheliste suhete reguleerimise kohta. Jordaaniaga sõlmis Iisrael rahulepingu 26.oktoobril 1994. · Oslo lepingu sõlmimine
tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus. · Septembri keskel algasid Pihkvas rahukõnelused, mis lõppesid tulemusteta. · Punaarmee pealetung Narva all november-detsember · Rahuläbirääkimised Tartus alates novembrist · 31 detsember kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuarist 1920 J. Tartu rahu 2. veebruar 1920 · Kirjutati alla kell 00.45 Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Eriti kaua vaieldi piiriküsimuses. · Venemaa tunnustas "Essti riigi rikkumatust ja iseseisvust", tõotas loobuda "igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid
loomulikul ja vääramatul enesemääramisõigusel oma põlisterritooriumil. Seejuures pole oluline, kui sagele me end määrame, enesemääramisõigus pole ühekordseks kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 3 Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001. 2. ``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002. 3. http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 5. ``EE 9 Sun-Türg`` Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996
1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine.
1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). - Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine.
deltasse ning ärhvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata. · ÜRO nõudel peatati sõjategevus ja kehtima hakkas järjekordne relvarahu. · Sõda lõppes lõppes selgete tulemusteta. Hakati otsima kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu. · Egiptuse president Anwar Sadat katkestas koostöö NSV Liiduga ja lähenes USA-le, kellest sai konflikti reguleerimiskatsete vahendaja. · 1977.a. toimusid USA-s Camp Davidis rahuläbirääkimised Egiptuse ja Iisraeli vahel, mis viisid Iisraeli Egiptuse rahulepinguni 1979.a. märtsis, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. · Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. Iisraeli Araabia konflikt jätkus,mis võttis mitmel korral väiksema sõja kuju näiteks Iisraeli sissetung Liibanoni 1982.a. · 1987.a. algas Iisraeli araabia asustusega aladel PVO üleskutsel aastatepikkune rahvaülestõus intifada. Iraan
Kuid nii see ei läinud, 8.juulil 1709. aastal Poltaavias toimunud lahingus said rootslased lüüa. Kuningas Karl Xlll õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Poltaavia lahing oli päärdepunktiks sõjas, mis jätkus veel enam kui kümmekond aastat. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid Vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Sellega oli kogu Rootsile kuulunud ala Baltikumis läinud Venemaa kätte. Pärast Karl Xll surma 1718. aastal algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
rühmitused Viet Cong'iks. 1965 Lõunaosa sõjalise valitsuse võtab üle kindral Nguyen Van Thieu. Saabuvad USA väeosad; kolme aasta jooksul tuleb kokku 500 000 meest. 1965-1968 Operatsioon "Rulluv kõu": USA hakkab phase tugevasti pommitama. 1967 USAs ja mujal algavad sõjavastased meeleavaldused. 1968 Tet'I(uusaasta-) pealetung- salaja imporditud reloading rünnatakse korraga 105 Lõuna-Vietnami linna. Viet Cong Kanab suuri kaotusi. Algavad rahuläbirääkimised. USA vähendab pommitamist ning alustab väeosade väljaviimist. 1969 Ho Chi Minh sureb. Hoolimata läbirääkimistest ägeneb sõda uuesti. 1970 Püüdmaks peatada Viet Cong'ile relvade saatmist, alustab USA salajaseid rünnakuid Laoses ja Kambodzas ning hakkab Põhja-Vietnami uuesti massiliselt pommitama. 1972 11-päevane jõulukampaania on sõja suurim USA tehtud pommirünnak. 1973 Pariisi rahulepingu sõlmimine, ent lahingud jätkuvad.
Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt okupeeris Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk- Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades
Iseseisev riik on küll hea, kuid kuidas oleks selline väikene riik saanud majanduslikult hakkama. 28. juunil kirjutati alla Versailles'i rahulepingule, mis oli väga mahukas ning hõlmas endas palju piiranguid Saksamaale. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ja õhutõrjet, raskesuurtükiväge, tanke ja soomusautosid, allveelaevu ning gaasirelvu. Samal ajal nägi Eesti vaeva, et sõlmida rahu Venemaaga ja saada neilt tunnustus iseseisva riigina püsimajäämiseks. Rahuläbirääkimised aga venisid ning tundus nagu nad tegelikult Eesti iseseisvust tunnistada ei soovi. 1919. aasta algupoole organiseeris Saksa sõjavangis viibinud Kaukaasia päritolu tsaariväe polkovnik Pavel Bermondt relvastatud üksuse.Ta lubas minna bolsevike vastu, et taastada ühte ja jagamatu Venemaa. Talle jagus palju toetajaid ning peagi oli ta sõjavägi arvestatava suurusega. Suunduti Venemaa poole, kuid enne seda jäid teele Eesti ja Läti, mis nende õnnetuseks osutasid ägedat vastupanu
Korea soda. 1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25
eestikeelsele asjaajamisele. Venelased eitasid Eesti iseseisvust ning nägid meie maad juba Venemaa koosseisus. Eestlased selle mõttega ei leppinud ning asusid kaitsma oma au ja riiki. Alguses saatis meid ebaedu, kuid lõpuks suudeti blokeerida hiiglasliku Venemaa rünnakud ning isegi nad taganema lüüa. 23. juuni 1919 on Eestile väga tähtis kuupäev, kuna see tähistab meie võitu põliste rõhujate üle, seda päeva tähistakse kui Võidupüha. Algasid rahuläbirääkimised Tartus ning 2. veebruaril 1920 kirjutati vaherahule Venemaaga alla. See leping näitas, et väike riik on võimeline paljuks, kui vaid suudetakse kokku hoida ja võidelda ühtse eesmärgi nimel ühtse rahvana. Kui lõpuks meilt siiski vabadus uuesti ära võeti, ei kaotatud siiski pead, ning hoiti kokku. Nõukogude Liidu ajal hakati palju rohkem läbi käima oma sugulastega ning tuttavatega. Suudeti alles hoida rahvuskultuur, kirjandus, laulupeod, teater jpm. 1988
Kordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda 1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud a...
· Sekkus Prantsusmaa abiga ja initsiatiivil · Kujunes hiilgavaks sõjakäiguks mõne kurva erandiga · 1632 võidukas Lützeni lahing · Rootsi astus välja 1635 sõlmitud Praha rahuga · Pani aluse Põhjasõjani püsinud impeeriumile Prantsuse periood: · 1635-42/48 · Richelieu initsiatiivil alustatud sekkumine · Liit moodustati ümermõelnud rootslastega · Suuri kokkopõrkeid enam ei toimunud · Rahuläbirääkimised peeti kahes erinevas kohas Vestfaali rahu 1648: · Kõik osapooled tunnistasid Augsburgi usurahu põhimõttele · Lisaks luterlusele tunnistati kalvinismi · Kehtima jäi Saksamaa killustatus üle 300 riigikese · Tekkis ka iseseisves Brandenburgi vürstiriik, hilisem preisimaa · Mõjuvõimu kaotas Saksa-Rooma keiser · Rohkem hakati rääkima Austria keisrist · Rahu pani aluse kuni SPR-ini püsinud Euroopale
alustas Soome vastu sõda.Rahvaste liit kuulutas NSVLi sõjaalgatajaks ning heitis ta organist välja.Venemaa lootis Soome paari nädalaga vallutada aga see ei õnnestunud.Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada.Soomele tulid appi Suurb ja Prants,see sundis Stalinit rahulduma vähesemaga.Soome valitsus ei soovinud samuti edasi sõdida, sest kardsid ,et nende maa muudetakse suurriikide vaheliseks sõjatandriks.Algasid rahuläbirääkimised ning 1940.a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.Kuid säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA:Kui Saksamaa ründas 1941.Nsavli ,jäi soome erapooletuks, kuid NSVL alustas siiski Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.juuni.1941 alustada NSVLI vastu sõda.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ja hõivas ka NSVLile kuulunud Karjala alad.Kui Punaarmee 1944
Mai keskpaigas alustasid eestlased pealetungi Petrogradile. Sõjategevust Eesti aladel enam ei toimunud. (Aprillis tuli kokku Asutav Kogu 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt osa Narva Taguseid alasid ja piiri Pihkva all. *2. veebr. 1920 Tartu Rahu 1. pandi paika piir- Eesti sai 8 km ulatuses Narva taguseid alasid ja suure osa Petserimaast. 2. Eesti sai Tsaari Venemaalt 15 mil. kuldrubla. 3. lepiti kokku vangide vahetus. 4. lepiti kokku hilisem repatreerumine
liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. Vabadussõja lõpp · 17.18. september Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 28. september algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5
vallutuspäeva, 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Suve teisel poolel lahingutegevus vaibus ja oht Eesti iseseisvusele vähenes. 1919. aasta novembris, pärast Vene Loodearmee taandumist Petrogradist Eesti piiridele muutus olukord senini tulemuseta jäänud rahuläbirääkimiste suhtes. Terve detsembrikuu vältel tuli Eesti vägedel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Suurte kaotuste hinnaga õnnestus vaenlane tagasi lüüa. Samal ajal käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega 2. veebruaril 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Landeswher oli Balti-Sakslastest koosnev maakaitsevägi.
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning too...
aastal aprillis. Asutava Kogu esimeheks sai sotsialist August Rei. 1919. aasta mais alustasid Eesti väed suurpealetungi. 23. juunil saavutati suur võit Võnnu all, mida tähistatakse ka tänapäeval Võidupühana. Suveks hakati juba mõtlema rahu saavutamisega kahe osapoole vahel. Kummagi osapoole sõdurid ei tahtnud enam teineteist rünnata. Viimased rünnakud Narvale leidsid aset 1919. aasta viimastel päevadel, kuid ka need nurjusid algasid Tartu rahuläbirääkimised, mida juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aasta 2. veenbruril. See lõpetas 402 päeva ja 3600 eestlase inimelu nõudnud sõja, mille täieliku võidu saavutas Eesti. 5
moraalist. Murrang toimus 1919. aasta algul, kui saabus välisabi. Sõjaväe eesotsa astus Johan Laidoner, suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks oli vaenlane maalt välja aetud. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919.a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimistel Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes, kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. (Vära & Tannberg & Pajur, 2004) 6 Kokkuvõte Eesti iseseisvumist ei osanud 100 aastat tagasi keegi ettegi kujutada, kuid siis tänu mitmete
laevad, soomusrongid b)Landeswehri sõda*Landeswehr-Baltisakslaste maakaitsevägi*Vallutasid Lääne-Läti, Riia. Läti valitsus põgenes Eestisse, palus abi*meie 3.diviis tungis P-Lätti, 15-23.06- Võnnu juures otsustavad lahingud. 23.06-Landeswehr löödi taganema*06 lõpus vabastati Riia, taastati Läti valitsus *07 andis Landeswehr alla, saadeti laiali*Lõuna-Läti vabastati Leedu, Poola armee poolt Vetapp(sügis-talv1919)-*okt algasid rahuläbirääkimised, toimusid Tartus(telegatsioonide juhid:Eesti:J Poska, J Soots Vene:A Joffe, I Gukovski) Tartu rahu-02.02.1920-kirj allaTingimused:1.riigipiir Eesti ja Venemaa vahel(12km laiune maariba Narva jõe taga, Ivangorodi linn, terve Setumaa, Petseri, Irboska) 2.EV ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena 3.kehtestati diplomaatilised suhted 4.EV sai 11t kulda, millega maksti ära osa võlgadest 5.Eesti ja Vene kodanikel lubati kodumaale tagasi
Manööversõda püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast · Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. · 1917. a veebruarirevolutsioon, Nikolai II loobus troonist. · Vene Ajutine valitsus ei suutnud tuua pööret rindel. · 1917. okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine. · 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 12. Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? 1918 märtsis Venemaa ressursid olid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamlased teostasid riigipöörde ja sõmisid Saksamaaga separaatrahu. Saksamaa alustas 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa
Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. • 23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. • 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. • 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu. Vabadussõja lõpp • 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. • 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5
Miks enamlased suutsid Ajutise Valitsuse kukutada: · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda · enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt) · Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv · Rahvas uskus, et Venemaad võib päästa veel ainult sõjaväeline diktatuur Nov 1917 valiti Asutav Kogu 3. märts 1918 Bresti rahu 1917 a lõpus algasid rahuläbirääkimised Nõukogude Vene ja Saksa vägede vahel: läbirääkimised venisid, veebruaris 1918 Saksamaa vallutas veel juurde Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, 3.03 sõlmiti Bresti rahu, millega säilis Saksamaa okupatsioon nendel aladel Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina. 1918-1920 kodusõda Kuni suvi 1918 lubati tegutseda mitmel parteil, siis kehtestati ühe partei süsteem kommunistlik partei Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused:
sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis. Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga. Antandi vägede sekkumisel sõlmiti ajutine vaherahu 3. juulil, mille kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlastele vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi 5. Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus? Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone? Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon A. Joffe, kindral Kostjajev jt Millal sõlmiti Tartu rahuleping?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
