Jaan Poska
(1866-1920)
Jaan Poska elust
• Sündis 24. jaanuaril 1866. a.
venestunud perekonda
• Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust
• Üks 20. sajandi olulisemaid
Eesti poli tikuid
• Allkirjastas Tartu rahulepingu, mil ega
tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust Jaan Poska,
https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska
Jaan Poska poliitikas
• 1901. aastal li tus liberaalsete
rahvuslaste rühmaga
(“ Teataja ” seltskond )
• 1904 . aastal valiti ta eestlaste
bloki li kmena Tal inna volikogu
saadikuks
Ajalehe Teataja esminumbri esileht,
https://et.wikipedia.org/wiki/Ri gi_Te
ataja
• 1913. aastal valiti Poska Tal inna
linnapeaks
• Vi s läbi mitmeid muudatusi:
- naiskommertskool,
- linnade li du osakond ,
- arstiabi ümberkorraldus
Jaan Poska abikaasaga,
http://histrodamus.ee/ ?
event=Show_event&event_id= 1763 &lay
er=94&lang=est#1763
• 1917. a 6. märtsil nimetas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gki
Õppematerjali autor
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate
Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissariks Riia linnapea Anders Krasnaks. Võimu eestistamine - enamik juhtivatest ametikohtadeks läks eestlaste kätte. Poska korralduseks määrati Põhja-Eestis maakondadesse maakondade komissarid ja miilitsat, kes olid kõik eesti rahvusest. Otsest määramist Lõuna-Eestis ei toiminud, seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme
Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks
1730-1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi- ja Saarerüütelkonnaks. 17 Suurendati makse sõjakulude katteks. Eestis säilisid suhted euroopaga. See oli talupoegadele mingilmääral kasulik. 1739 Rooseni deklaratsioon - Liiwimaa paruni Otto Fabian Roseni poolt kirjutatud kiri. Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas, et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad. Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist. PÕLLUMAJANDUS.
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Vene mõju ja kohalolekut tuleb suurendada ning baltisaksa mõju vähendada, nii et eestlaste ja lätlaste poliitilised õigused ei laieneks. Balti kubermangude kindralkubernerid – Eestimaal Aleksei Bellegarde (1902–05) ja Liivimaal Mihhail Paškov (1901–05) – tunnistasid uute reformide vajadust ja püüdsid laveerida kohalike vaenutsevate poliitiliste leeride vahel. Valitsus ise oli aga üsna passiivne ses suhtes. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): 19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid