Majandusaasta aruande koostamine Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3.audiitorkontroll 4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine 5.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne
Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg
erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) - VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 20. Miks on vajalik hoida n-ö silm peal ettevõtte rahavoogudel Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutumist aruandeperioodi jooksul, seega tuleb neil silma peal hoida kuhu, miks raha liigub. 21. Milline aruanne kajastab ettevõtte rahavoogusid? Ettevõtte rahavoogusid kajastab rahavoogude aruanne.
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t)
..raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17.Nimeta vähemalt viis koduettevõtte tegevust (toimivat) asjaolu 18.Nimeta vähemalt viis olulist ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit 19.Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega seotud riski
koordineerimine. Selleks, et äri toimiks edukalt, peavad äriprotsessid olema hästi kavandatud ja kooskõlastatud. 2. Kirjelda infosüsteemi ja äriprotsessi vahelist seost. Infosüsteemid muudavad äriprotsessid sujuvamaks, kiiremaks, automaatsemaks. Infosüsteemid on kasulikud erinevatele ettevõttesisestele gruppidele. Nii on loodud näiteks majanduslikult kasulik tehingutöötlussüsteem, mis korraldab firmas liikuvaid rahavoogusid ning tootekoguseid. Lisaks sellele eksisteerivad erinevad infosüsteemid, mis kajastavad ettevõtte seisu ja palju muid süsteeme, mis aitavad teha ettevõtte juhtidel pädevamaid otsuseid. Süsteemide tähtsus on ajas tõusnud, sest olulisemaks on muutnud tiimitöö, innovatsioon ja üleüldine professionaalsus. Infosüsteemid teevad lihtsamaks firma laienemise asukohaliselt. Üleüldiselt võib näha infosüsteemide ja äriprotsesside omavahelist seost nende
N: Ford otsis ka kulude vähendamiseks ja autode kvaliteedi tõstmiseks ideid kõigilt oma töötajatelt, hakates maksma lisatasu kulude piiramise soovituste eest ning selliste ideede genereerijaid kaasama uute projektide leidmisesse. TASUVUSAEG Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, ignoreerides seejuures raha ajaldatud väärtust- rahavooge ei diskonteerita tagasi käesolevasse ajamomenti. Projekt vastu võtta, kui tasuvusaeg jääb firma nõutava tasuvusaja piiresse. Näide: Firma maksimaalne soovitav tasuvusaeg on 3 aastat ja investeerimisplaan nõuab algselt sissemaksu 10 000 USD, millele järgnevad alljärgnevad aastased rahavood: Aastad tulevased rahavood (USD) 1 2 000
raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruande informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandluse viise ja aruandeskeeme Tulude ja kulude vastavuse printsiip
ÜL 1 Järgnevas ülesandes palutakse Teil prognoosida ette võtte rahavoogusid ning määratleda võimaliku dividendid mida Ettevõte võiks välja maksta. Macrosoft on IT valdkonnas tegutsev suur ettevõte ke varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites):
audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust
8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE.Liikmeks ei või olla nõukogu liige.Liikmeks ei olla veel ka isik,kelle suhtes kohus on
b. Kvaliteet, hind, müügikoht c. Hind, kvaliteet, teenindus, pakend, jaotusvõrk Küsimus 5 Teenindussfääri osatähtsus maailmas ... a. langeb b. pole jälgitav c. tõuseb Küsimus 6 Millega on seotud emotsionaalsed väärtused? a. Toodete väärtustega b. Toote omaduste ja funktsioonidega c. Kliendi emotsioonide mõjutamisega Küsimus 7 Mis on bränd? a. Varade ja ka kohustuste kogum b. Funktsionaalsete ja emotsionaalsete väärtuste kogum c. Võime genereerida rahavoogusid Küsimus 8 Mis on kululiidri strateegia eesmärk? a. Oma positsiooni säilitamine b. Arendada konkurentsieelist tarnides ja turustades toodet, mis mõnes mõttes erineb konkurentide toodangust. c. Olla odav tootja võrreldes oma konkurentidega. Küsimus 9 Mis on ettevõtte turundusplaan? a. Turu hõivamine ja uuele turule sisenemine. b. On oma olemuselt koondplaan ettevõtte kõigi toodete ja teenuste turundustegevuse oluliste valdkondade kohta. c
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid. Kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid (äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO
Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära Tööpuuduse liigid: siirde-, struktuurne-, tsükliline-, sesoonne-, varjatud- Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas Milline on Eesti krooni kaudne kurss euro suhtes: 1EEK=0,0639 Mida kujutab endast kapitali- ja finantskonto: sisaldab rahavoogusid, mis on seotud finantsvarade ostu ja müügiga (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, muud inv.) Milline kõver väljendab riigi maksutulude ja maksumäära vahelist seost? Kuidas riigieelarvedefitsiit avaldab mõju puhasekspordile? Vt. konspekt lk 40 joonis
c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega 5. Mis on faktooring? Millal ja miks seda tavaliselt kasutatakse? Alustavad ettevõtted kasutavad oma tegevuse rahastamiseks sageli laene ja riiklikke toetusi. Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. See annab ettevõttele võimaluse oma rahavoogusid paremini ja efektiivsemalt juhtida ning igapäevaseks toimimiseks likviidsuspuhvrit luua. 6. Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta paar näidet. a. vahetusvahend telefoni ostmine, kinnisvara soetamine b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks. c. akumulatsiooni vahend raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7
..................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile. Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
imporditavale tasakaalustatud ja eksport annab vahetada vahetada hindade kaubale tollimaksud poleks vaja mastaabisäästust kohandumise ja kvoodid, eksporti rahavoogusid kahe tuleneva eelise ja protsess. aga propageeriti riigi vahel. sellega teenitud raha eest saab sisse osta teisi vajalikke kaupu ja teenuseid. 5
2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara 3. arusaadavause printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada selliselt, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruande mõistmiseks piisavalt finantsalaseid teadmisi 4. olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mis võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. järjepidevuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruande skeeme 6. tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud
väärtust. Kapitaliseeritud väärtus- investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtus, mida diskonteeritakse nõutava kasuminormiga või tulinormiga. Varade nõutav tulunorm või kapitaliseerimiseväärtus sõltub riskitasemest, kapitaliseeritud väärtust võib käsitleda kui maksimaalset hinda, mida investor on nõus maksma arvestades tulevasi positiivseid rahavoogusid ehk tulusid. Üheks eripäraks on see, et arvesse võetakse investeeringu tulevasi rahavoogusid. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Hindamise põhimudel- arvestab investeerimisobjektide väärtust ning tasuvust mõjutavaid tegureid. Selle alusel määratakse kapitaliseeritud väärtus. Mudel näitab seda, et varade väärtust mõjutavad sellised tegurid nagu tähtaeg, loodetav tulu ja riskiäär.
o rahavoogude aruande Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finants seisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. 3. Täisühingu osanikuks ei või olla: o riigiasutus Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4
Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Ebaolulised juhtimisotsuste seisukohast on need kulud, mis on juba tehtud. Ebaolulised on need kulud, mille summa on konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline. Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid ehk raha ja rahalähendite laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha,
Näide: Nafta Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss
temast mahaarvatavad kulud. Avalikustamise printsiip , aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik raamatupidamiskohustuslase varast, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse lõpptulemist (kasumist/kahjumist) tõese ja usaldusväärse ülevaate saamiseks. Olulisuse printsiip, selle põhimõtte sisuks on olulise eristamine ebaolulisest. Raamatpidamise aruannetes tuleb kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav kogu oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Konservatiivsusprintsiip ehk ettevaatlikkuse printsiip, aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist
Turunduskommunikatsiooni plaan Mis on eesmärk? Eesmärk on kavatsus; kuhu ma tahan jõuda Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline Eesmärki peab olema võimalik mõõta Kommunikatsiooni eesmärgid Eesmärgid peavad olema kooskõlas äriliste eesmärkidega ja tegema ühte järhevast: Tekitama lühi – ja pikaajalist rahavoogu, mis ületab investeeringu turundusse ja kommunikatsiooni Kiirendama rahavoogusid (ettevõttes kohe käesolev raha on väärtuslikum kui see mis tulevikus tuleb. Pdevalt on püsikulud, mida tuleb katta, tuleviku raha selles osas väga ei aita. Nt tehakse inimesle pakkumine, mis tundub talle, et on õige kinni haarata) Tasandama hoojalisi rahavoogusid (on ettevõtteid, kel on tegevus hooajaline. Nt jäätis, rehvivahetus. Vahepealsel ajal on ka vaja välja mõelda mida teha. ) Suurendama brändi väärtust (maine parandamisega seotud projektid
sellisest olukorrast väljub. 3. Arusaadavuse printsiip - raamatupidamisaruannetes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ning mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisavad eelteadmised. 4. Olulisuse printsiip - aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja poolt tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulist võib kajastada lihtsustatud viisil. 5. Järjepidevuse printsiip - finantsaruannete koostamisel tuleks kasutada järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ning -meetodeid. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip - aruandeperioodi tulust võib maha arvata nende samade tulude tekkega seotud kulud
Põhiterminid: 1. Aktsia – väärtpaber, mis annab omanikule ehk aktsionärile õigusi ettevõttes. Niipalju kui on omandanud aktsiaid, nii palju on tal ka õigusi. Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. TÖÖLEPINGU SEADUS:
Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud. Iga rida kasumiaruandes on kasumiaruande kirje. Väike ettevõtetel soovitatakse kasutada II kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda. Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega. Bilansi esimese kirje muutus. Näitab ära miks raha suurenes või vähenes. Kaug ja otsemeetod. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud ettevõtte omakapitalis.
kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis võib mõjutada raamatupidamis kohuslase finantsseisundeid, majandustulemust või rahavoogusid. Oluline on see info, mille avalikustamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate tehtavaid majandus otsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5) Järjepidevuse printsiip aruannete koostamiselt tuleb kasutada järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid, arvestusviise ja arvestusskeeme. Nt: amortisatsiooni normide muutmine. 6) Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruande perioodi tuludest võib maha arvata
kindlustamaks lõpptarbija kinnipidamise oma lubadusest. Näiteks müüakse pidevalt ühte tüüpi kaupa pidevalt samas koguses sama ajaperioodi jooksul. Sellest tuleb järeldus, et kaup ei jää pärast ostu pikaks ajaks seisma. Tulemusena on võimalik saavutada kas ajutine hinnavõit või püsiv alla- hindlus. Kuna maksed toimuvad samuti elektrooniliselt, siis on võimalik paremini hallata ettevõtte rahavoogusid ja pakkuda raamatupidamisele täpseid ja õigeaegseid andmeid. Üleminek traditsiooniliselt ostutöölt elektroonilisele võib selle juurutamisel tekitada väga suuri probleeme. Paljud ettevõtted soovivad saada kasu kiiresti, mistõttu toimub vastavate süsteemide arendamine ja integreerimine liiga lühikese ajaperioodi jooksul. Kuna traditsiooniliselt on ostutöö sõltunud pikaajalistest suhetest ja kohustustest, siis inimkontrolli kaotamine on vahest takistuseks
Siin otsustatakse kui palju peaks hoidma raha ja materjaalseid varusid? Kuidas müüa toodangut? Millised suhted on klientide ja tarnijatega? Kas toodangu müümisel tuleks kasutada krediiti ja kui suures osas? Milliseid lühiajalisi finantseerimisallikaid kasutada, Kas kaupade ja materjalide soetamisel kasutada krediiti ja kui suures osas? Kas kasutada lühiajalisi laene? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks tuleks kasutada finantsanalüüsi ja täpselt planeerida ettevõtte rahavoogusid. Ettevõtte finantsjihtimise eesmärgiks on lähtuvalt ettevõtte aktsionäride huvist ning nende poolt tehtud finantsotsustele toetudes omanike aktsiakapitali turuväärtuse tõstmine või osaühingu puhul omanike osakapitali turuväärtuse maksimeerimine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahenditeks on: · Finantsanalüüs · Finantsplaneerimine · Finantskontroll 2 2
valdkonnal oma juht, kes allub tippjuhile. Turukeskses organistasioonis on jaotatud müügitegevus geograafiliste territooriumite vahel. Tootekesksest juhtimisstruktuuri kasutatakse siis kui toodang on väga erinev ja tarbijakeskses jaotatakse müügipersonal erinevate tarbijate vahel. KONKURENTIDE JÄLGIMINE see võib olla, kas strateegiline või operatiivne. Strateegilise puhul jälgitakse konkurendi äriideed, turuprofiili, sihtrühma, käivet, kasumit ja rahavoogusid, laoseisu, hinnapoliitikat, tehnoloogiaid ja tootmisprotsesse. Operatiivse jälgimise puhul vaadatakse aga hoopis tänast kliendiregistrit, allahindlusi, müügivahendeid, reklaamikampaaniaid, ametikohtade mehitamist jm. käesoleval hetkel, saadud informatsiooni kasutatakse lühiajaliseks tegutsemiseks. SWOT ANALÜÜS turunduslikus swotis tuuakse ära firma tugevad ja nõrgad küljed, mis kuuluvad sisemisse revisjoni ning võimalused ja ohud, mis kuuluvad välisesse revisjoni
..........................................6 KOKKUVÕTE..............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamisaruannete eesmärk kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Õiget ja õiglast väärtust pole SISSEJUHATUS võimalik hinnata, kui ei võeta arvesse raha aegväärtust (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013), kuid praegu siiski ei ole raha aegväärtuse arvestamist nõuvad tehingud enamikes ettevõttes igapäevased. Raha aegväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes RTJs (RTJ 3,4,5,6,7,8,9,10,11,17) ja peamiselt arvestatakse raha aegväärtuse kontseptsiooni :
Emitendi huvi obligatsioon tagasi kutsuda tekib juhul, kui turul olevate obligatsioonide hind on langenud alla emitendi poolt välja lastud obligatsiooni omast. Kui näiteks tagasiostetava obligatsiooni kupongi intressimäär on 13%, kuid valitsevaks turumääraks 7%, siis on emitendile tulusam võlakirjad tagasi osta ning refinantseerida need 7%liste võlakirjadega. Obligatsiooni väärtuse määramisel tuleb arvestada tema oodatavaid rahavoogusid nüüdisväärtuses, milleks tuleb arvutada oodatav rahavoog ning nõutav tulunorm. Obligatsiooni rahavood koosnevad kahest osast: Kupongimaksed kustutustähtajani Kustutustähtajal tagastatavast nimiväärtusest Diskontomäär peab arvesse võtma võimalikke riske ja nõutavat tulu. Väärtuse arvestusmudel ei sisalda tõenäosuslikku tulu jaotust vaid kogu tulu koondatakse oodatavasse tulunormi. Praeguse väärtuse leidmiseks tuleb: P= J/(1+r)+M/(1+r)
rakendada, rakendavad sageli väiksemad ettevõtted Kasumiaruanne skeem 2: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes, on keerulisem rakendada, kasumiaruanne annab parema ülevaate. Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Rahavoogude aruanne: on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid.(kassapõhine)Rahavood jagunevad: äritegevusest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest.
· e tulude ja kulude aruanne, kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) · · Kasumiaruande skeemid · Kasumiaruande skeem 1 · ärikulud liigendatud kulude olemusest lähtudes. · Kasumiaruande skeem 2 · ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. · · Rahavoogude aruanne · Kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (e. raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood · Äritegevus on ettevõtte põhitegevus. · Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood
· Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; · Olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 2 · Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning
2. -ERIOTSTARBELINE RAPORT, , , , (, , , - .) 66. . . . : - VANDEAUDIITORI ARUANNE) - , : , ; : (juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas); - (audiitori kohustused); -: , , ; ( , !) - (kajastab ...raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt... finantsseisundit ...finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga) , , . 5 : , , , , . ( .28) (märkuseta a.) · · (märkuseta a. koos teatud asjaolu rõhutamisega) · (märkusega a.) · (vastupidine a.) · (arvamuse avaldamisest loobumine) : · , ; · , ; · ; · . ; · ; · · . · , : · - · · · : - ; -
kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus.
kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused vastavalt kehtestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja
dividendid ning kui peale seda jääb ettevõttele veel kasumit kajastatakse seda omavahendite koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina. 6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist
arvestuspõhimõtteid rakendati ja kuidas jätkuvus tagatakse. Saneerimine ehk ettevõttele antakse teatud periood et oma ettevõtte seisu parandada. 3. Arusaadavuse printsiip Rmp aruannetes peab info olema esitatud nii, et se oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on selleks piisavalt majanduslikud eel-teadmised. 4. Olulisuse printsiip Aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab rmp kohuslase finants seisundit, majandustulemuste rahavoogusid. Oluline on info, mis võib mõjutada aruande lugeja poolt tehtavaid majandusotsuseid. Vähe olulisi objekte või tehinguid võib kajastada lihtsustatud viisil. 5. Järjepidevuse printsiip Rmp ja aruannete koostamisel tuleb kasutada järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja skeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip Aruande perioodi tuludest arvatakse maha, nende samade tulude tekkimisega seotud kulud.
kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil. Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide kogumit, et juhtida materjale, infot ning rahavoogusid lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljaspool. Tarneahela võtmetegevuseks on : · kliendisuhete juhtimine · klienditeeninduse juhtimine · nõudluse juhtimine · tellimuste täitmine · tootmisprotsessi juhtimine · hankimine · toote arendus ja ärindus · korje Ettevõtte riskide hindamise struktuur
ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulud, millele vastavad tulud tekkivad järgmisel perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, kui nendega seonduvad tulud. 7
4) raamatupidamisbilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 5) kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 6) rahavoogude aruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). 7) omakapitali muutuste aruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. (Raamatupidamise Toimkonna Juhend (RTJ) 2 lg 4). Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja
3) keskmine töötajate arv 90 inimest. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Raamatupidamise aastaaruanne (RPS § 15) Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja
energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja diskonteerimiseks. tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: P nüüdis- ehk diskonteeritud väärtus, mõõdavad tulude ajastatust, mitte aga biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, üldkogumi mistahes elemendi valimisse Fn raha väärtus n aasta pärast, raamatupidamises kajastatavat tulu. maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, sattumise tõenäosus peab olema teada
• Valuutakomiteed võib püsivaks vahetuskursisüsteemiks pidada riikides, millele on kaubanduse edendamise ja muudel põhjustel kasulik kuuluda ühtse valuuta piirkonda • Valuutakomiteest loobumise ajastatus sõltub eelkõige põhjustest, mis viisid valuutakomitee süsteemi kehtestamisele Eesti välisaktivad ja EP kohustused Seos maksebilansiga • Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki saabunud rahavood sealt väljaläinud rahavoogusid. • ujuva kursi puhul - kaasneb kodumaise valuuta kallinemine • fikseeritud kursi hoidmiseks peab keskpank nõudluse-pakkumise lõhe täiendava välisvaluuta nõudlusega tasakaalustama Vahetuskursi ja kaubabilansi seos • Kui vahetuskurss on adekvaatne, siis akumuleerib kaubabilansi ülejäägiga riik välisvaluutat. • Kuna hoitava välisvaluuta kogus kodumaise suhtes suureneb, siis alaneb välismaise valuuta suhteline hind kodumaise suhtes.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.